Senbi, 23 Qarasha 2024
Óner 6081 2 pikir 19 Sәuir, 2019 saghat 13:02

Dәuir qasiretining ainasy

Qazaq kinosynyng damyp kele jatqany turaly kóp aitylyp jýr. Halyqaralyq kinofestivaliderdegi jetistikter, kassa­lyq tabys, jyl sayyn týsiriletin filim­der sanynyng arta týsui – bәrin tizip kórse­tuden jalyqpaymyz. Biraq búlar kinonyng damyghanyn dәleldeytin kórsetkishter me? Shet elden jýlde әkelgen, kóp kórermen jinaghan kartinanyng bәri keremet dep kim aitty? Filim barsha halyqtyng sýiispen­shiligine bólenip, el ómirindegi eleuli oqighagha ainalsa ghana ony naghyz tabysqa jetti deuge bolatyn shyghar. Keudesinde últtyq namysy, boyynda qazaqy qany joq adam, neshe jerden әrekettense de, qazaqqa únaytyn tuyndy jasay almas. Múnday filim óz últyn sýietin, onyng jýrek qala­uyn dóp basatyn jәne sol el kóruge úmty­latyn dýnie jasaugha tyrysushy rejiys­serding ghana qolynan keledi. Osynday filimder kóptep shyqqanda ghana naghyz halyqtyq kino týbegeyli túghyryna ornyghady.

Keyingi jyldary, Qúdaygha shýkir, әri oqighaly, әri tartymdy, әri kәsibi, әri qazaqy filimder týsirile bastady. Olar әzirge az, biraq qazaq kinosynyng endigi baghytyn osylar aiqyndaydy dey alamyz. Sonyng biri – «Talan».

Jazushy Jýsipbek Qorghasbekting «Qasqyr-adam» hikayatynyng jelisimen týsirilgen «Talanda» belgili rejisser Bolat Qalymbetov halqymyz basynan ótkergen eng bir qiyn-qystau kezendi arqau etip alady. HH ghasyrdyng 30-40-jyldaryndaghy qazaqtyng әleumettik te, ekonomikalyq ta, ruhany túrghydan da talaugha týsken taghdyryn beyneleydi.

Halyqtyng ghasyrlar boyyna jalghasyp kele jatqan túrmys salty men tirshilik etu qalpyn qoldan búzyp, negizgi kýnkóris kózi – maldan aiyryp, bireu úghyp, bireu úqpaytyn jasandy újymdastyrudy alyp kelip, aqyrynda qazaqtyng azyp-tozyp ketuine, myn-milliondap ashtan qyry­luyna, amalsyzdan elin, jerin tastap, shetke bosuyna úlasqan zúlmat jyldar – tariy­hymyzdaghy qaraly paraqtar. Qashsang – qashqyn atandyryp, qyryp salatyn, qalsang – talghajau eter talqanyna deyin sypyryp, qaqtap sauyp alatyn, sәt sayyn jelkennen jaza qaupi tónip túratyn sol bir súrqiya zamannyng suyq lebi filimning ón boyynan ókpek jeldey uildep, jan-dýniyendi qaltyratady. Oqighalardyng óter orny retinde qysy erte týsip, kóktemi keshteu shyghatyn tauly ólkening biri tandap alyn­ghandyqtan, qalyng qar basqan atyrap­tyng týnere mýlgui de, kólik bitkendi kibirtik qaqtyrghan jol azaby da, adamdardyng qyryq orau bop qymtanyp, býrsendeui de kýn rayynyng salqyndyghynan ghana emes, zamannyng bet qaratpas yzgharynan da ekenin týisikpen sezesiz. Adamnyng sonday alasapyran zobalanda da adam bolyp qala bilui – onyng ishki ózegine, ruhany jigerine syn ekeni sózsiz. «Talan» keyipkerlerining ishinde adamdyq qalpyn saqtaghandar da, saqtay almaghandar da bar.

Jalpy, qazaqtyng tәleyine tap kelgen dýrbeleng dәuirding qasiretin syrtqy sipat, sujettik oralym arqyly tap basyp kórsete aluynan bólek, «Talan» filimi ony keyipkerler arasyndaghy qarym-qatynastyng kómegimen de әigileydi. Elding basyna týsken auyr ahualdyng saldarynan arghy betke ótpek bolghan Talasbek aghayyn-júrtyn bastap, shekaragha kelip jetkende, búlardy andyp kelip, andausyzda dóp basqan qyzyldar qyryp salady. Áupirim­men aman qalghan әuletting qos qúlyny – Kerim men Taghay – ekeui eki bólek ósedi. Qasqyrdyng apanyna tyghylyp, aman qalghan Kerim sol kýii adamdargha jolamay, túmsa tabighattyng ózimen bite qaynasyp, onasha tirlik keshedi. Áke-sheshesinin, aghayyn-tuysynyng qynaday qyrylghanyn qarshaday kýninde óz kózimen kórgen Kerim (akter Jasúlan Áytenov) ýshin adamdar­dyng ortasy – sonshalyqty qatygez әlem. Túlymshaghy jelkildegen tittey býldir­shinning ózin oqqa baylaudan shimirikpeytin adam balasy – ol ýshin azu tisi aqsighan jyrt­qyshtan beter. Oghan jabayy tabighat­tan artyq qogham, aghashtyng juan bútaghynan asqan jayly oryn, ainalasyndaghy jan-januardan jaqyn dos joq. Ol osy shy­nayy ortada ghana ózin tolyqqandy tirshilik iyesi sezine alady. Shynayylyq, әdildik, meyirim sekildi izgi qasiyetterdi tabighattan ýirengen, tabighattan boyyna sinirgen Kerim ózining izgi bolmysyn saqtap qalghan.  Al adamdardyng juan ortasynda ómir sýrip jatqan Taghay (Asan Mәjiyt) she? Onyng taghdyry tipten bólek. Qansha jerden adamdar qoghamynda tirshilik etedi desek te, onyng bolmysynan adamilyqty anghara qon qiyn. Ras, anghyrttyq bar, biraq adamilyq joq. Óitkeni, sol adamnyng qolymen jasalyp jatqan qoghamnyng ózi adamilyq­tan ada, izgilikten júrday. Pende balasy qoghamnan syrt, ortadan tys ómir sýre almaydy. Múnday ortada kisilik kelbetin saqtap qalu tek adamnyng naghyz adamynyng ghana qolynan keledi.

