Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3483 0 pikir 10 Mausym, 2011 saghat 09:03

ÁR SÝIEM JER ÝShIN KÝRESKEN

Qoghamnyng qay kezeninde bolsyn adam balasynyng taghdyry men memleket mýddesi jolyndaghy kýreste jer taghdyry airyqsha oryn alyp keldi.
Stalindik әkimshil-әmirshil biylik jýiesi ornaghannan keyin Qazaqstanda jer mәselesindegi týitkilder búrynghydan da kýsheye týsip, keshegi reseylik imperiya kezenindegi otarshyldyq sayasat jana sipatta qarqyn aldy. Búl sayasatqa sol kezendegi biylikting әr tarmaghynda otyrghan últjandy qazaq qayratkerleri batyl qarsylyq kórsetken edi.

Qoghamnyng qay kezeninde bolsyn adam balasynyng taghdyry men memleket mýddesi jolyndaghy kýreste jer taghdyry airyqsha oryn alyp keldi.
Stalindik әkimshil-әmirshil biylik jýiesi ornaghannan keyin Qazaqstanda jer mәselesindegi týitkilder búrynghydan da kýsheye týsip, keshegi reseylik imperiya kezenindegi otarshyldyq sayasat jana sipatta qarqyn aldy. Búl sayasatqa sol kezendegi biylikting әr tarmaghynda otyrghan últjandy qazaq qayratkerleri batyl qarsylyq kórsetken edi.

Otarshyldyq jer sayasatyn jýrgizushi Goloshekinge qarsy shyqqan qazaq qayratkerlerining biri, 1926-1927 jyldary egin sharuashylyghy halyq komissary bolyp istegen Jaghypar Súltanbekov boldy.
Qazaqstandaghy kenestik biylikting alghashqy jyldarynda әrtýrli jauapty kenestik qyzmetterdi atqarghan qayratker túlgha Jaghypar Súltanbekúly óz qolymen toltyrghan ómirbayandyq joly jóninde bylay dep jazady: "Men 1898 jyly Qostanay uezi, Araqaraghay bolysy, №6 auylda dýniyege keldim. Ata-anam qarapayym qazaq malshysy boldy, soghysqa deyin olardyng jaghdayy ortasha bolatyn, janúyamyz eshteneden qysylmay ortasha túrdy. Ata-anam toghyz jasymda Qostanay qalasyndaghy orys-qazaq mektebine berdi, ony 1913 jyly bitirip shyqtym. Osy jyly Qostanaydaghy 2 jyldyq pedagogikalyq kursqa týsip, ony 1915 jyly ayaqtadym. Pedagogikalyq kursty bitirgennen keyin, múghalimdik institutqa týsuge tyrystym, biraq qarajattyng bolmauyna baylanysty, ekinshi jaghynan qolaysyz jaghdaygha baylanysty institutqa týsuge mýmkindigim bolmady. Pedagogikalyq kursta oqyp jýrgen jyldary asa qúshtarlyqpen әdeby kitaptardy oqugha kirisip, eki jyldyng ishinde kitaphanadaghy Lermontovtyn, Gogolidin, Pushkinnin, Goncharovtyn, Daniylevskiydin, Dostaevskiydin, Karamzinnin, L.Tolstoydyn, Turgenevtin, Shillerdin, Shekspirding jәne taghy da basqa kóptegen enbekterdi oqyp shyqtym. Búl enbekter maghan ruhany azyq berumen qatar, tildik qorymnyng damuyna da óz әserin tiygizdi.
1915 jyldan bastap, Qostanay guberniyasyndaghy auyldyq mektepte múghalim bolyp, enbek jolymdy bastadym. Auyl mektebinde múghalim bolyp bes jyl qyzmet istedim". (QR PM. 141-qor, t-16, is-2803. p 7).
