Eski jyrmen eldi aldau…
Qúryltay mýshәirasynyng qúldyrap bara jatqanyn kórsetedi
«Toydyng bolghanynan boladysy qyzyq» deytin qazaqtyng bir toyy jaqynda ghana Astana qalasynda ótti. Onsyzda daugha toly Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóniregindegi alyp qashpa sózderge moyyn búrmayyq desek te, IV qúryltaydyng ayasyndaghy Dýniyejýzi qazaqtarynyng «Jyrym saghan, Ata-júrt» atty jyr mýshәirasy taghy da «әttegen-ay» dep san soqtyrdy.
Qúryltaydyng jәne atalghan mýshәiranyng ótetini jayynda Qauymdastyq bir jyl búryn-aq jarnamalap edi. Amal ne, endi myna ólender...?
«Egemen Qazaqstan» (28.05.2011) gazetinen oqyghanmyzday mýshәiranyng әdilqazylar alqasynyq qúramy «Memlekettik syilyqtyng laureaty Úlyqbek Esdәulet bastaghan qazylar alqasynyng qúramynda Súltanәli Balghabaev, Dәuletbek Baytúrsynúly, Aqsúnqar Aqynbaba, Ákim Sәduaqasúly syndy kópshilikke tanys aqyn-jazushylar boldy» - dep kórsetilgen eken. Salmaghy jaghynan jaman emes.
Aldyn ala san qaytalanyp baspasózde jariyalanghan mýshәira sharttarynydaghy: «Avtordyng shygharmasy eshbir jerde jariyalanbaghan bolu kerek (www.kazaktar.kz)» degen joldardy kózi bar oqyrmannyng bәri de kórip bilgen-di.
Al endi jýldegerler men jýldeli ólenderge keleyik. Qazylar alqasynyng sheshimimen 3-shi jýldeli oryn Tólegen Mәlik pen Qayrat Kәmeyge, 2-shi jýldeli oryn Toqtarәli Tanjaryq pen Janat Boqashqa, 1-shi oryn Quanysh Dәleyge, al bas jýlde Bauyrjan Qaraghyzúlyna búiyrghan eken.
Qúryltay mýshәirasynyng qúldyrap bara jatqanyn kórsetedi
«Toydyng bolghanynan boladysy qyzyq» deytin qazaqtyng bir toyy jaqynda ghana Astana qalasynda ótti. Onsyzda daugha toly Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóniregindegi alyp qashpa sózderge moyyn búrmayyq desek te, IV qúryltaydyng ayasyndaghy Dýniyejýzi qazaqtarynyng «Jyrym saghan, Ata-júrt» atty jyr mýshәirasy taghy da «әttegen-ay» dep san soqtyrdy.
Qúryltaydyng jәne atalghan mýshәiranyng ótetini jayynda Qauymdastyq bir jyl búryn-aq jarnamalap edi. Amal ne, endi myna ólender...?
«Egemen Qazaqstan» (28.05.2011) gazetinen oqyghanmyzday mýshәiranyng әdilqazylar alqasynyq qúramy «Memlekettik syilyqtyng laureaty Úlyqbek Esdәulet bastaghan qazylar alqasynyng qúramynda Súltanәli Balghabaev, Dәuletbek Baytúrsynúly, Aqsúnqar Aqynbaba, Ákim Sәduaqasúly syndy kópshilikke tanys aqyn-jazushylar boldy» - dep kórsetilgen eken. Salmaghy jaghynan jaman emes.
Aldyn ala san qaytalanyp baspasózde jariyalanghan mýshәira sharttarynydaghy: «Avtordyng shygharmasy eshbir jerde jariyalanbaghan bolu kerek (www.kazaktar.kz)» degen joldardy kózi bar oqyrmannyng bәri de kórip bilgen-di.
Al endi jýldegerler men jýldeli ólenderge keleyik. Qazylar alqasynyng sheshimimen 3-shi jýldeli oryn Tólegen Mәlik pen Qayrat Kәmeyge, 2-shi jýldeli oryn Toqtarәli Tanjaryq pen Janat Boqashqa, 1-shi oryn Quanysh Dәleyge, al bas jýlde Bauyrjan Qaraghyzúlyna búiyrghan eken.
Qosh, bәri de jaman aqyn emes. Biraq kóbi búryn jariyalanghan, eski ólender ekenin esti oqyrmannyng bәri de angharghan bolar.
Bas jýlde alghan Bauyrjannyng «Qazaq» ólenining jazylghanyna, jariyalanghanyna men emes, býkil internet sayttary kuә. Tipti talay toylarda da oqylyp júrt qúlaghyna әbden sinisti bolghan.
Tipti masqaranyng masqarasy bolghany 2-jýlde alghan Toqtarәli Tanjaryqtyng «Jylqylar» jyry. Atalghan óleng 2008 jyly Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy jaghynan úiymdastyrylghan «Atameken - túghyrym, ana tilim - túnyghym» atty halyqaralyq jyr mýshәirasynda oqylyp, jýldege ie bolghan edi. Ári atalghan úiym jaghynan sol jyly jaryq kórgen «Armysyng Atameken» atty mýshәiragha arnalghan jyr jinaghynyng 63-betinen oiyp túryp oryn alghan. Gazet-jurnaldarda da jariyalanghan. Endi mine, sol atymen týsi ózgermey, taghy da bәigege qosylghan Toqtarәlining «Jylqylary» «Egemen Qazaqstanda» ersili-qarsyly shauyp jýr. Sýigen qúldarynyng eski ólenderine qayta-qayta jýlde úsyna beretin qazylar alqasynyng ne bilgeni bar, ol jaghy bizge beymәlim. Mýmkin jyr jýldesine beriletin «tenge saudasy» bazargha týsip, bir pendeshilik aralasqan shyghar.
Dese de, «Eski jyrymen eldi aldaghan aqyndar ma, anghaldyqpen adasqan qazylar ma?» degen oimen oqyrmandar da an-tang bolyp otyr. Áyteuir dauy kóp toygha taghy bir min jamaldy.
Aqerke JÚMABAYQYZY
«Jas qazaq ýni»