Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3924 0 pikir 7 Mausym, 2011 saghat 06:01

Nesipbek AYTÚLY: Músylman arab bolghym kelmeydi, músylman qazaq bolghym keledi

- Nesipbek agha, «әdebiyet - ardyng isi». Kez-kelgen klassikalyq shygharmany oqyp shyqsanyz, adamnyng әlsiz jaqtaryn kórsete otyryp, minez mәselesin keremet beynelep shyghady. Bizde qazir «qazaqy minez» deytin irilik tipti azayyp barady. Osyghan eng birinshi arasha týsetin әdebiyet boluy kerek dep oilaymyn. Aytynyzshy, bizde nege klassikagha tatityn taqyryp kóp te, biraq klassikalyq shygharma joq qazir? Nege aqyn-jazushylar kózge kórinip túrghan ruhany keselderdi dәp basyp jazbaydy?
- Qay zamanda da qazaq әdebiyeti toqyrady degenge kelispeymin. Biraq ta keshegi Kenes dәuiri, Úly Otan soghysy uaqyty, 1930 jyldardaghy qughyn-sýrgin túsynda әdebiyet әriyne, bir shenberge týsip, sodan shygha almady. Aqyn-jazushylar ishindegin búlqynyp aita almay qalghan zaman boldy. Biraq әdebiyet múz astynan jýrgen su siyaqty, últtyq oilar qashanda últtyq әdebiyetting jýgin arqalady. Sondyqtan әdebiyet toqyrady, qazir әdebiyette klassikalyq dýniyeler joq degenge óz basym qosylmaymyn.

- Nesipbek agha, «әdebiyet - ardyng isi». Kez-kelgen klassikalyq shygharmany oqyp shyqsanyz, adamnyng әlsiz jaqtaryn kórsete otyryp, minez mәselesin keremet beynelep shyghady. Bizde qazir «qazaqy minez» deytin irilik tipti azayyp barady. Osyghan eng birinshi arasha týsetin әdebiyet boluy kerek dep oilaymyn. Aytynyzshy, bizde nege klassikagha tatityn taqyryp kóp te, biraq klassikalyq shygharma joq qazir? Nege aqyn-jazushylar kózge kórinip túrghan ruhany keselderdi dәp basyp jazbaydy?
- Qay zamanda da qazaq әdebiyeti toqyrady degenge kelispeymin. Biraq ta keshegi Kenes dәuiri, Úly Otan soghysy uaqyty, 1930 jyldardaghy qughyn-sýrgin túsynda әdebiyet әriyne, bir shenberge týsip, sodan shygha almady. Aqyn-jazushylar ishindegin búlqynyp aita almay qalghan zaman boldy. Biraq әdebiyet múz astynan jýrgen su siyaqty, últtyq oilar qashanda últtyq әdebiyetting jýgin arqalady. Sondyqtan әdebiyet toqyrady, qazir әdebiyette klassikalyq dýniyeler joq degenge óz basym qosylmaymyn.

- Mysal keltirip ótesiz be?
- Mәselen, tәuelsizdikten keyin tughan Múhtar Maghauinning shygharmalaryn, әsirese әngimelerin erekshe aitugha bolady. Sodan keyin Qadyrdyng «IYirimi» siyaqty kesek tuyndylar keldi. Esenghaly Raushanov, Úlyqbek Esdauletting enbekteri bar. Jas talanttar da jetedi.
Sonymen birge Tәuelsizdikti jyrlau jaghy kemshin degenge de qosylmaymyn. Óz basym Tәuelsizdikke arnalghan poemalar siklyn jasadym. Býkil qazaq batyrlaryn qayta jyrlap shyqtym. Songhysy, Shapyrashty Nauryzbay jaqynda jaryq kórdi. Búryn Qabanbay, Bógenbay, Berdiqoja t.b. kóptegen batyrdy jyrgha qostym. Kenesary da jyrlandy. Endi Jalantós bahadýrge týsip otyrmyn. Syrym batyr turaly Qajyghaly Múhametqaliyevtyng romany jazylyp jatyr. Men tek oqyghandarymdy ghana aityp otyrmyn. Talasbek Ásemqúlovtyng Birjan sal jónindegi kinosy, Fariza apaydyng ólenderi, Qoyshyghara Salgharaúlynyng tәuelsizdikke arnalghan shygharmalary bar. Al, men biletin qazaq poeziyasy kóshten qalghan joq, qay elding poeziyasynan bolsyn kem emes. Mysaly, Bauyrjan Jaqyp, Ghalym Jaylybaev, Onaygýl Túrjanovalar poeziyada óz oryndary bar.