Jaghypar Súltanbekúly 1920 jyldan bastap, Qostanay guberniyasyndaghy kenestik qúrylystyng әrtýrli dengeydegi jauapty qyzmetterge tartyldy: 1920-1922 jyldary bolystyq halyq aghartu bólimining mengerushisi jәne Araqaraghay bolystyq atqaru komiytetining tóraghasy, 1923-1925 jyldary Qostanay guberniyalyq, al 1925-1926 jyldary Petropavl guberniyalyq jer basqarmasynyng mengerushisi bolyp isteydi. Jaghypar Súltanbekúly osy qyzmeti barysynda qazaq avtonomiyasyndaghy jer jaghdayy men jer mәselesine qatysty týitkildi mәselelermen jete tanysyp, "Guberniyalyq jer basqarmasynyng júmysyn manyzdy jәne qyzyqty júmys salasy dep esepteymin" degen edi. 1926 jyly Aqtóbe guberniyalyq atqaru komiytetining tóraghasy kezindegi Jaghypar Súltanbekúlynyng júmysyna partiya komiyteti tarapynan mynaday bagha berilgen bolatyn: "Joldas Súltanbekov gubispolkomnyng tóraghasy lauazymynda 1926 jyldyng 1 sәuiri men 1 qazan aiy aralyghynda boldy. Osy júmysta ol ózin jigerli, manyzdy mәselelerdi úsynatyn jәne taba biletin qyzmetker retinde kórsetti. 1925-1926 jyldargha arnalghan Aqtóbe budjetining tabysty oryndaluy jәne qazirgi ornatylghan budjettik tәrtip - onyng atqarghan is-sharalarynyng nәtiyjesi. Jaqsy qyzmetkerlerdi tanday bilui jәne olardy joldastyq yntymaqtastyqta basqaruy onyng qyzmetining jogharghy jetistikke jetuine óz әserin tiygizude. J.Súltanbekov Aqtóbedegi qyzmeti kezeninde ózining úiymdastyrushylyq jәne isker әkimshilik qabiletin kórsetip, halyq arasynda ýlken bedelge ie boldy". (QR PM. 141-qor, t -16, is-2803. p 6)
Jaghypar Súltanbekúlynyng últ mýddesi jolyndaghy kýresi jәne óz últyna berilgen qayratkerlik qasiyeti onyng egin sharuashylyghy halyq komissary bolyp istegen jyldary airyqsha kórindi. Ol 1926 jyldyng aqpan aiynan 1927 jyldyng qazan aiy aralyghynda qazaq avtonomiyasynyng egin sharuashylyghy halyq komissary bolyp istegen kezeninde halyq komissarlar kenesining tóraghasy Nyghmet Núrmaqov, Qazaq OAK-ning tóraghasy Jalau Mynbaev, halyq aghartu halkomy Smaghúl Sәduaqasov jәne taghy da basqa últjandy qayratkerlermen birge qazaq jerindegi otarshyldyq sayasatty jana túrpatta jýrgizip otyrghan Goloshekindik sayasatqa qarsy shyqty.
Qazaqstanda Kenes ókimeti ornaghannan keyin, tartyp alynghan qazaq jerleri enbekshi qazaq halqyna qaytaryluy tiyis delingen dekretter qabyldanghanymen de, ony iske asyru oryndalghan joq. Týrkistan aimaghynda búl dekretter az dep qolgha alynghan bolsa, qazaq avtonomiyasynyng territoriyasynda mýlde iske asyrylmady dep aitugha bolady. Qazaqtyng shúrayly jerlerining barlyghy orys kulaktary men kazaktardyn, qonys audaryp kelgen orys sharualarynyng qolynda boldy. Onyng ýstine osy jyldary qazaqtyng últjandy qayratkerleri qansha qarsylyq kórsetse de, Reseyden qonys audarushylar legi tolastamaghan edi. Jerinen airylghan qazaq halqyn jerge ornalastyru jónindegi partiya plenumdary men konferensiyalaryndaghy sheshimder qaghaz jýzinde ghana qalyp jatty. Mәselen 1924 jyly sәuir aiynda bolghan RK(b)P Qazaq oblystyq komiytetining plenumy jәne 1925 jyly bolghan RK(b)P V konferensiyasynyng qararlarynda: "Jergilikti halyqty jerge ornalastyryp bolghansha, elding sharuashylyq ómirindegi úiymdastyru júmystaryna kedergi keltirip otyrghan ózdiginen qonys audaryp keludi toqtatu jóninde naqty әreketter jasaluy qajet" delingenimen de, is jýzinde jaghday basqasha bolyp shyqty.
Jerge eng aldymen jer iyesi - qazaq halqyn ornalastyru, odan song 1918 jylgha deyin qazaq jerine kelgen kelimsekterdi, ekinshi kezekte Qazaqstangha óz erkimen 1922 jyldyng 31 tamyzyna deyin kelgenderdi ornalastyru jónindegi Qazaq OAK-ning sheshimine barlyq biylikti óz uysyna shoghyrlandyrghan ortalyq biylik kelispedi. 1922 jyldardan keyin de qazaq jerine kelgen kelimsekterge jer berudi talap etti. Mine, osynday teketiresting qyzghan shaghynda, halqymyzdyng jәne últjandy qayratkerlerding "soryna" oray Qazaqstan basshylyghyna Goloshekin kelgen edi. Ortalyqtyng tapsyrmasymen arnayy jiberilgen Goloshekin ortalyq pen Qazaqstan arasyndaghy teketireste ýnemi ortalyqty qoldap, ortalyqtyng mýddesine say sheshimderdi qabyldauda bar kýshin saldy.
Jaghypar Súltanbekúlynyng egin sharuashylyghy halkomy bolyp istegen kezeni Qazaqstanda qazaqtyng últjandy qayratkerleri men ortalyqtyng qolshoqpary Goloshekin bastaghan toptyng arasyndaghy jergiliktendirudi jýrgizu, Qazaqstandaghy partiyalyq basshylyqtyng dúrys jýrgizilmeui, últtyq sayasatty jýrgizu jәne jer mәselesine qatysty aitys-tartystyng qyzghan shaghy edi. Osy últ mýddesi jolyndaghy kýres barysynda Jaghypar Súltanbekúly ózining pikirles, niyettes qayratker serigi S.Sәduaqasov jaghynda boldy. Ózin S.Sәduaqasovpen jaqyndastyrghan "otarshyldyqpen kýres úrany" ekenin ashyq týrde aitty da.
