Keshe, Tәuelsizdik sarayynda 7-shi Dýniyejýzilik islamdyq ekonomikalyq forum saltanatty týrde ashyldy. Búl rәsimde aldymen, qasiyetti Qúran kәrimning ayattary oqylyp, jinalghan qauym qazaq jerinde alghash ret ótip otyrghan iyisi músylmannyng osynau ekonomikalyq sammiytining sәtti boluyn niyet etti. Osylaysha Astana Malayziyanyng Kuala Lumpury, Pәkistannyng Islamabady, Kuveytting Kuveyti, Indoneziyanyng Djakartasy syndy, bir Allagha ghibadat etken islam әlemining osynday qúryltayyn úiymdastyru qúrmetine ie bolghan iri ortalyqtarynyng qataryna qosyldy. Jahandyq jiyngha qatysu ýshin 45 elden jiylghan eki mynday qonaqpen birge, Malayziya ýkimetining basshysy Dato Shry Mohd Nadjib Tun Abdul Razak, Djibuty preziydenti Ismail Omar Gelle, Indoneziya viyse-preziydenti, doktora Boediono jәne basqalary qazaq eline at aryltyp jetken.

Keshe, Tәuelsizdik sarayynda 7-shi Dýniyejýzilik islamdyq ekonomikalyq forum saltanatty týrde ashyldy. Búl rәsimde aldymen, qasiyetti Qúran kәrimning ayattary oqylyp, jinalghan qauym qazaq jerinde alghash ret ótip otyrghan iyisi músylmannyng osynau ekonomikalyq sammiytining sәtti boluyn niyet etti. Osylaysha Astana Malayziyanyng Kuala Lumpury, Pәkistannyng Islamabady, Kuveytting Kuveyti, Indoneziyanyng Djakartasy syndy, bir Allagha ghibadat etken islam әlemining osynday qúryltayyn úiymdastyru qúrmetine ie bolghan iri ortalyqtarynyng qataryna qosyldy. Jahandyq jiyngha qatysu ýshin 45 elden jiylghan eki mynday qonaqpen birge, Malayziya ýkimetining basshysy Dato Shry Mohd Nadjib Tun Abdul Razak, Djibuty preziydenti Ismail Omar Gelle, Indoneziya viyse-preziydenti, doktora Boediono jәne basqalary qazaq eline at aryltyp jetken.

Keshe Elbasy aitqanday, qazaq halqynyng islam әlemimen qarym-qa­tynasy qadym zamandardan ta­myr tartady. Bizding baytaq da­lamyzgha islam dini búdan myng jyldan astam uaqyt búryn keldi. Jaratqan IYemiz Qazaqstangha asa bir jomarttyqpen, taghylymdy tariyh, qolayly jaghrafiyalyq meken bergen. Osylaysha elimiz islam men batys órkeniyetteri arasynda dostyq dialogqa dәneker boludyng tamasha mýmkindigine ie boldy. Qazir islam әlemi ózining bólinbes bólshegi bolyp tabylatyn qazaq dýniyesimen maqtana alady. Múny ashylu rәsimindegi sózinde Dýniyejýzilik islamdyq ekono­miy­kalyq forumnyng tóraghasy Tun Musa Hitam myrza da bildire ketti (aytqanday, Musa Hitam Malay­ziya­nyng jogharghy marapatyn - «Tun» titulyn osy el koroli Yang Dy Pertuan Adong qolynan elge sinirgen enbegi ýshin alghan).