- Onda nege jastar arasynda toryghu basym?
- Toqyraushylyq ta bar, әsirese jastarda. Keybir jastar keybir pikirlerge senip ketip jatady. Osy zamanda, әsirese auylda jikshildik, әleumettik tensizdik, gonorar tólenbeu, túrmystyq qinalys kezenin olar býkil bir Tәuelsizdik jyldaryndaghy tragediya dep qabyldaydy. Sodan keyin baryp biylikke ókpeleu bastalady. Qarsy jazyp jatqandar da bar, keyde olardyng da pikirin qoldaymyn. Biraq biylikke bir qyrynan qarap, qaralay, dattay beruge bolmaydy. Tәuelsizdik jyldary biylikting de, olardyng da etken enbegi, jetken jetistigi jetedi.
Taghy da qaytalaymyn, qazaqtyng tili barda әdebiyet toqyrady degenge senbeymin. Ókinishtisi, qazir oqyrman azayyp ketti. Júrt kitap oqymaydy. Tughan әdebiyetti taldap, halyqqa kórsetip aitatyn syn da azaydy. Sodan bolar, jurnalistikanyng osynday kezdegi úshqyrlyghy, shapshandyghy әdebiyetti basyp ketip jatqany. Osydan keyin jurnalister «әdebiyet joq» degisi keledi. Ádebiyet degen jurnalistika emes qoy! Ádebiyet - úzaq jyldar tolghanyp, tolghatyp baryp tuatyn dýniye, mysaly, romandardyng ózi jeti-segiz jyl, on jyl jazylady. Kýni býginge deyin Ábdijәmil aghamyz «Qan men terin» әli óndep kele jatqan joq pa?!
Sondyqtan әdebiyetti qoljaulyqqa ainaldyryp, jenil-jelpi qaraugha bolmaydy. Ádebiyet - halyqtyng ruhy, tarihy, tynysy. Tolghanystan tuatyn tuyndylar men shapshang shyghatyn merzimdi baspasózding arajigin ajyratu kerek, shatastyrmau kerek. Ekeui eki bólek sala ghoy.
«Bizding avtorlarda syndy qabyldau mәdeniyeti joq»
- Agha, endeshe bizding qalamgerler qazirgi qoghamdaghy ruhany dertterdi ashyp aityp, kórsete alyp otyr dep aita alasyz ba?
- Qazirgi әdebiyet ony kórsete almay otyr. Ádebiyette oqylymdy shygharmalar joq emes, bar. Biraq qazirgi әdebiyette kóldeneng kelgen kók attylar kóbeyip ketti. Ádebiyetke qatysy joq adamdar kitap shygharyp, oqyrmannyng talghamyn, talabyn shatystyrdy. Bizding oqyrmandar aitys aqyndaryn aqyndardyng eng keremeti dep oilaydy. Men aitys aqyndaryna qarsy emespin, ol - kóneden kele jatqan ónerimiz. Shyndyghynda, jazba aqyndary men aitys aqyndarynyng dengeyi birdey emes qoy! Ekeui eki basqa dýniye. Teledidardan kóredi de, «aqyndarymyz osy eken» degen oigha qalady. Al, olar keremet jazba poeziyanyng terenine bara alghan joq. Jazba aqyndarynyng sózi halyqqa jetip jatqan joq. Óitkeni taralym az. Bizde ony saralap, taldap jetkizip jýretin synshylar joqtyng qasy. Synshylar «ash pәleden qash pәle» deydi. Olargha gonorar tólenbegen song jau izdep qaytedi. Sodan keyin qazaqta, bizding әdebiyette, avtorlarda syndy qabyldau mәdeniyeti әli ornyqqan joq. Syn aitsa, synshynyng jelkesinen shoqpardy ýiiredi. Minin kórip, keregin alyp, kerek emes jerin iriktep, synshymen sәlemdesip jýru, mine, bizde osy nәrse joq.
