«Egemen Qazaqstanda» kóziqaraqty qazaqty eleng etkizerlik qyzyq maqala jariyalandy. «Jadovskayadan»... atty maqala (http://www.egemen.kz/305378.html) avtory Sauytbek Abdrahmanov Asan Qayghynyng jyry «Taza minsiz asyl tas» Ahmet Baytúrsynovqa tiyesili ekenin aitady. Ol búl ólendi Ahmet Baytúrsynov Yuliya Jadovskayadan audarghan, ony ghalym Múhtar Maghauin bilse de Asan Qayghygha telip jibergen deydi.

Maqala óte ózekti bolghandyqtan sizderge de úsynyp otyrmyz.

«Jadovskayadan»...

Bólisu...

«Qoyshy!»

Maqalada bayan etkeli otyrghan jaydy auyzeki әngimede aitqanymyzda aghamyzdyng dauysy osylaysha oqys shyghyp ketip edi. Sonan keyin-aq: «Óte qyzyqty fakti eken. Eger myna aitqanyng dәleldi bolsa, gazetke jazbaysyng ba?», degen. Múny 2007 jyly shyqqan «Tól­tuma men teltuma» atty monografiyalyq zertteuimizde keltirgenimizdi onsha qanaghat túta qoyghan joq. «Qazirgi kitap degen ne? Kitabyng kóp bolsa 2-3 myng danamen shyqqan bolar. 170 mynmen taraytyn gazetting jóni bir basqa», dep taghy taqymday týsti. Sol әngimeden beri de eki-ýsh aiday uaqyt ótti. Aqyry qolgha alugha bel bayladyq.

«Egemen Qazaqstanda» kóziqaraqty qazaqty eleng etkizerlik qyzyq maqala jariyalandy. «Jadovskayadan»... atty maqala (http://www.egemen.kz/305378.html) avtory Sauytbek Abdrahmanov Asan Qayghynyng jyry «Taza minsiz asyl tas» Ahmet Baytúrsynovqa tiyesili ekenin aitady. Ol búl ólendi Ahmet Baytúrsynov Yuliya Jadovskayadan audarghan, ony ghalym Múhtar Maghauin bilse de Asan Qayghygha telip jibergen deydi.

Maqala óte ózekti bolghandyqtan sizderge de úsynyp otyrmyz.

«Jadovskayadan»...

Bólisu...

«Qoyshy!»

Maqalada bayan etkeli otyrghan jaydy auyzeki әngimede aitqanymyzda aghamyzdyng dauysy osylaysha oqys shyghyp ketip edi. Sonan keyin-aq: «Óte qyzyqty fakti eken. Eger myna aitqanyng dәleldi bolsa, gazetke jazbaysyng ba?», degen. Múny 2007 jyly shyqqan «Tól­tuma men teltuma» atty monografiyalyq zertteuimizde keltirgenimizdi onsha qanaghat túta qoyghan joq. «Qazirgi kitap degen ne? Kitabyng kóp bolsa 2-3 myng danamen shyqqan bolar. 170 mynmen taraytyn gazetting jóni bir basqa», dep taghy taqymday týsti. Sol әngimeden beri de eki-ýsh aiday uaqyt ótti. Aqyry qolgha alugha bel bayladyq.