Jaghypar Súltanbekúly - 1926 jyly qarasha aiynda Moskva qalasynda Túrar Rysqúlovtyng basshylyghymen ótken últtar kenesine qatysqan qazaqstandyqtardyng biri. Ol búl keneste arnayy shyghyp sóilemese de, keneste Qazaqstan jaghdayyn sóz etken T.Rysqúlov, S.Qojanov, J.Mynbaev, S.Asfendiyarovtarmen tilektes boldy. Búl kezeng Kenes ókimetining últtar tendigin qamtamasyz etemiz degen úrandarynyng barlyghy qaghaz jýzinde qalyp, kerisinshe avtonomiyalyq respublikalar men oblystardyng qúqyqtary shektelip, últtar mәselesi kýnnen-kýnge shiyelenisip, shovinistik sayasattyng ýstemdik alyp bara jatqan kezi edi. Keneste batyl týrde aitylghan últ mәselelerine jәne ony sheshuding joldaryna qatysty oilardyng Stalinge, onyng qazaq jerindegi qolshoqpary Goloshekinge únamaghany belgili. Osy kenesten song ile-shala jeltoqsan aiynda Goloshekinning úiymdastyruymen ótkizilgen kenes Moskvada ótken últtar kenesin qaralaudan túrdy. Onda Moskvadaghy keneste Qazaqstan atynan shyghyp sóilegen qayratkerler barynsha qaralandy. Ólkelik partiya komiyteti, Ólkelik baqylau komissiyasy, Qazaq OAK-i men Halyq komissarlar kenesining fraksiyasy jәne "qazaq belsendilerinin" birlesken mәjilisi osy mәselege qatysty arnayy qauly qabyldap, ortalyq komiytetti habardar etedi. Ol qaulyda: "Últtyq respublikalardyng pikirleri men qajettiligin kezdeysoq jinalghan "últshyldar" emes partiya komiytetteri jәne ýkimeti bildiredi, últtar kenesinde Qojanov, Mynbaev, Asfendiyarovtardyng pikirleri Ólkelik partiya komiytetimen, QazAKSR ýkimetining pikirlerimen jәne baghytymen mýldem sәikes kelmeydi" delinip, odan әri Qazaq Respublikasyndaghy últaralyq qatynas partiyanyng X, XII sezderining sheshimderine sәikes jaqsy, qarqyndy damyp kele jatyr degen sekildi jalghan, jalyndy kópirme sózdermen býrkemelengen edi. (QR PM. 141-qor, t-1, is-1129. p 1) Mine, osy kenesten keyin-aq Goloshekin últjandy qayratkerlerding sonyna týsip, olardy qughyndauyn bastady. Onyng qandyqol tyrnaghyna ilikken qayratkerlerding biri - Jaghypar Súltanbekúly boldy.
Jaghypar Súltanbekúly Qazaqstandaghy eng ushyqqan mәselelerding biri - jer mәselesine qatysty týitkilderdi sheshudegi ózining tabandy kózqarasyn bylay dep bildiredi: "Moy glavnyy dovod: Kazakskie naseleniye, ego bednyasko-srednyaskie massy, desyatiyletiyamy ostavalisi obezdolennymy v otnosheniy zemlepolizovaniya. Slishkom svejy eshe v ih pamyaty perejetky deyatelinosty starih pereselencheskih organizasii. Poetomu mne kajetsya, chto na otkrytie pereseleniya v Kazahstan do predvariytelinogo zemleustroystva kazakskogo naseleniya, ne udovletvoreniya ego nasushnyh potrebnostey v zemle, kazakskie trudyashiyesya massy budut reagirovati ocheni boleznenno. Ony mogut vosprinyati provodimoe sploshnoe zemleustroystvo, ne kak pozemelino-hozyaystvennoe ustroystvo, kakim yavlyaetsya ona na samom dele, kak "zemlemeriye", provodimoe s seliu obyazatelinogo vyyavleniya zemelinyh izliyshek dlya pereseleniya. Eto deystviytelino snizilo by v glazah naseleniya politicheskoe y hozyaystvennoe znachenie zemleustroystva, a s drugoy storony pry slabosty y zasorennosty zemleustroytelinyh y pereselencheskih apparatov, deystviytelino postradaly by interesy kazakskih trudyashihsya mass". (QR PM. 141-qor, t-1, is-2409. p 84)
Alash arysy Qazaqstandaghy últaralyq qatynastyng shiyelenisuine Qazaq jerine qonystanushylardyng tolastamay otyrghandyghy sebep bolyp otyrghandyghyn jaqsy týsingen bolatyn. Sondyqtan ol, mýmkindiginshe Qazaqstandaghy jerlerding qúnarly, qúnarsyzdyghyna qaray múqiyat zertteu mәselesin qoyyp, búl mәseledegi Qazaq jerin zertteumen úzaq jyldardan beri ainalysyp kele jatqan qayratker, ghalym Álihan Bókeyhanov arqyly professor Shvesovpen baylanysyp, olardy Qazaq jerlerin zertteu ekspedisiyalaryna tartty. Tyrnaq astynan kir izdegender Jaghypar Súltanbekúlynyng búl iygi is-әreketterin barynsha búrmalap, keshegi "Alashordashylarmen", "últshyldarmen" baylanysu dep qara kýie jaqty.