- Nege avtorlar syndy kótere almaydy?
- Mynany da eskeru kerek, qazir «synshy bolamyn» dep ómir sýru qiyn, kýnin kóre almaydy. Syn aitsa, bәlege qalady, júrttyng bәri oghan jaulyq oilaydy. Olardy qoldap, berip jatqan gonorary joq. Búl mәseleni el bolyp, Jazushylar Odaghy bolyp kenesip, oilasu kerek dep oilaymyn. Synshy sóilese, týrtpekteytin jaman әdet bar.
- Tәuelsizdikting 20 jyldyghynda mәdeniyet pen әdebiyet salasynda jetken eng basty jetistigimiz dep neni aitar ediniz?
- Qazir tap basyp aita almaymyn. Negizi kóptegen avtor tәuelsizdikti dúrys sezinip otyrghan joq. Óitkeni, Tәuelsizdik pen biylikti shatystyrady. Biz biylikpen kýresetindey keshegi basqynshylarmen nemese otarshylarmen kýresip jatqan joqpyz ghoy. Tәuelsizdik aldyq, tu tigildi, Preziydenting qazaq, Qúdaygha shýkir! Al biylikting kemshiligi bolsa, aitu kerek. Biraq ol kýres emes qoy. Kýres degen basqa. Al, tәuelsizdikten qúndy nәrse joq. Tәuelsizdikti jan-tәnimizben jyrlauymyz kerek. «Toy degende óleng tappas, әnsheyinde auyz jappas» dep, Lenindi de, balshebekti de, bәrin de jyrladyq osy. Al aq týiening qarny jarylghan kezde nege tәuelsizdikti jyrlamasqa?! Tәuelsizdikti jyrlaugha shaqyramyn. Tәuelsizdik - qansha ghasyr kýtken qazaq halqynyng baqyty, tógilgen qany, kózining jasy, keshegi babalardyng armany. Tәuelsizdik pen biylikti shatystyrmauymyz kerek. Biylik mәngilik emes. Biraq biylikting de jaqsylyghyn kóre bilu kerek. Astana saldyru, shekara bekitu, taghy basqa ister jeterlik. Áriyne jiyrma jyldyng ishinde bәrin tyndyru mýmkin emes. Biraq men bir nәrsege ókinemin, jiyrma jylda memlekettik tildi ornyqtyra almaghanyna. Soghan jete almay otyrmyz. Mine, istelmey otyrghan sharua - osy. Til taghdyry jolynda tiyimdi kýresuimiz kerek әli. Jaqynda Astana qalasynyng әkimi Imanghaly Tasmaghambetov esep bergende Astana qalasyndaghy 51 balabaqshanyng barlyghyn qazaq tiline kóshirgenin aitty. Birde-bir qalada, birde-bir әkim búlay jasaghan joq. Qúr aighaylap, gazet betinde shulatyp, dauryqqannan góri osnyday naqty sharua jasau kerek. Ádebiyet salasynda da sol, bir-birimizben aitysqannan góri jazushylargha jaghday jasalsa. Zamannyng qiyn kezinde, 1990 jyl men 2000 jyldar arasynda bizding jas jazushylar qalyptasa almay qaldy. Túrmystyng әlegimen ketti. Sondyqtan әdebiyet joq dep jylay bergennen góri jazushylargha eptep jaghday jasalsa, sabasyna týsedi. Qazir jónge kele jatyr, әdebiyetimiz damidy ghoy dep oilaymyn. Proza biraz sayabyrlaghany ras. Biraq qazaq poeziyasy óz dengeyinen týsken joq. Aqyndarymyz jazu jaghynan kende emes. Qaulap jas aqyndar kele jatyr. Mysaly, Dәuletkerey Kәpúly, Aqberen Elgezek, Mongholiyadan kelgen Qaraghyz Bauyrjan, t.b..
