Býgin – Qazaq Ghylym Akademiyasynyng negizin qalaghan kórnekti ghalym Qanysh Imantayúly Sәtbaev dýniyege kelgen kýn. Ol sanaly ghúmyryn qazaqtyng qazba baylyghyn, miyneraldy resurstaryn zerttep, el iygiligine ainaldyrugha júmsady. Sәtbaev tapqan qazba baylyqtar men ol ashqan ghylymy janalyqtar KSRO-nyng ghana emes, býgingi tәuelsiz Qazaqstannyng ekonomikasyna zor serpin berdi.

Býginde Qazaqstan múnaygha bay el degendi keude kerip maqtanyshpen aitamyz. Sol múnaydyng kózi bolghan Manghystau týbegin alghash tauyp, óz boljamyn aityp ketken Qanysh Sәtbaev edi. Tipti sol jerge Aqtau qalasyn salugha tikeley yqpal etken de Qanysh Imantayúly bolatyn. Ol 1949 jyly Guriev, qazirgi Atyrau qalasynda QazKSR GhA-nyng kóshpeli sessiyasyn jýrgizdi. Sóitip, batys Qazaqstannyng jer qoynauyn keshendi zertteuge múryndyq boldy. Sol kezde onyng basshylyghymen, múnay geologiyasy, iygeru, búrghylau, óndiru men tasymaldaudyng negizgi mәseleleri jan-jaqty qaraldy. Arada 30 jyl ótkende, yaghni, 1979 jyly Atyrau oblysynan әlemdegi alyp múnay ken orny tabyldy.

Ókinishke qaray, Sәtbaev tapqan sol múnaydyng mol qory 90 jyldary transúlttyq alpauyttargha satylyp ketti. 1993 jyly Qazaqstan Ýkimeti men Amerikalyq Chevron kompaniyasy kelisim shartqa qol qoydy. Kelisim boyynsha, amerikalyq alpauyt kompaniya Tenizdegi múnaydy 40 jylgha deyin barlap, óndiruge mýmkindik aldy...

Qanysh Imantayúlynyng taghy bir irgeli enbegi - Jezqazghan, Qarsaqbay ónirlerindegi mys ken oryndaryn ashqany edi. Ol jerden tabylghan úshan-teniz jer baylyghy halyqtyng әleumettik, ruhany әleuetin kóterdi. Odan bólek Óskemen, Zyryani, Ridder ónirlerinen ken kózderin ashyp, Ortalyq Qazaqstandaghy jer baylyghyn óndirude ýlken enbek sinirdi.

1927-1928 jyldary – Jezqazghan, Qarsaqbay, Atbasar, Spassk audandary, Qaraghandy tas kómir alaby jәne Qaratau poliymetall kenderi jóninde ghylymy manyzdy enbekter jariyalaydy.

1929 jyly Atasu temir-marganes kenderin iygeruding negizinde Qaraghandy oblysynda qara metallurgiya ónerkәsibin damytu turaly mәsele kótergen.

Jezqazghan – Úlytau audanynda mystan basqa temir, marganes, kómir, qorghasyn kenderin ashyp, barlau nәtiyjesinde manyzdy geologiyalyq qorytyndylar jasaghan.

Ekinshi dýniyejýzilik  soghys jyldarynda tank bronyn qúiygha qajet marganes tapshylyghy tughan kezde Sәtbaevtyng jetekshilik etuimen óte qysqa merzimde Jezdi marganeskeni barlanyp, iske qosylghan.

Al, tәuelsizdik jyldary Qazaqstan marganes qorynan әlemde – 3-oryndy iyemdengen.

1946 jyly Qanysh Sәtbaevtyng tikeley yqpalymen Qazaqstan Ghylym Akademiyasy qúryldy. Ol ortalyq respublikanyng tabighy resurstaryn  neghúrlym tolyq zertteuge jәne paydalanugha, el ekonomikasynyng ghylymy men mәdeniyetining órkendep ósuine ýlken mýmkindik berdi.

Qanysh Imantayúly ghylym salasynan bólek, tarih pen mәdeniyet salasynda da mol enbek qaldyrdy. Sh.Uәlihanov jazyp alghan Er Edige jyryn qazaq oqyrmandaryna arnap, qayta dayyndady. Sonday-aq, Zataevichting “qazaqtyng 500 әn-kýii” jinaghyna óz oryndauynda qazaqtyng 25 әnin qosty. Jәne, oghan orys tilinde ghylymy týsinikteme berdi.

Ol kisining atqarghan enbekterinen bólek, azamattyq bolmysy da býginge anyz bolyp jetti. Ásirese, aghylshyn premierining aldynda  “Mening halqym menen de biyik” dep últynyng mәrtebesin asqaqtatqan túlghany biz de úlyqtaugha tiyispiz.

Týiin.

Juyrda Qanysh Sәtbaev atyndaghy Atyraudyng ortalyq danghyl kóshesi Núrsúltan Nazarbaev bolyp ózgerip kete jazdady. Ókinishke qaray, Atyrau atqa minerleri Nazarbaevtyng enbek joly Qanysh Sәtbaev ashqan ken ornynan bastaghalghanyn eskermedi. Al, biz tәuelsizdik kezeninen beri Sәtbaev tapqan sol baylyqtarymyzdy el iygiligine júmsay aldyq pa? Ol qúrghan Ghylym Akademiyasyn nege tarattyq?

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz