Á.Bókeyhanov, A.Baytúrsynúly, Sh.Qúdayberdiyev, Gh.Qarash, M.Shoqay,
M.Dulatúly, M.Júmabaev, J.Aymauytov, H.Dosmúhambetúly,
Q.Kemengerúly, S.Qojanúly, S.Sәduaqasúly t.b. syndy últ qayratkerleri
ómir sýrgen kezen, ótken ghasyrdyng alghashqy shiyregi últ mәdeniyeti men tilinin
damuyna ýlken ilgerileuler әkeldi. Ásirese HIH ghasyrda qazaq
publisistikasynyng payda boluy qazaq tilining jazuynyng qalyptasuyna,
últtyq әlipby men últtyq terminologiyanyng payda boluyna, ghylym men
әdebiyetting órkendeuine, qazaq tilining últtyq til retinde damuyna, birshama
birizdilikke, ortaq normagha týsuine jol ashty.

Sol kezenderde otandyq basylymdarda jii jariyalanyp, qogham damuyna ýzbey ýn qosyp otyrghan últ qayratkeri Smaghúl Sәduaqasúlynyng enbekterine taldau jýrgizetin bolsaq, tek avtordyng jeke shygharmashylyq tilin sipattap qana qoymay, tútas kezenning tildik jaghdayynyng beynesin birshama aiqynday týsemiz dep oilaymyz. Búl qazirgi tandaghy latyn qaripti jana әlipbiydi qabyldau, sóitip, últtyq emle men últtyq jazuymyzdy janghyrtu kezenindegi ózekti mәselelerdi sheshuge ózindik ýles qosar dep sanaymyz.

1929-1938 jyldar aralyghynda orys tili arqyly engen sózderdin
kópshiligi qazaq tilining aitylymy boyynsha jazyldy, yaghny kirme sózder qazaq
tilining fonetikalyq zandaryna baghyndyrylyp, grammatikalyq
normalaryna sәikestendirilip, sóz jasau formalaryna iykemdeldi. Sóitip,
1938 jylgha deyin kirme sózder qazaq tilining zandylyqtaryna tolyqtay
baghyndyryldy, dybystyq qúramy men túlghasy ózgerip, syndyryldy
(qazaqshalandy). Mәselen,

«Satsyialdy qúrylys»;

Iletir (litr);

Ystalin (Staliyn);

Tyraktyr (traktor);

Púrokúuror/púrkúuror (prokuror);

Tekis (tekst);

Mәshiyniys (mashinist)

Kirediyt (krediyt) t.b.

Syndyru arqyly qazaq tiline biraz sóz engen bolatyn.

Pәueske (povozka);

Bótelke (butylka);

Shot (schet);

Shótke (shetka);

Tәrelke (tarelka);

Bolys (volosti);

Samauryn (samovar)

Kýpәike (fufayka)

Shirkeu (serkovi)

1929 jylghy әlipby jobasynda:

- «bir dybys – bir әrip» prinsiypi qatang saqtaldy;

- týrki halyqtary ústanghan prinsip qatal ústaldy;

- oqugha qolayly, jazugha onay, óte qarapayym;

- kirme әripter joq boldy.

Eng basty mәsele orys sózderining dúrys orfografiyalanuy boldy.

Osy kezenderi әdebiyet, publisistika salasyna qalam tartqan S.Sәduaqasúly da óz shygharmalary men maqalalarynda orys sózderin jazuda syndyryp, qazaq tilining zandylyghyna beyimdep jazudy berik ústandy.

Endi tómende jazushynyng syndyra qoldanghan sózderin statistikalyq
mәlimettermen qosa kórsetpekpiz. Mәselen «avtonomiya» sózin jazushy
týpnúsqa týrinde – 16 ret, qosymshaly formasyn – 3 ret qoldansa,
aptanomia – 10, aptonomiya – 12 ret, tuyndy formasyn – 1 ret qoldanady.

avtonomiya/zt - 16

avtonomiyaly/sn - 3

aptanomia/zt – 10

aptonomiya/zt -12

aptonomiyashyldyq/zt – 1

Qazirgi uaqyttaghy «artist» sózining syndyrylyp qoldanylyp jýrgen
«әrtis» núsqasy S.Sәduaqasúly shygharmalarynda «әrtes», «әrtestik» bolyp
iygerilip jazylghan.

