Júma, 22 Qarasha 2024
Alashorda 15277 30 pikir 29 Sәuir, 2019 saghat 11:59

Ospan batyr turaly...

Býgin Alashtyng arystan úly Ospan Silәmúlynyng atylghan kýni

Ór Altaydaghy últ azattyq kýresining basshysy Ospan Silәmúly turaly әr týrli jazbalar batyrdyng kózi tiri kýninde-aq jaryq kóre bastady. Qytay jaghynda jaryq kórgen jazbalar men estelikter jalpy alghanda eki týrli baghytta óris aldy. Atap aitqanda, Ospandy baghalau jәne teristeu maqsatynda edi.

Ospandy dúrys baghalau iydeyalaryna kelsek, ol shynayy últ mýddesin kózdeushiler jaghynyng shyndyq jýzindegi ólshemi boldy. Al, qaralaushylar jaghyna kelsek, tarihy jaghdaylargha qysqasha toqtala ketuimizge tura keledi.

1944 jyly 12 qarashada Kenes Odaghynyng tikeley yqpalymen qúrylghan Shyghys Týrkistan Respublikasynyng taghdyryn 1945 jyly aqpanda Kremli týbeginde ótken «Yalta mәjilisi» qúrdymgha jiberdi. Atap aitqanda, «1945 jyly 11 aqpanda Kenes Odaghy, AQSh, Úlybritaniya ýsh elding basshylary Kenes Odaghynyng Qyrym týbegindegi Yaltada mәjilis ashty. Kenes Odaghynyng Japoniyamen soghys jýrgizui jәne soghystan keyingi dýniyejýzin ornalastyru qatarly mәseleler turaly qúpiya talqy ótkizdi»(1).

Jas Respublikany qorghap qalugha jan talasqan Álihan tórening armany kóp, dәrmeni az boldy. Atap aitqanda Álihandy Kenes odaghy ýkimeti 1946 jyly 17 mausymda jasyryn týrde qolgha aldy. Álihan tóre ózine tayanghan qauip-qaterdi jәne Kenes odaghynyng ózi qúrghan Respublikany qúrtugha niyettengenin sezgen kezde, yaghni, 1945 jyly qarasha aiynda Shyghys Týrkistan Respublikasynyng kezekten tys qúryltayyn shaqyryp, últshyl, týrikshil, islamshyl toptardy jantalasa ózine tartqan edi.

Sol kezde Álihan tóre Altayda Ospangha, Sauanda Qaliybekke hat jazyp, Shyghys Týrkistandy qorghap qalu maqsatynda jana kýresting baghytyn belgileuge әrekettendi. Búl qúryltaygha Ospan ózi bara almay aqylyshysy Lәtip Mústafaúlyn jiberse, Qaliybek Qamza Shómishbaydy jiberdi.

Shyn mәninde búl әreket tym kesh qozghalghan edi. Álihan tóre Kenes odaghyna jasyryn týrde ústap әketilgennen keyin, últshyl toptardyng ishindegi eng kórnekti ókilining biri Ospan batyr boldy. Kenestik qyzyldar endigi jerde Ospannyng kózin qúrtugha әrekettendi. Kenestik qyzyldar Mongholiya arqyly jәne Shyghys Týrkistan Respublikasynyng júrtyndaghy «ýsh aimaqshyldar» arqyly Ospandy qúrtpaq boldy. Halyqaralyq jaghday jәne kommunizimnen keletin qater syndy antalaghan jaulyqty aldyn-ala sezgen Ospannyng Gomindanshyl qytaylarmen odaq qúruy jәne gomindanshyl qytaylar arqyly AQSh elshiligine shyghyp, komunisterding qyzyl tasqynyna qarsy túrarlyq jol izdeui osy kezennen bastau aldy.

Jogharydaghy oqighalardy bayandauymyz osy oqighalar endigi jerde Ospan turaly jazylyp jatqan jәne jazylmaq bolghan tarihy estelikterge tikeley әser etti. Naqtylap aitqanda, Ospandy qúrtugha әrkettengen Kenesshil toptar jәne olardyng Shynjanda ashyq jәne jasyryn qaldyrylghan tynshylary men basqa da kóz-qúlaqtary tarihty búrmalaugha jantalasa kiristi. Sóitip Shynjang jaghynda jazylghan estelikterding basym payyzy kommunistik baghytqa beyimdelip, Ospandy qaralaugha júmys istedi. Degenmen de Ospannnyng shynayy erligine kelgende kóbi eki jaqty kózqaras aitugha mәjbýr boldy. Al, ishinara qalamgerler tarihy oqighalardy ghana bayandap, oghan bagha beruge kelgende saqtyq tanytty.