«Men ýshin barlyghynan da últym qymbat, últymnyng tili, dәstýri qymbat»
- Aqyn әleumettegi kelensizdikti kórse, aitpay otyra almaydy ghoy. Qazir suisidten Qazaqstan alghashqy oryngha shyghyp, bәrinen ozyp ketti. Keshe ghana Aqtauda bir qyz 9-shy qabattan sekirip, óz-ózine qol júmsady. Búdan basqa nashaqorlyq, araqqúmarlyq, ajyrasu, t.b. boyynsha elimiz әlemde jiyrmalyqqa, tipti ondyqqa kiredi. Agha, nege biz jastar tәrbiyesinen janylyp qaldyq?
- Búl - tragediya. Ásirese, men bet-auzyn býrkep alatyndargha qarsymyn. Qazaq qyzy eshqashan betin japqan joq, qazaq qyzy betin ashyp, basyna bórkin, sәukelesin kiyip jýrgen, analarymyz aq kiymeshekti, al kelinder basyna baylauysh tartqan. Qara kiyimdi qara jamylghanda kiyedi. Qazaq ony «qara jamylu» deydi. Bizde babalarymyzdyng әruaghyn syilap, bir Alla dep, as berip, at shaptyryp jatady. Qazir ata-baba dәstýrine qarsy shyghatyn bir aghymdar payda boldy. Men ýshin barlyghynan da últym qymbat, últymnyng tili, dәstýri qymbat. Qysqasha aitqanda men músylman arab bolghym kelmeydi, músylman qazaq bolghym keledi. Men bәrine osy prinsipten qaraymyn. Jat aghymdardy damytyp otyrghan syrtqy jaulardyn, ishki jaulardyng qazaq halqyn, jastardy qúrtudy maqsat tútyp otyrghany belgili. Nashaqorlyqqa, araqqúmarlyqqa, týrli kýmәndi dinge bólip eldi ydyratudy kózdegen syrtqy kýshterding әseri. Múnymen ýzildi-kesildi kýres jýrgizu kerek. Bizding jastarymyz osydan adasyp jýr. Kim ata-baba dәstýrin bilmeytin bolsa, neghúrlym nadan bolsa, solardy aldymen qaqpangha týsiredi. Ózining kózgharasy, últtyq kózgharasy, pozisiyasy qalyptasqan adam keselge úrynbaydy. Dәstýrin, tilin bilmegendikten kóringen ortagha týsip, qúrban bolyp ketip jatyr bizding jastar. Sondyqtan memleketimiz osy jóninde qatty oilanu kerek. Óitkeni, olar kýsheyip barady. Búl tәuelsizdikke qauipti, eldigimizge, bolashaghymyzgha qater tóndiredi. Sondyqtan jastardy osydan arashalauymyz, qútqaruymyz kerek.
Syrttan kelip jatqan mәdeny ekspansiya aramyzgha kirip, qúrt siyaqty jep jatyr, sonynda qauaq bolghanda laqtyryp jiberui mýmkin. Keshiktirmey el bolyp oilanatyn sharuamyz - osy.
- Ózinizde toryghu, sharshau joq pa?
- Tәuelsizdigim bolsa, halqym aman, úrpaghym kóbeyetin bolsa qalaysha toryghamyn?! Memlekettin, әdebiyetting iygiligin ózi kórip otyryp, basqanyng balasyna «qazaqsha oqu, sóileu kerek» dep tribunada aiqay salyp, al ýiinde nemeresi men әiel-balasyna ie bola almaytyn adamdardy kórgende toryghamyn. Qazir bizge eng keregi - til, elding tútastyghy, shekara, jastardy kóldeneng kók attylardyng jeteginen qútqaru.
«Úsaq-týiek ókpege bola tom-tom kitap jazudyng keregi joq»
- Qoghamnyng ziyalysy dep jazushylargha kóp qaraylaymyz. Biraq ta qazirgi kezde mýiizi qaraghayday jazushy aghalarymyz el aldynda daulasyp, bir-birimen qyrqysyp jatqanyn kórip múqalyp qalamyz... Búl jazushylardyng da toryqqanyn kórsetpey me?