әrtes/zt – 1

әrtestik/zt – 1

«Artist» týpnúsqa varianty mәtinde kezdespedi.

Sol kezenderdegi belsendi sózderding biri - «bolisheviyk» sózi týpnúsqa
variantta – 4, «balsheuek» núsqasynda – 3 ret qoldanylghan.

bolisheviyk/zt - 4

balsheuek/zt – 3

«Guberniya» sózi týpnúsqada – 9 ret, guberna/zt – 17, guberne – 78,

gýbirna/zt – 2 ret kezdesti.

guberna/zt – 17

guberne – 78

gýbirna/zt – 2

guberniya/zt – 9

gýbernelik/sn – 2

gýbirnalyq/sn – 1

gýbirnelik/sn – 1

guberniyalyq/sn - 1

Kórip otqanymyzday, «guberne» varianty basqa núsqalarynan jiyi
qoldanylghan. Týrlengen formalary da týpnúsqa jәne syndyrylyp әrtýrli
núsqada kezdesedi.

Qazirgi «geografiya» sózi «jaghrafiya» týrinde 6 ret qoldanylady.

Orys tilinen engen «zavod» sózi týpnúsqada – 7 ret kezdesse, zauyt
núsqasynda – 28 ret, yaghny 4 ese jii kezdesedi. Týrlengen formada jana
qoldanys – «zauytshik» sózi 2 ret qoldanylghan.

zavod/zt - 7

zauyt/zt - 28

zauytshik/zt – 2

Demek, búl derekterden kóretinimiz, búl sózding «zauyt» núsqasynda
iygerilui sol kezende-aq jýzege asqan. Alayda, keyin kirill әlipbiyine kóshken
kezende týpnúsqalyq prinsiypine sәikes kóp uaqyt boyy «zavod» týrinde
jazylyp kelip, keyingi jyldary qaytadan búrynghy iygerilgen núsqasyna
tolyqtay kóshkendigi belgili.

Osy siyaqty qazir iygerilip kirigip ketken «sheneunik» sózi de dәl osy
núsqada jazushy tilinde kezdesedi.

sheneunik/zt – 2

Múnday v dybysyn u-men beru basqa da sózderde kórinis tapqan.

Mysaly:

praualy/sn – 1 (pravaly)

praua/zt – 1 (prava)

prauleniye/zt - 1

V-nyng u-men beriluine «sovet» sózining syndyrylghan núsqalaryn da
jatqyzugha bolady. Mysaly:

sauet/zt – 12

sәuet/zt – 1

sovet/zt – 65

Sóz basynda u-men keluine myna sózdi keltiremiz:
uistabke/zt-1 (vystavka)
Sóz sonyna qaray u-men emes, b-men berilgen.

Qazirgi kezde v-nyng ornyna u alynyp jýrgen «europa» sózi
S.Sәduaqasúly shygharmalarynda a-men beriledi. Mysaly:

auropasha – 1

auropashylatyp – 1

Jazushynyng e-ni a-men auystyruynda da qisyn bar siyaqty, óitkeni eu
dybys tirkesi ýilesimsiz dybystar, múnday qoldanys qazaq tilinde sóz
basynda kezdese bermeydi.

Sol kezendegi manyzdy terminderding biri «kooperasiya» sózi jazushy
shygharmalarynda týpnúsqa formasynda mýldem kezdespeydi. Onyn
syndyrylghan núsqalarynyng kezdesu jiyiligi tómendegidey.

kaperatsa/zt – 1

kaperatsiya/zt – 39

kapratsiya/zt – 20

kapransa/zt -2

kapransia/zt – 2

kәpirәtsiya/zt – 2

Eng jii qoldanylghan «kaperatsiya» sózinde orystyng qatar keletin oo dybystary a-men, s dybysy t jәne s-men auystyrylyp alynghan. Yaghny HH ghasyr basynda s-men keletin orys sózderin jeke s-dan góri, ts әrip
tirkesimen alyp qoldanu basym deuge bolady.

Al myna «komissariat» sózi birli-jarym sózde syndyrylyp
jazylghanmen, negizinen týpnúsqa variantynda kezdesedi.

komissariat/zt - 34

kemeseriyet/zt - 2

kemesert/zt – 1

Osy siyaqty «konferensiya» sózi de týpnúsqada – 13 ret, syndyrylghan
núsqada – 1 ret qana qoldanylghan.

konferensiya/zt - 13

konperensiya/zt – 1

Syndyrylghan núsqada, kórip otyrghanymyzday, orystyng f jәne s dybystary qazaq tilinde bar әriptermen jazylady.