Ospan haqynda Shynjanda kóptegen tarihy estelikter men derekter jazyldy. Bastylarynan tómenedegilerdi ataugha bolady:

1. Asqar Tananayúlynyng estelikteri.

2. Pәtihan Sýgirbaevtyng estelikteri.

3. Qojay Doqasúlynyng estelikteri.

4. Uaqit Halelúlynyng estelikteri.

5. Súng Shilannyng estelikteri.

6. Lәtip Mústafaúlynyng estelikteri

7. Nәby Ospanúlynyng estelikteri, t.b. lar.

Bir qyzyghy, Ospannyng kózin qúrtugha asyqqandar onyng tiri kezinde-aq jantalasa әrekettendi.  Bir kezderi Ospandy qoldaghan Kenes qyzyl ýkimeti keyinnen kommunistik qytaygha jaqshy bolyp, Ospangha jau boldy. Qyzyl armiya Shynjangha kire salyp, qúrtugha tiyisti kýshterding qatarynda Ospan túrdy. Kenes Odaghy osy aumaqqa jasyryn qaldyryp ketken «jansyz» adamdary arqyly da Ospangha qarsy әrtýrli sharalar oilastyryp, onyng kele jatqan qytay qyzylymen ymyragha keluining aldyn aldy. Múnyng mysaldaryn 1950 jyly shyqqan «Shynjang gazetinin» qazaq tilindegi eski paraqtarynan anyq kóre alamyz.

Gazetting 8 sanyna qatarynan úlaspaly etip basylghan búl maqalanyng aty «Últshyldyq perdesin jamylghan últ azghyndary jóninde» dep atalady. Avtory «Halyq úly» degen býrkenshik atpen berilgen. Maqala 1950 jyly 10 qantardan bastap jariyalanghan. Onda qazaq qalamgerleri ókilinen «Halyq úly» degen atpen jazylghan maqala qyzyldardan Ospandy jazalaudy súrady. Sóitip, Ospangha qarsy jazbalar onyng kózi tirisinde-aq jariyalana bastaghan (2).

1946 jyly Ábdikerim Yntyqbaydyng Ospangha arnap madaq óleng shygharghanyn eske alsaq, tarihy túlghalardyng basynda bolatyn kýngey men teriskey suretteri Ospan ómirinde de jii úshyrap otyrdy.

Asqar Tatanayúly «Tarihy derek keleli kenes» kitabynda, Ospannyng alghashqy kýres jolyna toqtalghanda:

«Tarihta batyrdyng erligi shayqas barysynda synala kele bayqalghan. Kýrtide shyghynsyz soghys jýrgizip, el kózine alghash týsken Ospan, osydan bir jyl keyin Tarshatydaghy soghysta jaudy tar saygha qashytqy salyp kirgizip, aldy-artyn oqpen tosyp, myng adamnan til qútqarmaghanda, saydyng bir betinde – Ospan, bir betinde – Sýleymen bastap shayqasyp edi. Ekeuining mergendigi men erligi el kózine erekshe týskendikten, osydan bastap halyq Ospangha Zuqanyng bergen baghasyn dúrys týsinip «ker jaq Ospannan» «batyr Ospan» atanyp edi. Dosyna da, dúshpanyna da ózin osylay tanytqan Ospan keybireuler tikeley baghynyp, tónkeristing basshylary qoldy bolyp ketkenimen de, tónkeristi toqtatyp tastamady. Shyng Shy say әskerine oilamaghan jerden soqqy berip, qansyratyp otyrdy.

Ýkimetting qolyna týspegen әrbir say-salada qalyp qalghan auyldar Ospandy taba bastady» (3) degen derekter keltiredi.