- Men osyghan qarsymyn. Bizding aghalar úsaq-týiek ókpege bola tom-tom kitap jazady. Onyng oqyrmangha keregi joq. Bir-birimen bet jyrtysqanyn halyq kóredi, estiydi. Sosyn el aldynda bedeli týsedi. Estelik jazghanda da halyqqa qajet, úrpaq ýlgi alatyn, elding taghdyryna baylanysty mәselelerge qalam tartu kerek, al otbasy-oshaqqasyndaghy jeke bastyng kýiki tirligin kitap qylyp, oqyrmangha úsynyp jatu úyat nәrse. Shyny kerek, osy jayttar bizding biraz aghalarymyzdyng bedelin týsirdi.
- Agha, aiyp etpeniz, «Zamanyng Myrzatay bolsa, Nesipbek bolyp shal» degen әzil sóz bar eken, búl neden shyqqan?
- Bilmeymin. Myrzatay - qazaqtyng ýlken aqsaqaly, el aghalarynyng biri. Uniyversiytette sabaq bergen, tәrbiyelegen ústazym, qyryq jyl qasynda jýrmin. Ol sózdi shygharghan adamnyng óz aryna tapsyrdym. «It ýredi, keruen kóshedi», «Jaqsynyng artynan sóz eredi» degen mәtel bar qazaqta. Ol kisi de meni jaqsy kóredi, men de solay. Agha syilaghannan, ýlkendi qúrmettegennen kemshilik kórgen qazaq joq tarihta. Ábish aghamdy da qatty syilaymyn. Qadyrmen birge tumasam da, tughanday boldym, Túmanbaymen de solay. Onda túrghan ne bar? Myrzekenning kóp kórinetini, kóp jazatyny ras. Manayyna jaqsylar jinap, jastargha qamqorlyq jasap jýrdi. Bilmeymin, Myrzataydyng kimge nesi únamaytynyn. Ol pighyly pasyq jigitterding shygharyp jýrgeni dep oilaymyn.
- Qazirgi kezde sizdi qanday taqyryp qyzyqtyryp jýr?
- Qazir Abylay zamanynan bergi qazaq batyrlarynyng basyn qosyp, ýsh jýzding batyrlaryn týgel jyrlap shyqsam dep jýrmin. Qazir Jalantós bahadýrdi jazyp jatyrmyn.
- Agha, shyn úyalghan keziniz boldy ma?
- Orynsyz sóz aityp, әkemnin, sheshemnin, joldastarymnyng aldynda úyalghan kezim bolghan shyghar. Aqyn bolghasyn shalqyp jýremiz, tartyp jýremiz degendey. Al, halqymnyng aldynda eshqanday úyalatyn jayym joq, úyalatynday óreskel is jasagham joq. Arym taza.
«Aspan keng úsham degen qanattygha»
- Lev Tolstoy degen jazushy «Bәri Reseydi qútqarghysy keledi, al eshkim óz janyn qútqarghysy kelmeydi» degen eken. Ishki dýniyenizdi jadyratar, qayghyrghanynyzda demeu bolatyn ómirlik ústynynyzdy aityp bere alasyz ba? Sol ómirlik tәjiriybeden shyqqan ruhany quatty jastar da paydalana jýrse dep súrap otyrmyz.
- Jeke ústanymym, balalaryma da aitatynym - ótirik aitpa, úrlyq jasama, eshkimdi satpa. Dosyndy satpa, jaqsy bolsyn, jaman bolsyn. Pende bolghannan keyin qalghan dýnie әrkimning basynda bola beredi. Satpaudyng ishinde kóp nәrse jatyr - dosyndy, halqyndy, jerindi, aryndy t.b. Osy uaqytqa deyin úrlyq jasaghan joqpyn, arymdy satqan joqpyn, aryz aitqan joqpyn, tilimdi tiygizgen joqpyn. Sodan keyin qazaqty qúrtatyn kórealmaushylyq. Keng bolu kerek. Ghafu Qayyrbekovtyng «Aspan keng úsham degen qanattygha» degen sózi bar.