Osynday "qyraghylardyn" biri M.Týlepov degen VK(b)P Ólkekomyna jazghan hatynda: "Shilde aiynyng sonynda eginshilik halkomy joldas Súltanbekov Qyrymgha bara jatqan jolda Moskvagha toqtady. Sol kýni Súltanbekov zattaryn qonaq ýide qaldyryp, Álihan Bókeyhanovqa bardy... Álihan Bókeyhanovta keshke deyin boldy. Ertesine pikir alysu taghy da jalghasty. Bókeyhanovpen kezdeskennen keyin, Tóreghojin jәne Týlepov joldastarmen pikir alysu kezinde: "Álihan Shvesovpen sóilesuge uәde berdi jәne barlyghyn oidaghyday etedi", - dep aitty. Ángime federaldyq organdarmen kelispey otyrghan Qazaqstandaghy jer mәselesi jәne normalary turaly boldy", - dep jazady. M. Týlepov ishki partiyalyq mәselelerdi "Alashorda" basshylarymen talqylaugha mýlde bolmaydy jәne eginshilik halkomy sekildi manyzdy organdargha bizge jat Alashorda iydeologiyasy enip, bizding júmysymyzdy qiyndatyp jiberedi degen oidy jetkizuge tyrysty. (QR PM. 141-qor, t-1, is-1129. p 109) Jaghypar Súltanbekúly basqarghan egin sharuashylyghy halkomatynyng birinshi kezekte qazaqtardy jerge ornalastyruy, qonys audaryp kelgen orys sharualarynyng mýddesin qorghap otyrghan Goloshekinge taptyrmas mәlimet boldy. VI Ólkelik partiya konferensiyasynda jasaghan bayandamasynda Goloshekin barlyq zilin Jaghypar Súltanbekúlyna qarsy tógip: "Jer normalaryn anyqtau ýshin Moskvagha kelgen Súltanbekov núsqaular alu ýshin Ólkelik komiytetting jauapty hatshysyna baryp jolyqpay, Álihan Bókeyhanovqa jolyghady. Búl búzaqylyq emes pe?", - deumen qatar, jer normalaryn anyqtaugha baylanysty zertteu júmystaryn jýrgizgen professor Shvesov pen Álihan Bókeyhanovtyng zertteulerine qanaghattanbay, aqsha alghannan basqa eshtene bitirmedi dep aiyptady. Jәne búl zertteulerding qorytyndylaryna senbey, qayta zertteu júmystaryn jýrgizudi talap etip: "Búl jer normalarynyng jaramsyzdyghynyng tehnikalyq jәne sayasy túrghydaghy synyna toqtalmay-aq qoyayyn", - dedi jәne: "Eki jyl boyy Qaratileuov, Súltanbekov, Bókeyhanovtarmen kýresip kelemin, olar búl mәselege qatysty bir qadam da algha jyljyghan joq" deumen olardyng bar enbegin joqqa shyghardy. (QR PM. 141-qor, t-1, is-38. p 197) Qazaq elin basqarghan F.Goloshekin ortalyqtyng qoldauymen jәne ortalyqqa jalghan aqparlar beru arqyly Qazaqstandaghy jer tapshylyghyna baylanysty tuyndap otyrghan últaralyq shiyelenisterdi Jaghypar Súltanbekúly syndy qayratkerlerding әreketinen tuyndap otyrghan etip kórsetti. Qazaqstanda basy artyq jerler joq dep Reseyden Qazaqstangha qonys audarudy toqtatudy talap etken N.Núrmaqov, J.Súltanbekov, S.Sәduaqasov, S.Qaratileuov, O.Jandosov syndy qayratkerler "últshyldar" retinde aiyptalyp, qughyndala bastady. Jerinen aiyrylghan qazaq halqyn jerge ornalastyrudy úsynghan Jaghypar Súltanbekov, S.Qaratileuovting últ mýddesi jolyndaghy kýresin "Súltanbekovshildik", "Qaratileuovshildik" qylyp shyghardy. Osydan keyin BOAK-ning orys sharualaryn jerge ornalastyrugha baylanysty kezekting barlyq týrin jong jónindegi qaulysy shyqty. Búl qauly boyynsha qonys audarushylar eshqanday da kezeksiz qazaq jerinen jer alyp, qonystanugha mýmkindik aldy. Ortalyqtyng búl qaulysymen kelispegen egin sharuashylyghy halyq komissary Jaghypar Súltanbekúly arnayy Moskvagha birneshe ret baryp, 1926 jyldyng qarasha aiynda jәne 1927 jyldyng aqpan aiynda BOAK-ning alqasynda bayandama jasap, RSFSR egin sharuashylyghy halkomatymen, jer komiyteti federaldyq organdarymen jәne qonys audaru komiytetimen betpe-bet aitysqa shyqty. Ortalyq organdar, últtyq avtonomiyalardyng qúqyqtaryn eskermey olardyng zandaryna qarsy qaulylar shygharyp otyrghanyn dәleldep, búl qaulylardyng kýshin jonggha barynsha kýsh saldy. Biraq ortalyq ózining otarshyldyq qaulysyn ózgertpegen kýiinde qaldyrghan bolatyn. Qazaq jerine orys sharualaryn qonys audarugha qatysty ortalyqtyng sayasatyn qoldap otyrghan Goloshekinning әreketin Nyghmet Núrmaqov "otarshyldyq" dep sipattaghan bolsa, Jaghypar Súltanbekúly "Qonys audarudy jýrgizushi sheneunikting isi" degen edi.