Shynjang qazaqtarynan shyqqan kórnekti tarihshy, jazushy Asqar Tatanayúly Ospan turaly jazylghan óz estelikteri men derekterinde, naqtyly tarihy oqighalardy bayandaugha kóbirek mәn beredi de, Ospandy qaralau tústaryna kelgende ainalyp ótip ketedi. Nemese qyzyldar keluden kóp búrynghy Ospan erligine toqtalady da, keyingi taghdyryna nemese sayasy bagha beruge oiyspaydy.

Ospan turaly estelikter men tarihy derekterdi jazushynyng biri – Pәtihan Sýgirbaev. Ol ózining «Altay arpalystary» (Shynjang halyq baspasy, Ýrimji, 1996 jyl) atalatyn enbeginde Ospandy ýsh tarihy dәuirge bólip qarastyrady. Atap aitqanda avtor atalghan enbeginde: «Ospannyng bir-birinen ózgeshe ýsh kezendegi is-әreketi ýsh týrli sipat alady» (201-bet) dey kelip, atalghan kezenderge jeke-jeke toqtalady.

Onda batyr túlghasyna: «Birinshi, 1940 jyldyng basynan 1943 jyldyng shildesine deyingi Ospan – aiqyn sayasy baghdary joq, is-әreketi oghash, әiteuir jalpylyq betalysy ezgige, zúlymdyqqa qarsy kóterilisshi. Ekinshi, 1943 jyldyng keyingi jartysynan 1946 jylgha deyingi Ospan – meyli ol qanday jaghdayda, qanday niyette bolsa da, qaytkenmen de qaruly kýres arqyly ýkimetti tartyp alyp, halyqty azap búghauynan azat etetin tónkeriske qatynasushy jәne oghan basshylyq etushi. Ýshinshi, 1946 jyldan keyingi Ospan – gomindang kertartpashylaryn, sonday-aq Amerikan imperaliziymin arqa tirek ete otyryp, әuelde ýsh aimaq tónkerisine, kommunizimge, Kenes odaghyna, keyin júngo kommunistik partiyasyna, halyq ýkimetine qarsy túrghan naq keri tónkerisshi» (201-202 better) degen bagha beredi. Kórip otyrghanymyzday avtor birinshiden – Ospangha kommunistik  iydeya túrghysynan, ekinshiden – әkesining jauy bop ótken dúspany túrghysynan qaraydy. Sezimdik tanymmen qalyptasqan óz kózqarasyn bagha retinde kórsetedi (4).

Pәtihannyng әkesi Dәlelhan Sýgirbaev. Ospan dәuirindegi tarihy túlghanyng biri. Pәtihan әkesi haqynda atalghan kitabynyng 222-betinde: «1941 jyly qazannyng basynda Kenes odaghyna ótip ketip, Almatyda «Shyghys uniyversiytetinde» oqyghanyn» aitady. Demek, Sýgirbaev Dәlelhannyng Kenes odaghynyng tәrbiyesinde bolyp, kommunistik iydeyanyng yqpalyn qabyldaghanyn joqqa shygharmaydy.

Ospan mәselesine kelgende P.Sýgirbaevtyng kózqarastaryna tandanugha bolmaydy. Sebebi kenester odaghy dәuirinde senzuragha úshyraghan últ ziyalylarynyng jazbalarynda da últ qaharmandaryn qaralaytyn kólenkeli better kóp kezdesti.

Shynjang jaghdayynda shyndyqqa barynsha úmtylushylar men qaralaushylardyng qatarynan qalam terbegenin bayqaymyz.

Ospan turaly 1998 jyly 12 sәuirde jazghan esteliginde kýres kuәgeri Uaqit Halelúly – Ospan tónkerisine bagha beru emes, bolghan oqighany bayandaugha den qoyady. Esteligining sonynda: «Altay kóterilisinde on jyldyq tarihy ahualdy ózimning ishinde bolyp kórgen-bilgenderimdi, estigenderimdi jinastyryp jazdym. Shamamsha shyndyqty jazugha kónil bóldim. Osy tarihy әreketting basynan ayaghyna deyin Ospan ishinde bolyp, basty ról atqarghandyqtan Ospan tarihy siyaqty jazyldy. Qabiletimning tómendigin eske alyp artyq-kem jerine syndy pikir berudi qarsy alamyn» (5) deydi. (J.Shәkenúly qúrastyrghan «Ospan» kitaby. 2010 jyl, Túran baspasy, Almaty, 2010 jyl).