Tazaratyn kez keldi. Ótken ghasyrda aghalar tastap ketken bylyqtan 21-shi ghasyrda tazaruymyz kerek. 20-shy ghasyrda boqqa batpaghan adam joq. Al, aitatyndar aita bersin, qolymda qalamym, jaqsy ma, jaman ba ony uaqyt kórsetedi. Mýmkin erteng bәrimiz úmytylarmyz, onda túrghan eshtene joq. Bәrimiz Abay, Mahambet emespiz ghoy. Qolymnan kelgenshe halqyma qyzmet jasadym. Kýiim kelgenshe jazdym. Al halyq keregin alyp, kerek emesin tastar.
- Sonda ózinizdi ómirde jaghymdy keyipker retinde sezinesiz be?
- Ózin jek kóretin eshkim joq, ainalayyn. Kez-kelgen shoshqa ózin jaqsy kóredi. Bizde kez kelgen «halturshiyk» ózin klassik kóredi. Sondyqtan búl súraghyng men ýshin orynsyz!
«Árkim ózin tazartatyn bolsa, qazaq esin jiyady»
- Qazir kәristing keremet tarihy serialdaryn halyq tamashalap otyr, balalar boylaryna sinirip jatyr. Men Júmonmyn, mynau Don Y degen siyaqty qaharmandar payda bolghany belgili. Osylay, shynayy, moralidyq keyipkerler men taqyryptargha barar bizding jol әli úzaq pa? Ol «auyl» bizden nege alys?
- Osynyng barlyghy bizding ózi-mizding qaharmandardy nasihattay almay otyrghanymyzdan. Úrpaqqa nasihattalsyn dep, búrynghy batyrlardy qaytalap jazyp jýrmin. Balalardyng kóretini shetelding batyry bolsa, olar erteng kim bolyp shyghady? Mysaly, Syr boyyndaghy Janqoja batyr. Ony qazirgi bala bilmeydi. Osynyng bәrin nasihattau kerek, jazu kerek. Aytpasan, jazbasang úrpaqty kinәlaugha bolmaydy ghoy. Balabaqshadan bastap, ótkenimizdi, batyrlyq jyrlarymyzdy sanasyna qúy kerek. Árkim ózining otbasyn, balasyn, qyzyn, nemeresin tәrbiyelesin. Oghan eshkim qoy demeydi. Ayqaylaghysh, múqatqyshtar kóp. Olar «Stiypendiya alghysh», «Myrzatay býitip ketipti» degen әngimege sheber. Árbir bala ýshin, әrbir adam ýshin kýresu kerek.
- Agha, kýndelik jazasyz ba?
- Kýndelik jazbaymyn, jazyp kórgen joqpyn, biraq jazu kerek edi. Ádetke ainaldyrghan joqpyn. Men ólenning adamymyn. Ayta keteyin, búryn bir shygharma, óleng gazetke shyqsa, ekinshi gazet qaytalyp basyp shygharmay qoyatyn jaghday bolady. Meninshe, búl dúrys emes. Óitkeni, qazir kitaptyng tirajy az. Basylghan dýniyelerdi de qaytalap basa berimiz kerek. Mysaly, shyghys ónirde shyqqan shygharmany batystaghy «Ýsh qiyan» bassa, әdebiyetimiz nasihattalar edi. Sebebi, gazetter de ózderi shyghyp otyrghan ónirge keng taraydy, basqa jerge jetpeydi. Ádebiyetti nasihattaudyng bir joly - osy. Ózenning búlaqtan bastalyp, bir arnagha qúyatyny belgili. Ár basylym óz ónirin qamtyp jazyp jatyr. Odan rushyldyq, toptyq nәrselerdi izdep, eldi adastyrugha bolmaydy. Qazir bizge bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharyp, keshe ketken kemshilikten qayta tazaryp, arylu kerek. Árkim óz ishinen tazaru kerek. Árkim ózin tazartatyn bolsa, qazaq esin jiyady.
- Súhbat bergeninizge rahmet!

Súhbattasqan:
Dәuren SEYITJANÚLY

Súhbat gazette: "Árkim óz ishinen tazaru kerek" atauymen berildi

http://ushqiyan.kz/?p=3767#more-3767

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5402