F.Goloshekin qazaq qayratkerlerine әrtýrli jalghan aidar taghyp, qughyndaudy jýrgizgende Jaghypar Súltanbekúlyn Sәduaqasov tobyna jatqyzyp, 1927 jyly qarasha aiynda bolghan VI partiya konferensiyasynda: "Men Sәduaqasov dep aitqanda, onda jinaqtalghan "Sәduaqasovshyldyq" turaly aitamyn, ol sanlaqtargha Súltanbekov, Qaratileuov, Mústambaev jәne taghy basqalar kiredi, búlar "sosializm qúrylysshylary" degen kekesinmen, búl qayratkerlerdi topshyldyq auytqushylyqpen aiyptady. (QR PM. 141-qor, t-1, is-38. p 220)

<!--pagebreak-->
Goloshekin basqarghan ólkelik partiya komiytetining últtyq sayasatty dúrys jýrgizbeui, jergiliktendiruding dúrys jýrgizilmeui, Reseyden qonys audarudyng toqtatylmauy, qazaq halqyn jerge ornalastyrudyng jýrgizilmeui jәne taghy da basqa halqymyzdyng últ retinde damuyndaghy asa manyzdy әleumettik-ekonomikalyq jәne sayasy sharalar últjandy qayratkerlerding Goloshekinmen ashyq aitysqa týsuge iytermeleydi. Últ mýddesin qorghaghan búl qayratkerlerdi "burjuaziyalyq últshyldar mýddesin qorghaushylar" dep aiyptaghan Goloshekin olardy birinen song birin qyzmetterinen alyp, qughyngha úshyratty. 1927 jyly 3 qazanda Qazaq ólkelik partiya komiytetining mәjilisinde Jaghypar Súltanbekúly egin sharuashylyghy halyq komissary qyzmetinen alynyp, auyl sharuashylyghy kooperasiyasy basqarmasynyng tóraghasy qyzmetine jiberildi.
Jiyrmasynshy jyldardyng ekinshi jartysynda Qazaqstanda Goloshekin әrtýrli jalghan sayasy aiyptaularmen óz qarsylastaryn qughyndaghan kezde onyng ortalyqtaghy tiregi Stalin de odaq kóleminde Troskiy, Buhariyn, Zinoviev syndy óz qarsylastaryna qarsy keng kólemdegi shabuylyn bastaghan bolatyn. Onyng jalyny Qazaqstandy ainalyp ótpedi. Stalinning qazaq jerindegi senimdi "ókili" Goloshekinning әkimshil-әmirshil sayasatyna qarsylyq qazaq qayratkerlerin iydeyalyq túrghydan oppozisiya ókilderimen birshama jaqyndastyrdy. Qazaq qayratkerlerining basqan izin andumen jýrgen Goloshekin ony mýlt jibermedi. Olardy oppozisiyamen astyrtyn baylanys jýrgizdi dep aiyptaugha, odan әri qughyndaugha taptyrmas jeleu bolghan bolatyn. Mәselen Jaghypar Súltanbekúlynyng iydeyalas serigi, әri jaqyn dosy bolghan qayratker Ydyrys Mústambayúly oppozisiyamen baylanysta boldy degen kýdikpen tergeuge alynyp, baqylau komissiyasynyng tóraghasy Titovtyng qoyghan súraqtaryna bylay dep jauap beredi:
"Titov: Sizding 15 sezge deyingi jәne odan keyingi kezdegi oppozisiyagha kózqarasynyz.
Mústambaev: Partiyanyng 15-shi sezinen keyin oppozisiya tipten bolghan emes, al sezge deyingi kezde onyng júmysyna, aitalyq úiymdyq týrde, qúpiya týrde jәne t.b. qatysqan emespin, әdebiyetterdi taratu túrghysynda, ýgit-nasihat túrghysynda kóptegen erejelerine týsinistikpen qaradym.
Titov: Sizding júmysynyz emes, sizding kózqarasynyz?
Mústambaev: Týsinistikpen qaradym.
Titov: Qanday oppozisiyalyq әdebiyetti, qay merzimde oqydynyz jәne sizge kim berdi?