- Qazaqstannyng Tәuelsizdik jyl­darynda alghan asulary men qol jetkizgen jetistikteri gha­jayyp, - dedi mәrtebeli meyman, - qazaq elining 20 jyldyq ýdemeli damu ýderisinen keyingi býgingi bet-beynesi kez kelgen adamdy tanghaldyrady! Al osy jas memle­ket­ting jýzi jarqyn elordasy - As­tana qalasy kózding jauyn ala­dy. Búl - Qazaqstannyng jetistigi men jenisi, osy elding ózining tabighy baylyghyn tiyimdi paydalana bilui­ning aiqyn kórinisi! - degen DIEF basshysy qazaqtardyng zor tabys­tar­gha jetuining sharty qanday bol­ghan­dyghyn qysqasha tújyrymday ketti. Onyng baylamynsha, «bólin­gendi bóri jeydi» deytin qazaq eli syrtqy әlem ýshin esigin aiqara ashty, jekelenip, kerguge emes, odaq­tasyp, kiriguge den qoydy. Qa­zaqstanda, onyng oiynsha, til­dik, dindik jәne basqa da ruhany tosqauyldar oidaghyday sheshilip keledi. «Sol sebepti býgin biz qazaqtyng darhan dalasynda bas qo­syp, osynau auqymdy is-sha­rany ótkizip otyrmyz! Býgin biz ja­handyq ekonomikanyng óz­geruine, kóptegen últtar men úlys­tardyng biriguine kuәger bo­lu­damyz!» dedi Tun Musa Hitam.

Dóngelengen dýniyening әr shar­ta­rabynan jiylghan mәrtebeli meymandargha «Qazaq jerine qosh keldinizder» aitqan Qazaqstan Preziydenti N.Nazarbaev osynau jahandyq forumdy Astanada ótkizuge sheshim qabyldaghany ýshin DIEF Qoryna jәne onyng tór­aghasy Tun Musa Hitam myrzagha al­ghys aityp, iltipat bildirdi.
Qazaqstan kóshbasshysy, әriy­ne, arab әlemin jaylaghan alasapy­ran taqyrybyn ainalyp óte al­mady. «HHI ghasyrdyng jana on­jyldyghy músylman ýmbeti ýshin auyr sy­naq­tarmen bastaluda, - dedi jiy­nalghandardy shola qaraghan Núr­súltan Nazarbaev, - әlemdik qar­jy daghdarysy, azyq-týlik iym­portyna tәueldilik, jastar mәse­lesi jәne basqa da týitkildi jayt­tar Soltýstik Afrika men Tayau Shyghys elderinde búryn-sondy bolyp kórmegen dýrbeleng tughyzdy. Tunis pen Mysyrdaghy sayasy re­jimning auysuy, Liviya úshyraghan gumanitarlyq zaual jýzdegen myng bosqyndardyng payda boluyna әkelip soqtyrdy». Ol músylman ýmbeti bastan keship otyrghan qiynshylyqtardy jasyrmay, ashyq aitty. «Álemning ózge ónir­leri qarqyndy damyp jatqanda, kóptegen músylman elderining kósh­ting sonynda qaluy anyq bay­qaldy, - dedi Qazaqstan Preziy­denti, - bir jarym milliardqa juyq adamdy qúraytyn islam dýniyesi býginde myzghymas tútastyq qúray almay otyr. Islam dinining dingegi birtútas ekeni bәrimizge aqiqat. Biraq islam әlemi damu ýlgilerining anaghúrlym qayshylyghy bar әrtýrli aimaqty qamtidy» dedi ol.
Osy orayda keshe Qazaqstan kóshbasshysy DIEF minberinen músylman qauymyna qayyry­lyp, Islam әlemin modernizasiya­­lau-­dy úsyndy. Áriyne, búdan «Islam dini daghdarysqa úshyrady» degen qate hәm qaterli týsinik tumauy kerek. Elbasy osyny úqtyrugha asyqty: «Islamnyng ózi din retin­de eshqanday daghdarysqa týsip túr­ghan joq! - dep nyqtady Núr­súltan Nazarbaev. - Búl - qazirgi dýniyedegi eng qarqyndy tarap kele jatqan din! Daghdarysty bastan keship otyrghan - Islam dýniyesining birneshe aimaghy. Jәne de qoghamdy modernizasiyalau islamnyng ózi­ning negizderin búrmalau degen sóz emes!» degen ol, Islam әlemindegi janghyru «aldymen, tehnolo­giya­lyq, ghylymy jәne ekonomikalyq damugha baylanysty» ekendigin naqtylady. Elbasy janghyrugha degen zәrulikti qaydan shygharyp, aityp otyr?