«Milisiya» sózi týpnúsqada – 7 ret, syndyrylyp «militsa» – 3 ret
kezdesedi.

milisiya/zt - 7

militsa/zt – 3

Búl sózde orys tilinen engen i, s, ya dybystary tolyghymen qazaq tilinin
dybystarymen auystyrylyp, týbegeyli syndyrylghan. Qazirgi latyn qarpine
kóshude terminderdi iygeru qarsanynda osy «militsa» sózindey etip
syndyrghan dúrys bolar edi. Osynday týbegeyli syndyru jolymen tilimizge
birshama sózder kirigip ketkeni belgili. Mysaly, bókebay, samauryn, bóshke,
tәrelke t.b. Múnyng qataryna S.Sәduaqasúly shygharmalarynan «nashalnik»
sózin de jatqyzugha bolady. Orystyng ch, y dybystary sh men i dybystaryna
auystyrylyp, jinishkelik belgi alynyp tastalghan.
nashalnik/zt – 1 ret kezdesedi.

S.Sәduaqasúly shygharmalarynda ay attary da syndyrylyp qoldanys
tapqan. Mysaly:

noyabir/zt – 1

oktәbir/zt – 5

óktәbir/zt – 2

sentәbir/zt -2

yanuar/zt – 3

Kórip otyrghanymyzday, ya dybysy dauysty dybystan keyin – ya-men
berilip, dauyssyz dybystan keyin ә dybysyna syndyrylghan. Eki dauyssyz
arasynda qysang dauyssyz dybys kiristirilgen. Osy siyaqty syndyru ýlgileri
janadan jasalyp jatqan emlede de kórinis tapqan. Mysaly, karól, aktór,
paról, ansәmbl t.b. [1]. «Ansәmbl» dep syndyruda qazirgi jana emlede
S.Sәduaqasúly shygharmasyndaghy ay attaryn syndyrghanda qoldanylghan tәsil – dauyssyz dybystardyng arasynda dauysty dybys qosu ýlgisin alu qajet dep oilaymyz. Yaghny ansabli sózin – ansәmbil dep i qysang dauystyny qosyp jazghan dúrys bolar edi.

«Fabrika» songhy a dybysy týsip qalghan varinty kóp kezdesken. Búl
jana emledegi gazeta sózin – gazet dep bergen syndyru tәsiline keledi.

Múnday songhy әripti jazbau tәsili S.Sәduaqasúly enbekterinde mynaday
sózderde kezdesti:

tribun/zt -1

shkol/zt - 22

Jana emlede: «§92. Shettildik sózderding sonyndaghy a әrpi sóz
maghynasyna әser etpegen jaghdayda týsirilip jazylady. Qosymshalar songhy
buyngha ýilesip jalghanady: gazet (-tiń, -i, -ke, -ter), mınýt (-tyń, -y, -qa, -tar), sıfr
(-dyń, -y, -ǵa, -lar), kordınat (-tyń, -y, -qa, -tar), kapsýl (-dyń, -y, -ǵa, -dar),
kardıogram (-nyń, -y, -ǵa, -dar)» [1].

paberik/zt – 1

pabriyk/zt – 9

fabrika/zt - 4

fabriyk/zt – 15

Jazushy shygharmalarynda tipti buyn ortasyna da dauysty dybys
kiristirilip berilgen núsqasy da kezdesedi, mysaly: paberik.
Osylar siyaqty dauysty dybystar qosyp syndyrylghan sózder
birshama. Olar:

ystalauay/zt – 5 (stolovyi)

istýktir/zt - 2 (instruktor)

pylan/zt – 8 (plan)

pyratakol/zt – 2 (protokol)

pyrtakol/zt – 1 (protokol)

pýrkerer/zt -1 (prokuror)

Búdan, S.Saduaqasúlynyng orys sózderin syndyruda qazaq tilinin
zandylyqtaryna sýiengenin kóremiz. Ol zandylyq – buyn ishinde dauyssyz
eki dybystyng qatar túrmauy.