Mústambaev: Ádebiyetting taratylu kezinde men múnda bolghan joqpyn, men qyrkýiekte keldim, jaz boyy bóluge qatysty is-saparda boldym. Últtyq baghdarlamagha qatysty әdebiyetti Súltanbekovtan aldym, basqa eshqanday әdebiyetti kórgen emespin, ózge materialdarmen OK BK(b)P-nyng stenografiyalyq esebinen osynda tanystym.
Titov: Qyzylordalyq oppozisiyashyldarmen kimdermen baylanysta boldynyz?
Mústanbaev: Eshkimmen baylanysta bolghan joqpyn, tek jalghyz Toyvony biletinmin.
Titov: Súltanbekovti oppozisiyashyl dep sanamaysyz ba?
Mústanbaev: Men Súltanbekovpen tikeley baylanystamyn, biraq ony oppozisiyashyl dep sanamaymyn." (QR PM. 811-qor, t-20, is-568. p 1). Otyz betten túratyn tergeu súraqtarynyng ón boyynan qazaq qayratkerlerin qaytse de ortalyqtaghy oppozisiya ókilderimen baylanystyrugha tyrysqan Titovtyng qiytúrqy әreketin bayqau qiyn emes. Biraq halqymyzdyng últjandy qayratkerlerining ortalyqtaghy oppozisiya mýshelerimen tikeley baylanysy da, qarym-qatynasy nemese astyrtyn úiymy da bolghan joq. Tek ortalyqtaghy bolyp jatqan Leninning serikterine, partiya, kenes basshylaryna qarsy jýrgizip jatqan "solshyl", "onshyl" jәne taghy basqa aiyptaulargha narazylyq boldy. Tyrnaq astynan kir izdep otyrghan Goloshekin ýshin búnyng ózi de jetkilikti edi.
1928 jyly mamyrdyng 22-i kýngi "Sovetskaya stepi" gazetinde ólkelik baqylau komissiyasynyng bir top (qazaq) kommunisterining partiyagha qarsy auytqushylyghy jónindegi bayandamasy boyynsha BK(b)P ólkelik komiyteti qazaq burosynyng qarary jariyalandy. Onda: 15-sezden keyin, 1927 jyldyng jazynda partiyalyq últshyldyq auytqushylyq, jer mәselesi, sosialistik qúrylys, partiyalyq basshylyq ýshin partiya úiymy atynan (3-plenum) aiyptalghan Sәduaqasov toby (Sәduaqasov, Súltanbekov jәne Mústambaev) Troskiyshil oppozisiyamen odaqtasqandyghy aitylyp, búl odaqtyng maqsaty partiyagha, onyng basshylyghyna qarsy soqqy beru delinumen birge, Sәduaqasov tobynyng iydeologiyalyq mәni - bayshyldyqtyng partiyagha әser etui jәne onyng iydeologiyasy - partiyanyng taptyq sayasatyna qarsylyq bildirushi Alashorda iydeologiyasy delinip, Qazaqstandyq partiya úiymy aldynda Sәduaqasov tobymen kýres jýrgizu kezek kýttirmes mindet ekendigi aityldy.
"Sovetskaya stepi" gazetinde jariyalanghan baqylau komissiyasynyng bayandamasy boyynsha ólkelik komiytet qarary Goloshekinning VI partiya konferensiyasynda sóilegen sózimen ýndes shyghuyn búl kezende Qazaqstandaghy býkil biylikti Goloshekinning óz qolyna shoghyrlandyruymen týsindiruge bolady.
Mine, osynday aiyptaulardan keyin Jaghypar Súltanbekúlyna ólkelik baqylau komissiyasy tarapynan qatang sógis beriledi. Búnday aiyptaularmen kelispegen Jaghypar Súltanbekúly BK(b)P OK shaghym jazyp, ózining isin qayta qaraudy súraydy. 1928 jyly 3 mausym kýni bolghan BK(b)P OK-ning janyndaghy shaghym komissiyasy Jaghypar Súltanbekúlynyng jeke týsindirmesin, ólkelik partiya komiyteti úiymdastyru bólimining mengerushisi Isaevtyng jәne Goloshekinning sózin tyndap, mynaday qauly qabyldaydy: " a) Sәduaqasov tobynyng iydeologiyalyq mәni partiyagha burjuaziyalyq-últshyldyq әser etu, partiyagha bayshyldyqtyng jәne onyng iydeologtary Alashordalyqtardyng әser etui jәne Sәduaqasov, Mústambaev, Súltanbekov tobynyng barlyq jiyntyq kózqarasy Qazaqstandyq partiya úiymynyng últtyq jәne jer sayasaty, partiyalyq basshylyq, últtyq respublikadaghy sosialistik qúrylysty búzugha baghyttalghan degen Qazaqstan ólke komiytetining sayasy baghasymen kelisu.
b) Biraq ta joldas Súltanbekovti fraksiyalyq júmysta boldy dep aiyptaugha jetkilikti mәlimetting bolmauynan qazaq ólkelik baqylau komissiyasynyng 1928 jylghy 29 sәuirdegi Súltanbekovke qatysty qabyldanghan qatang sógisting kýshi joyylsyn." (QR PM. 141-qor, t-16, is-2803. p 27.)