- Álem túrghyndarynyng besten bir bóligin qúraytyn músylman әlemi ózining ekonomika sala­syn­daghy әleuetine mýldem say kel­meydi, - dep týidi N.Nazarbaev. - Mysaly, ýlken segizdikting ishin­de músylman ýmbetinen birde-bir el joq. Búl - islam ekonomiy­ka­synyng әlemdik auqymdaghy naqty salmaghynyng aiqyn kórinisi, - degen ol әlemning әr qiyrynan kelgen músylman qauymy orta­syna birneshe saual tastady: Ýzdik joghary oqu oryndarynyng al­ghashqy jýzdiginde qansha islam memleketterining uniyversiytetteri bar? Islam dýniyesining ishinen songhy jiyrma jylda jara­ty­lystanu jәne tehnika ghylymda­ry salasy boyynsha Nobeli syily­ghynyng qansha laureaty shyqty? Islam әleminde qansha jahandyq tehnologiyalyq innovasiya ómirge jol ashty? «Biz búl saualdardy aldymen ózimizge qoyyp, tayau bo­lashaqta layyqty jauabyn be­ruimiz qajet dep sanaymyn!» dedi Qazaqstan Preziydenti. Áriyne, tәube degizer jetistikter de bar­shylyq. Belsendilik, janalyqqa qúshtarlyq, әreketshildik iydeo­logiyasy músylman qauymyna da tәn. «Biz býgingi әlemde uaqyt ta­labyna tolyqtay jauap bere ala­tyn músylman elderin de kórip otyrmyz, - dep atap ótti Memleket basshysy, - aqparattyq qogham­nyn, ónerkәsiptik jәne qarjy­lyq saladaghy tehologiyanyng je­tilgen ýlgileri barshylyq. Islam әleminde bәsekege qabilettilikting joghary ýlgisin kórsetip otyrghan elder de bar» degen ol, múnyng bar­lyghyn ótken kezende ghana emes, bolashaqta da «Islam әlemining qarqyndy jәne jedel damumen tamasha ýilesim tanyta alatyn­dy­ghynyng jarqyn aighaghy» dep bagha­lady. Áytkenmen, N.Nazarbaev­tyng nyq baylamynsha, músylman elderin aitarlyqtay moderniy­zasiyadan ótkizudi qolgha almasaq, «tarihy túrghydan artta qalu taghy da jýz jylgha sozylyp ketui mým­kin!»
Sondyqtan Elbasy osynday janghyrudyng dәl әri tengermeli ýlgisin tandap, bir jarym miyl­liard músylman ýmbetining da­muyna ortaq ýles qosu turaly iydeya aitty.
Keshe resmy Astana músylman elderine birlesip jýzege asyrudy kózdeytin birqatar bastamalardy úsyndy. Olardy el basshylyghy bylaysha tújyrymdady. Qazaq­stan memleketining basshysy «IYs­lam­dyq Ýlken ondyq (G10)» týzu turaly iydeyasyn jariyalady. «Islam әlemi elderining ekonomiy­kalyq yntymaqtastyghy shen­berinde jana baghyt qalyptastyru qajet, - deydi Qazaqstan Pre­ziydenti Núrsúltan Nazarbaev, - búl ýshin Dýniyejýzilik Islam Eko­nomikalyq Qory negizinde on jetekshi músylman qauymdastyghy elderi ekonomikasy tobyna ar­nalghan súhbat alanyn jasaudy úsynamyz» degen ol, músylman ýmbetining mol resurstary «inves­tisiyalyq yntymaqtastyq ýshin quatty qarjy kózderin qalyp­tastyrugha mýmkindik beretindigine» senim bildirdi.
Elbasynyng ekinshi úsynysy - tóraghalyq tizgini jyl ortasynda Qazaqstannyng qolyna tabys­talatyn Islam konferensiyasy úiymynyng mýddeli elderining qa­tysuymen Halyqaralyq inno­vasiya ortalyghyn qúru boldy.