Orystyng sh dybysymen keletin sózderde de týpnúsqamen birge, bir ne
eki sh-men beru kezdesedi. Qazirgi jana emlede de termin sózderdegi sh
dybysyn bir sh-men beru turaly ereje bar. Alayda jana әlipbiyde sh dybysy qosәrippen (digrafpen – sh) berilgen.

pameshshik/zt – 1

pameshik/zt -2

pomeshiyk/zt - 2

S.Sәduaqasúly shygharmalarynda orystyng ch dybysyn da qazaqshalap
sh-men beru de oryn alghan jәne qazaq tilining qosymshalarymen týrlendirgen.
Mysaly:

pomysh/zt – 3 (pomochi)

pomyshtap/ýs – 1

Jana emlede orystyng jinishkelik, juandyq belgilerin almau turaly
ereje bar. S.Sәduaqasúly shygharmalarynda búl belgiler alynbay
qoldanylghan sózder de týpnúsqa jәne syndyrylghan variantta kezdesedi.

siyez/zt -10

sezd/zt – 25

uyez/zt -25

uezd/zt – 1

Sonymen qatar jana emlede sezd, jurnalist, povesti siyaqty
sózderde songhy dauyssyz dybys alynbaytyny turaly aitylady.
S.Sәduaqasúly enbekterinde «sezd» sózining «siyez» týrinde kezdesui qazirgi
jana emlening sýienip otyrghan bastapqy arnalary ekendigi dausyz.
Sonymen, S.Sәduaqasúly shygharmalarynda orys sózderining qazaq
tilining dybys jýiesine baghyndyrylyp jazylghan, yaghny syndyrylghan
núsqalary kóptep kezdesedi. Olardyng keybiri týpnúsqa varianttarymen
jaryspaly týrde qoldanylsa, endi biri tek syndyrylghan núsqada ghana
kezdesedi. Syndyru kezinde sózderding әrtýrli jazyluy da bayqalady, yaghniy
birneshe túrpatta syndyrylyp otyrghan.

Orys tilinen engen sózder birneshe túrpatta jazyluy tek S.Sәduaqasúly shygharmalaryna ghana emes, sol kezendegi qazaq tilinde
jazylghan mәtinderding bәrine derlik tәn qúbylys boldy. Sondyqtan 1938
jyly әlipby jәne emlege birneshe ózgerister engiziledi. Orys tilinen engen
sózder týpnúsqalyqqa negizdele bastaydy. Osy jyldardan bastap qazaq
әlipbiyine v, f, h әripteri, keyinnen olardyng sany eki ese ósip ketkeni belgili.
Sonymen, 1920-1940 jyldary qoldanylghan orys tilinen engen sózder
qazaq tilining zandylyghyna baghyndyrylyp jazyldy. Qazaq jazu jýiesi
últtyq sipatta boldy. Alayda olar birneshe núsqada jazylghandyqtan,
problema tughyzdy. 1933 jyly býkilodaqtyq plenumda Palimbah kirme
sózderding adam tanymastay ózgeriske týskendigi turaly aitady. Sóitip, 1938
jyly «qazaq әlipbii men orfografiyasyn biraz ózgertu turaly» qauly
jaryqqa shyghady. Osy qaulyda jasalghan erejeden keyin orys tilinen engen
sózder týpnúsqalyqqa jaqyndyq prinsiypi boyynsha jazyla bastady
(kolhoz, himiya, hlor, vagon, vokzal, fizika, aktiyv, teatr t.b.); Sóitip, qazaq
әlipbiyine v, , i, s, sh, ya, yu, ch tәrizdi әripter aldymen halyqaralyq
terminderdi, sovetizmderdi, onimderdi orys orfografiyasymen jazu ýshin
engizildi. 1939 jyly orys grafikasyna negizdelgen qazaq әlipby jýiesine
kóshiru jedel týrde jýrgizile bastady; i, belgileri jappay engizildi.
Qazaq tilining últtyq jazuyn qayta qalpyna keltiru, janghyrtu túsynda,
latyn qarpine kóshu kezeninde terminderdi, shettildik sózderdi qazaq tilinin
dybystau jýiesine baghyndyryp jazu prinsiypi qoyylyp otyr. Osy rette
S.Sәduaqasúly shygharmalarynda kezdesken syndyrylyp jazylghan sózder
jana jazugha kóshude ózindik ýlesin qosady dep oilaymyz.

Ádebiyetter:

1 Jana әlipby negizindegi qazaq emle erejeleri. – Almaty, 2018.

Ayman Janabekova, A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi instituty
Qoldanbaly lingvistika bólimining mengerushisi, f.gh.d.

Abai.kz