Asqar Tanatayúlynyng tarihy estelikteri men Uaqit Halelúlynyng esteligi Ospan tónkerisining barysyn bayandaydy da, arnayy bagha beruge úmtylmaydy.

Ókinishke qaray, Qojay Doqasúly, Ápetay Múqarapúly syndy qalamgerler óz estelik-enbekterinde Ospandy «bandy» dep qana ataydy. Ospan ghana emes Qaliybek Hakim jayynda da qaralau mәnindegi jazbalar kezdesedi.

Al Ospan batyrdy qolgha týsrude erekshe enbek sinirgen qytayshyl qyzyl ókilderi de ózderin erekshe «batyr-qaharman» kórsetkisi kelgen. Aytalyq, Ospandy ústaugha erekshe enbek kórsetken qytay әskeri Kýng Chinyún «Ospandy ústau» atty estelik maqalasynda bylay deydi: «1951 jyly 19 aqpan kýni tansәride atty әskerler brigadasy Ospannyng 30 neshe kiyiz ýiine 3 baghyttan tútqiyldan shabuyl jasady. Shyrt úiqyda jatqan 100-den asa bandyny tútqyngha aldy. Ospannyng orynbasar qolbasshysy, ardaqtaytyn batyry Janarqandy (Jәnәbil bolsa kerek – J.Sh.) túra qashqanda, qua atysyp, oqqa úshyrdy. Shtab bastyghy Qapasty jaraly kýide qolgha týsirdi. Bandy atamany Ospan aqboz atyna minip, bandylardan birnesheuin ertip, qashyp ketti. Ol kezde atty әsker brigadasynyng 3-vzvodynda mәdeniyet múghalimi edim. Atqa myqty bolghandyqtan, Ospandy qughandardyng qatarynda men de alda kele jattym. Aldymda qashyp bara jatqan Ospandy anyqtap kórgen tústa jigerlenip, qayratyma minip, dәldep ata berdim. Bandylardyng birnesheui attan domalap týsti. Al Ospan shauyp bara jatyp, artyna qarap oq jaudyrumen boldy. Jiyrma jastaghy tepse temir ýzetin shaghym edi. Qúiyrshyqtardyng bizding jauynger serikterimizdi, búqarany qyrghanyn oilaghanymda túla boyymdy sheksiz yza-kek kernep, bandyny quyp jetip, halyqtyng kegin qaytarugha bekindim. Atymdy tebine qamshylap úshtyrttym. Ospan bandynyng artyna atqan oghynan etpettep, attyng jalyn qúshaqtay shauyp jaltardym. Atym Ospannyng aqboz atyna janasalay jaqyndaghanda atymnan Ospangha qaray úmtyla sekirip, qúshaqtay bas salyp, Ospandy attan jerge qúlattym. Jerge týsken son, arpaq-qúrpaq alysyp silkilestik. Ospan menen boyshandyghyna, deneligine sýienip, myltyghynyng nayzasymen basymdy qasqalay jardy. Jaranyng janyma batqanyna qaramay, men de bar pәrmenimmen júdyryqtap, tepkiley berdim. Kenet Ospan janyndaghy kezdigin suyryp alyp, meni oqty kózimen atyp, jaryp jibermek bolyp, túra úmtyldy. Dәl osy kezde bizding brigadanyng aspazy Lu Hualin shauyp jetip, jalma-jan myltyghynyng dýmimen Ospandy basqa perip ketti. Qylmysy basynan asqan qúiyrshyq atamany pyshaghy qolynan úshyp, esengirep úzynnan týsti. Barlyghymyz jabylyp baylap aldyq» (6). («Shynjanda beleng bergen shynayy ister», 3-tom. Ýrimji, 2009 j., 190-bet.).

Áriyne, qytay qyzyldarynyng Ospandy jau sanauy, ony qaralap kórsetui zandy qúbylys ta shyghar. Degenmen de qytay últynan shyqqan qayratker túlghalar arasynda Ospandy dәripteushiler de tabyldy.