Ýshinshiden, Memleket bas­shysynyng úsynysy boyynsha, IYs­lam әlemi elderinde memleket ústyny - shaghyn jәne orta biyz­nesti órkendetudi maqsat etetin DIEF-ting arnayy júmys toby qúryluy kerek. «Búl rette, Islam Damu Banki janynan shaghyn jәne orta biznesting arnayy qoryn qúru mәselesin osy forumda talqylaghan jón bolar edi, - dep tarata týsti oiyn Preziydent, - biz islamdyq qarjylandyru tetikterin tartu túrghysynan músylman elderimen yntymaqtastyq jasaugha mýdde­limiz». Sarapshylardyng bagha­lauynsha, Qazaqstandaghy islam investisiyasynyng tayau jyldar­daghy ósu mýmkindigi ondaghan miyl­liard dollargha deyin jetedi eken. Búl mәsele keshe, forum ayasynda jeke talqygha salyndy.
N.Nazarbaev músylman elde­rin­degi alys-beris jәne barys-kelis jayyna da arnayy toqtaldy. Onyng aituynsha, bizding elderi­mizding sauda-ekonomikalyq yn­ty­maqtastyghyn keneytuding ma­nyzdy sharty - kólik-kommu­niy­ka­siyalyq jәne logistikalyq je­li­ning boluy. Osy tústa Elbasy Islam Damu Bankine Qazaqstan-Týrikmenstan-Iran, Parsy shy­ghanaghy temir jol qúrylysyn qar­jylandyrugha belsendi týrde qa­tysudy úsyndy. Jalpy qúny bir jarym milliard dollardy, al úzyndyghy 963 shaqyrymdy qú­ray­tyn búl temir jol dindes el­derding qarym-qatynasyna, eko­nomikalyq saudagha әserin tiygizer edi.
DIEF minberinen Memleket basshysy azyq-týlik qauipsizdi­gin nyghaytu maqsatynda, Islam kon­ferensiyasy úiymy ayasynda, azyq-týlik kómegin kórsetu jýie­sin әzirleudi úsyndy. Osy orayda ol, IYKÚ mýshe memleketteri ýshin, BÚÚ-nyng Azyq-týlik jәne auyl­sharuashylyq úiymy - FAO ýl­gisinde, aimaqtyq qor qúru iydeya­syn ortagha tastady. Núrsúltan Nazarbaev jahandyq islamdyq azyq-týlik qorynyng shtab-pә­terin Qazaqstanda ornalastyru­dy úsyndy.
- Biz keleshekte búl óte jaqsy qúral bolady dep sanaymyz, - dedi keyin jurnalisterge týsinikteme bergen viyse-premier - Industriya jәne jana tehnologiyalar miy­nistri Áset IYsekeshev, - óitkeni IYKÚ-nyng kóptegen elderinde óte ýlken qarjylyq resurstar bar jәne olar azyq-týlikting túraqty jetkizilimine mýddeli. Búl - bizding Preziydentimizding jaqsy iydeyasy, biz ony iske asyru baghytynda jú­mys isteytin bolamyz!
Qazaqstan kóshbasshysy N.Na­zarbaev elorda tórinen, jahandyq jiyn minberinen Islam dinin әli jalghasyp jatqan qaralaudan qor­ghaugha shaqyrdy. Islam dýniyesining kóp bóligining basqa aimaqtardan artta qaluyn dinning ózimen bayla­nystyratyn bilgishsymaqtar bar. Elbasy múny «aqiqattan mýlde alys tújyrym» dep baghalady. Óitkeni Islamnyng mәdeny ór­leuining arqasynda orta ghasyrlarda әlemde matematika, himiya, as­tronomiya, medisina, arhiytektura, filosofiya jәne poeziya salalary úly jetistikterge qol jetkizdi. Ilim men bilimning jana ýlgileri ghasyrlar boyy músylmandyq Shyghystan hristiandyq Batysqa qaray jyljyghan.
Taghy bir kýrmeuli týiin: ja­handyq aqparat qúraldarynyng kóp­shiligi Islamdy «Batystyng últ­­tyq qauipsizdigine, mәdeny jә­ne diny ústanymyna qauip tóndi­rushi» retinde kórsetuin qoyar emes. «Osylaysha islamdy sayasy kýsh qoldanugha, ekstremizm men ter­rorizmge jol beretin din dep úq­tyrady, - dedi Qazaqstan Pre­ziydenti N.Nazarbaev, - múnday jaghdaymen eshqashan kelisuge bol­maydy!» Al Islam men ter­ro­rizm­di shendestiru dúrys emes­tigin, lankestikting últaralyq qylmys­pen, sonday-aq esirtki ainalymy­men jәne qaru-jaraq kontra­ban­dasymen de tyghyz baylanysty ekendigin halyqara­lyq qogham­dastyqqa nasihattau jaghy osal. Demek, búl olqylyqtyng ornyn toltyratyn joba kerek.