Kýieuinen jastay jesir qalghan jal­ghyz­basty kelinshek Biybisara (Shynar Janysbekova) – taghdyrdan qanshama teperish kórse de, taza janyn kirletpegen, jýregining týkpirindegi meyirimin saqtap qala alghan adam. Jar qúshaghynyng qyzuy tәninen taramaghan onyng boyyn biylegen nәpsining uytyn qos qolyndaghy qayyng sabaumen týtilmegen qoy jýnin aspandata, ekpindete, ekilene sabauy arqyly basatyn kórinis – rejisserding tapqyr sheshimde­rining biri. Ekeuining arasyndaghy sezim búl­qynysyn beyneleytin toghaydaghy epizod­tardy da sol qatargha jatqyzugha bolady. Jalpy, «qasqyr-adam» Kerim men Biybisara arasyndaghy mahabbat – filimdegi shiyele­niske qosymsha qatpar ýstep otyratyn tartymdy arna. Qos múnlyqtyng ayanyshty taghdyry da, Kerimnen aiyrylghan, ómirining mәninen aiyrylghan Biybisaranyng sәl bilinip qalghan ishin ózenning syz qabaghyna tósep, alaqanymen su esip jatuy – jýrek tolqytarlyq sәt. Kartinanyng ózekti órter ókinishke toly finaly onsyz da oily tuyndynyng zilmauyr salmaghyn auyrlata týsken.

«Talan» – halqymyz bastan keshken nәubetti jyldardyng ense ezer qiyndyghyn tabighattaghy qúbylystarmen qiilastyryp, jekelegen adamdar taghdyrymen shendesti­rip, sheber kórsete bilgen filim. Búl – Bolat Qalymbetovting ayausyz jaralanyp, tilgilengen qazaq jerining múnyn shertken «Aynalayynynan», rejisser retinde tarihy taqyrypqa batyl bara alatynyn bayqatqan «Sardarynan» keyingi shyqqan bir biyik belesi. Ári teren, әri tartymdy osynday kartinalar ghana qazaq kinosy­nyng bedelin biyiktetedi.

Áliya Bópejanova,
synshy, әdebiyettanushy:

Ruhany tazarugha bastaytyn filim

Tarihy kórkem týgendeuden tolyq ótip bolmaghan últtyng ónerinin, onyng ishinde kino ónerining de aldynda túrghan mindetter orasan. Bolat Qalymbetovting de rejiys­serlik iydeyalary últtyng tarihy taghdyr-talayynan, kókeykestisinen tuyndaytyn­day kórinedi. Búl rette ol Á.Sýleymenovting ssenariyi boyynsha týsirgen alghashqy «Aynalayyn» filiminen bastap, jazushy J.Qorghasbek shygharmasynyng jelisimen týsirgen, keyingi jana «Talan» kórkem filimine deyin jeke taghdyrlardan jalpy­gha shyghady. Ádette múnday kórkem filim­derdin, mýmkin sanaly týrde, mýmkin erikten tys iydeologiyalanatyn, әsireleuge úshyraytyn jaghdaylary kezdesetini bar. Rejisser Qalymbetovting suretkerlik-azamattyq bolmysynan tuyndaghan, kórkemdik ólshem, ýilesim saqtalghan «Talan» búdan ada.

Filimde totalitarlyq iydeologiya diyirmenine týsken bir úrpaqtyng әleumettik, sayasi, psihologiyalyq, dýniyetanymdyq ahualdary rejisserlik mәn-mazmúndy interpretasiya men akterlerik sheber oiyndar (Sh.Janysbekova, A.Mәjiyt, J.Áytenov, E.Joljaqsynov, Ú.Nýsipәli, E.Núrymbet, O.Besikbasov, t.b.) arqyly shynayy zerdeleuden ótedi. Uaqyttyn, qoghamnyng bet-beynesi simvoldarmen, kórkem detalidarmen de isharalanghan filimnin  beyneqatary bay jәne óte jandy (operator S.Qoyshymanov). Kórkem­dik týisik qatelespeytin tuyndyda kórkem taldau kórkem jinaqtaugha úlasyp, býtin bir kezenning kelbetin ashady. «Újymdyq beysanalyqtan» arylugha, ruhany tazarugha bastaydy…

Týpnúsqa: "Almaty aqshamy"

Sәken Sybanbay

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3242
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5395