Kezinde Gomindang ýkimetining Shynjang armiyasynyng bas qolbasshysy bolghan Súng Shilan (1907-1997) keyinnen kommunisterge baghynyshty bolyp qyzmet etken edi. Ol óz esteliterinde 1947 jylghy Bәitik oqighasynda monghol-qytay shekara talasynyng qytay úpayyna sheshiluine Ospannyng erekshe erlik kórsetkenin jazghan edi. Súng Shilan Bәitik oqighasynyng mәn-jayyn aita kelip, Ospangha qarata: «Er jýrek, at minuge sheber, mergen. Jeke batyrlyghy ýstem adam bolatyn» (7) degen bagha beredi.

Sol tústaghy gomindang ofiyserining biri Lúy Chy «Ospan jәne Bәitik oqighasy» atalatyn óz esteliginde Ospanmen birge bolghanyn jaza kelip, ózining Ospannyng mekeni turaly súraghyna batyrdyn: «Soltýstikte Ertisten, batysta Qúlja (Ile) men Jonghar oipaty mening mekenim. Kimde-kim mening malym men janyma, jerime tiyisedi eken, qolyn kesip tastaymyn!» (8) dep jauap bergenin jazady. Lúy Chy taghy da: «Men Ospannyng ruyn súrap edim, ol «Qazaq – mening ruym, mening ýrim-bútaghym shyghysta Mongholiyadan tartyp, batysta Qazaqstan mening ruym» dedi» (9) deydi.

Qytay jazbalary Ospandy qanshama qaralaghysy kelse de onyng ar jaghynda batyrdyng ór túlghasy birden menmúndalap túrady.

Kenestik jәne qytaylyq qyzyl imperiyalardyng iydeyasy singen qazaq qalamgerleri men ghalymdary ishinen de Ospannyng «tyrnaghynyng astynan» «kir izdeushiler» tabyldy. Shynjang jaghynda jaryq kórgen Ospandy qaralau maqsatyndaghy estelikter men maqalalardy Qazaqstan әdebiyeti men tarihyna qaz-qalpynsha kóshirip, paydalanugha niyettengender de boldy.

Lәtip Mústafaúlynyng estelikteri kommunistik jýiening tikeley tapsyrmasymen tar shenberde jazylghandyqtan, oghan kinә artudyng ózi qiyn.

Ospan batyr turaly qúndy estelikting biri Nәby Ospanúly jazghan estelikter. Qazirshe bizding qolymyzgha tiygeni ýzip-júlghan ýzindileri boldy da, tolyq núsqasy әli kýnge jariyalanbay keledi.

Shyn mәninde Ospandy qaralaudyng qay týri bolmasyn dәiek, dәlel jaghyndaghy jetersizdikterimen tarih betinen oryn ala almaydy. Kerisinshe, kýn ótken sayyn Ospandy tanushylar, onyng kýres jolyn bilushiler barynsha kóbeydi.

2009 jyly ótken batyrdyng 110 jyldyghy bolsyn, biylghy (2019 jyly) ótip jatqan 120 jyddyghy bolsyn Ospan Silәmúlynyng shynayy bet-beynesin somdap, tarih sahanasyna kóterude. Ár elde jaryq kórgen estelikter men tarihy zertteuler de batyr túlghasynyng kýn sayyn biyiktep bara jatqandyghynyng jarqyn mysaly bolmaq.

Paydalanylghan әdebiyetter:

  1. 5. J.Shәkenúly qúrastyrghan «Ospan» kitaby. 2010 jyl, Túran baspasy, Almaty, 2010 jyl.
  2. Halyq úly «Últshyldyq perdesin jamylghan últ azghyndary jóninde» «Shynjang gazeti», 1950 jyly 10 qantar.
  3. Asqar Tatanayúly «Tarihy derek, keleli kenes», 2-kitap, Ýrimji. Shinjang halyq baspasy. 1996 jyl.
  4. Pәtihan Sýgirbaev «Altay arpalystary» Shynjang halyq baspasy, Ýrimji, 1996 jyl.
  5. «Shynjanda beleng bergen shynayy ister», 3-tom. Ýrimji, 2009 j.
  6. 7, 8, 9. Ghazez Rayysúly «Samúryq», «Ýshqiyan baspasy», Almaty, 2007 jyl. 142, 155 better.

Jәdy Shәkenúly, jazushy

Abai.kz

30 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1456
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3219
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5273