Búdan keyingi jyldary da ózine qarsy shyqqan qazaq qayratkerlerin qughyndaudy toqtatpaghan Goloshekin ortalyqtaghy Stalinning oppozisiyashylarmen kýresin "tiyimdi" paydalanyp, "oppozisiya" men "últshyldyqty" baylanystyra qarastyrugha, búlardyng odaq kólemindegi úiymdasqan әreketin әshkereleuge tyrysyp baqty. Jaghypar Súltanbekúlyn qughyndau toqtatylmady. Jaghypar Súltanbekúly 1929 jyly qyrkýiek aiynda BK(b)P janyndaghy tekseru komissiyasyna bergen týsiniktemesinde, ólkelik partiya komiytetining basshylyghyna nege qarsy shyqqandyghyn bayanday otyryp, Troskiyshildik oppozisiyamen aradaghy baylanysy jóninde: "Troskiyshildik oppozisiyamen baylanysty degen mәselege aitarym mynau: Men Aqtóbedegi júmystaghy (1926 jyly) kezinde júmys baby boyynsha joldas Toyvomen aralastym. (Leningradtyq oppozisiya) Menen keyin ol da Qyzylordagha júmys isteuge keldi. Bizding aramyzda ózara pikirlesu bolyp túrdy jәne ólkelik partiya komiytetinin, jekelegen federaldyq organdardyng (RSFSR egin sharuashylyghy halkomy, federaldyq jer komiyteti, qonys audaru komiyteti) qyzmetterin synauda kózqarasymyz bir jerden shyghyp otyrdy. Men ol kezde, 1927 jyly tamyz aiynda BK(b)P OK-ting qúramynan Zinoviev pen Troskiyding shygharyluyna narazy edim, olardyng búghan deyingi ýlken enbegin baghalaghan bolatynmyn. Men osy kezde joldas Toyvodan alyp, keybir oppoziyasiyalyq materialdardy oqydym. Búl jóninde Sәduaqasov jәne Mústambaev qana bildi, olarmen óz oilarym jóninde bólistim jәne olar men arqyly joldas Toyvomen, Roziynermen tanysty. Búdan әrige bizding oppozisiyamen baylanysymyz barghan joq. Eshqanday da oppozisilyq qújatqa biz qol qoyghan joqpyz", - dep oppozisiyamen aradaghy baylanysynyng qanshalyqty dengeyde bolghanyn ashyq aitty. (QR PM. 141- qor, t-1, is- 2409.p 83).
Jaghypar Súltanbekúly BK(b)P Qazaq ólkelik komiytetining 1929 jyly 18 jeltoqsan kýni bolghan alqa mәjilisinde ólkelik mal ónimderi odaghynyng tóraghasy bolyp bekitiledi. Búl kezende Qazaqstandaghy jaghday asa auyr bolatyn. Ortalyqtyng astyq, et ónimderi jónindegi tapsyrmasyn oryndaugha jantalasqan Goloshekinning aldynda jospardy oryndaudan asqan biyik maqsat joq edi. Halyqtyng ashtyqtan bauday qyrylyp jatqanyn kózine de ilmegen ol, ózining sayasy sauatsyz "belsendiliginen" tuyndap otyrghan orasan zor apatty jaghdaydy, "tap jaularynyn" qaskóiligi, ólkelik komiytet basshylyghyna qarsylyq qylyp kórsetip, ortalyqqa jedel hattar joldap jatqan edi. Jәne ortalyqtan berilgen josparlardy oryndaudaghy kemshilikterdi "anyqtauda" keshegi ózining qarsylastaryn úmyt qaldyrmady. 1930 jyly 24 tamyzda Goloshekinge tikeley baghynyp, sonyng tapsyrmasymen júmys istep otyrghan júmysshy-sharua inspeksiyasy Halyq komissariatynyng mәjilisinde "respublikadaghy mal ónimderin zertteudin" nәtiyjesi qaralyp: opportunistik әreketterding jәne onshyl auytqushylyqtyng saldarynan partiya núsqaulary búrmalanyp, respublikadaghy sýt, may ónimderi sharuashylyqtarynda algha qoyylghan josparlardyng oryndalmaghany anyqtalyp, mal ónimderi odaghynyng tóraghasy Súltanbekov ornynan alynyp, iske qatysty materialdar partiya alqasyna jiberilsin degen qauly qabyldanady. Búl qaulydan keyin, Jaghypar Súltanbekúly qyzmetinen alynghan edi.