- Islamnyng bolmysyn beybit­shilik pen meyirimdiliktin, tózim­dilik pen әdilettilikting dini retinde qalyptastyrugha barshamyz birge kýsh salugha tiyispiz! - dep shart týidi Elbasy, - islam elderining úly ilimning bedelin týsiruge ja­han­dyq jәne aimaqtyq dengeyde qarsy túra alatyn ortaq medialyq jobalar jóninde oilanatyn kez keldi.
Kóptegen sarapshylar HHI gha­syrda islam jer jýzi boyynsha ba­symdyghy bar dinge ainalady dep sanaydy. Endeshe, terrorizm­men telip, bedelin týsiruge úmtylu - Batystyng qorghanyshtyq reak­siya­sy da boluy yqtimal.
Sóz sonynda, Qazaq elining kósh­basshysy Qazaqstannyng «Islam órkeniyetining ajyramas bóligi sanalatyn Ortalyq Aziyanyng qar­qyndy әri ornyqty damuyndaghy ózining jauapkershiligin aiqyn sezinetindigin» nyqtady. Elbasy býginde Qazaqstannyng býkil әlem­ge «músylmany basym elding de әleumettik-ekonomikalyq jan­ghyru men demokratiyalyq refor­malardy tabysty jýrgize alaty­nyn» dәleldeuge úmtylyp otyr­ghandyghyn mәlimdedi.
Ashylu rәsiminde, sonday-aq DIEF qorynyng tóraghasy Tun Musa Hitam, Malayziya premier-Ministri Dato Shry Mohd Nadjib Tun Abdul Razak, Djibuty pre­ziydenti Ismail Omar Gelle, Islam Damu bankining preziydenti Ahmed Muhammed Aly Ali Madani, Tә­jikstan premier-ministri Aqyl Aqylov jәne Indoneziya viyse-preziydenti Boediono sóz sóiledi. Al plenarlyq sessiyasynyng qo­rytyndylary boyynsha 5 keli­simge qol qoyyldy. Mәselen, stra­tegiyalyq әriptestik turaly kelisimge AMANAHRAYA GROUP CAPITAL men «Fattah Finance» AQ-y otyrdy. Al Fattah Shop Company bolsa, HALAGEL (M) SDN BHD kompaniyasymen diys­triy­biutorlyq turaly mәmile ja­sasty. Búghan qosa, ózara tý­sinistik turaly memoran­dum­dardy «Últtyq aqparattyq teh­nolo­giyalar» AQ-y My E.G.Services Berhad-pen, al «Zerde» Últtyq iyn­fokommunikasiyalyq holdingi» MIMOS Berhad-pen bekitti. Últ­tyq «KazNex Invest» endi qazaq­standyq-malayziyalyq sauda pa­latasymen yntymaqtasatyn bo­lyp, әriptestik turaly memo­randumgha qol qoydy.
Múnyng syrtynda Islam damu banki 2011-2012 jyldary auyl sharuashylyghy, kóliktik infra­qúrylymy, islamdyq qarjylan­dyru sektoryn damytu jәne basqa jobalar boyynsha Qazaqstan ekonomikasyna shamamen 1,2 miyl­liard dollar investisiyalamaq. IDB-nyng búl niyeti birneshe ay boyy әzirlengen, keshe Industriya jәne jana tehnologiyalar miy­nistri Áset IYsekeshev pen osy bank basshysy doktor Ahmad Mu­hammad Aly qol qoyghan tiyisti memorandumda kózdelipti.
7-shi Dýniyejýzilik Islamdyq ekonomikalyq forum óz júmysyn býgin de jalghastyrady.

Ayhan ShÁRIP

aikyn.kz