Stalindik әkimshilik-әmirshil jýiening nebir qatparly qiynshylyqtaryn búdan keyingi jyldary da basynan keshirgen Jaghypar Súltanbekúly 1930-1931 jyldary Qarqaraly, 1931-1932 jyldary Kegen audandyq atqaru komiytetterining tóraghasy, 1932-1935 jyldary "Qaraghandykómir" tresi diyrektorynyng orynbasary, 1935-1936 jyldary ishki sauda halyq komissariaty josparlau-qarjy bólimining bastyghy bolyp júmys istedi. Al býkil kenes elin qamtyghan jappay qughyn-sýrgin zúlmat jyldarynda Jaghypar Súltanbekúly oghan ilikken qazaqtyng últjandy qayratkerlerining aldynghy leginde bolghan bolatyn. Ol jalghan sayasy aiyppen 1936 jyldyng qarashasynda-aq tútqyndalghan.
1937 jyly 9 mausym kýni BK(b)P Qazaq ólkelik komiyteti men tekseru komissiyasynyng esepti bayandamasyn talqylau kezindegi sóilegen sózinde respublika ishki ister halyq komissary D.Zalin Qazaqstanda әrtýrli revolusiyagha qarsy troskiyshilderdin, onshyldardyn, últshyldardyng jәne taghy da basqa tynshy bandylardyng keypindegi japon-german agenturasy isining ashylghandyghyn bayanday kele, Ashysay men Ridderde qúrylys bastyghy bolyp istegen "halyq jauy" Kelimenson tikeley Pyatkovtyng tapsyrmasy boyynsha Qazaqstanda keng kólemdegi býldirushi - ziyankes tynshylyq úiymdy qúrdy. Ol ózining úiymyna Troskiyshilderdi, qazaq últshyldaryn, japon tynshylaryn biriktirdi dep atap kórsetti. Búl úiymdardyng basty maqsaty - Qazaqstandaghy ónerkәsip oryndaryna, zavodtargha ziyankestik әreketter jasau dep sózin jalghastyrghan D.Zalinning Jaghypar Súltanbekúlyna qatysty aiyptauy adam sengisiz bolatyn. Kelimonson úiymy men Jaghypar Súltanbekúly basqarghan úiymdy baylanystyrghan ol: "Ety sily organizovaly povstancheskuy organizasii eserov y v pryamoy blok vstupily s nasionalisticheskoy organizasiey, rukovodiytelem kotoroy yavlyalsya Sultanbekov. Odny y te je ludi, kak Mamyrov y drugiye, sostoyaly y v organizasiy Kelimanson, y v organizasiy Sultanbekova ... Sultanbekov, kotoryy siydel v Karkaralinske, y pochty v to vremya, kogda on gostil u nekotoryh tovariyshey v Karkaralinske, gde ego prinyaly v dome otdyha okrispolkoma, mejdu tem, bukvalino v to je vremya, ludy ego soznalisi seychas y peredayt vremya, chas kogda podgotovlyalsya terroristicheskiy akt protiv tov. Isaeva", - dep aiyptady. (QR PM. 708- qor, t-1, is-2, pp 99-101.). Izinshe, 1937 jyly 30 shildede Qazaqstan ólkelik partiya komiytetining birinshi hatshysy L.Mirzoyan "Últshyl-fashist úiymdardyn" mýshelerin tútqyndau jәne әshkereleu turaly IY.Stalinge joldanghan habarlamasynda onshyldarmen jәne Troskiyshildermen baylanystaghy últshyl-fashist úiymdardyng әshkerelengendigin jәne onyng ishindegi belsendilerining tútqyndalghanyn bayanday otyryp, qazaqtyng on tórt qayratkerining tizimin, istegen qyzmetterin keltiredi. Alashorda qúramynda bolghandardy arnayy kórsetudi de úmytpady. Búl tizimning ishinde besinshi bolyp, búrynghy "Qaraghandykómir" tresi bastyghynyng orynbasary degen lauazymymen Súltanbekov túrghan bolatyn.
1938 jyly aqpan aiynyng 25-i kýni RKSFR qylmystyq kodeksining 58-babynyng 2, 7, 8, 10, 11 baptary boyynsha eng auyr atu jazasyna "halyq jauy" degen jalghan sayasy aiyppen qazaqtyng 39 qayratker túlghasy kesildi. Búl tizimning qatarynda: S.Asfendiyarov, S.Esqaraev, T.Jýrgenov, S.Mendeshev, S.Seyfulliyn, J.Súltanbekov jәne taghy da basqa iri sayasy qayratker, últjandy marghasqa túlghalar bar edi.
Jaghypar Súltanbekúlyna qatysty KSRO joghary soty әskery alqasynyng 1938 jyly 25 aqpanda shygharylghan ýkimi 1957 jyldyng 31 qazanynda KSRO jogharghy sotynda qayta qaralyp, qúramynda qylmystyng bolmauyna baylanysty qysqartyldy.
Osylaysha qazaqtyng asyl azamattarynyng biri - Jaghypar Súltanbekúly últ mýddesi jolyndaghy kýreste halqyna adal qyzmet etip, әkimshil - әmirshil jýiening qúrbany bolghan edi.

Dosaly SALQYNBEK, tarih ghylymdarynyng kandidaty

http://www.turkystan.kz/page.php?page_id=31&id=6221

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1486
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5515