«Betbúrys oqigha» degen tirkes jurnalisterding qalamyna jiyi-jii oralyp túrady. Keyde oryndy, keyde orynsyz aityla beredi. Al 1968 jyly «Qobyz saryny» men  1971 jyly  «Aldaspan» atty kitaptardyng jaryq kóruine baylanysty osy bet­búrys oqigha sózin qoldanudyng esh artyqtyghy joq. Múhtar Maghauin qúrastyryp, baspagha әzirlep,  alghysózin, týsinikterin jazyp jariyalaghan búl kitap - HV-HVIII ghasyrlardaghy qazaq aqyn, jyraularynyng shygharmalar jinaghy - shyn mәninde qazaq әdebiyetindegi belesti betbúrysty tiyanaqtap berdi. Betbúrysty sonyng aldynda jaryq kórgen «Qobyz saryny» bastaghan. «Aldaspanda»: «Qay halyqtyng bolmasyn әdebiyetining payda boluy jәne qalyptasuy óte kýrdeli qúbylys. Qazaq әdebiyeti de ózining býgingi biyigine, qazirgi óresine bir kýnde jete salghan joq. Talay asu-qiyalardan, talay bel-belesterden ótti. Áldeneshe jýz jyldar boyy san qily tarihy oqighalardyng sәulesin boyyna sinirip, ótken kýn, ozghan dәuren, kóne zamannyng shejireshisi boldy. Qazaq әdebiyetining týp negizi qadym ghasyrlar - týrik qaghanattary dәuirine tireledi», dep jazghan, sonymen birge, týrikter, tatarlar, qazaqtar, qyrghyzdar, týrkimender, әzirbayjandar, ózbekter, qaraqalpaqtar óz aldaryna otau kóterip, jeke halyqtargha ainalmay, aralas-qúralas jýrgen kezde jasalghan eskertkishter tegis osy týrki tektes halyqtardyng bәrine ortaq múralar bolyp sanalatynyn basyn ashyp aitqan ghalym-qalamger «Qobyz sarynynyn» birinshi tarauyndaghy birinshi sóilemdi «Derbes, qazaq atymen atalatyn әdebiyetting ómir sýrui HV ghasyrdyng orta sheninen bastalady», dep shegeley jazyp, osy tújyrymyn talas tudyrmaytynday etip dәleldep shyqqan edi. «Qobyz saryny» men «Aldaspan» qazaq әdebiyetining tarihyn tútastay ýsh ghasyrgha әri shegergeni býginde barshagha belgili. Sol qos kitap Qaztughan jyrau, Asan Qayghy, Dospambet jyrau, Shalkiyiz jyrau,  Jiyembet jyrau, Marghasqa jyrau, Aqtamberdi jyrau, Tәtiqara aqyn, Ýmbetey jyrau, Búqar jyrau, Kótesh aqyn, Shal aqyn shygharmalaryn әdeby ainalymgha qosu arqyly aqyn-jyraular poeziyasynyng ghajayyp súlulyghyn da ashyp berdi. Últtyq maqtanysh sezimimizdi arttyra týsti. Arghy babalarymyzdyng bostan kýndegi sonshalyqty biyik ruhyn kelisti kórsetetin sóz marjanyna tanday qagha otyryp, bodan kýndegi halimizdi de búrynghydan bayyptyraq payymday bastadyq.

«Aldaspanmen»  alghash jetken jauhar jyrlar, shynynda da, auyz ashqyzyp, kóz júmghyzarlyqtay edi. Zerdeli zertteushi jyldar boyy jinap jýrip-jýrip, sәtti bir kýni bizding tóbemizge sau etkizip tógip kep jibergen sol jaqúttardyng arasynan Asan Qayghynyng «Taza minsiz asyl tas» dep bastalatyn eki shumaghy jarqyray kórinetin. «Aldaspannyn» qosymsha  múqabasynyng forzasqa býkteletin jerine basylghan eki ólenning biri  osy. Ekinshisi - Búqar jyraudyn  «Asqar taudyng ólgeni» dep bastalatyn qysqa tolghauy. Onday oryngha kitaptyng eng bir shúrayly shumaqtary shygharylatyny belgili. Búl ólenge M.Maghauiyn: «Úzaq tolghaudyng alghashqy joldary. Osy kitapty qúrastyrushy 1968 jyly jazushy Iliyas Esenberlinnen alghan. Túnghysh jariyalanuy» («Aldaspan», A.,1971, 243-bet) degen týsinikteme bergen.

I.Esenberlinning sonyng artynsha jaryq kórgen «Almas qylysh» romanynda mynanday joldar bar:

«El qamyn oilaghan, úly synshy Asan Qayghynyng búl jyraulardyng qaysysynan bolsa da ensesi biyik jatyr. Onyng jyry qayghy tәrizdi týpsiz teren, el múraty tәrizdi mәngi óshpes armandy, ana jýregindey meyirimdi keletin...

Han ordasynyng aldyna kileng bi, batyrlar alqa-qotan otyrghannan keyin Asan Qayghy aitysty bastady. Ol aldymen ózi ishtegi kýiigin syrtqa shyghara el-júrtynyng qamyn sóz etip biraz tolghau aitty. Halyqqa tarap ketken:

«Taza minsiz asyl tas

Su týbinde jatady.

Taza minsiz asyl sóz

Oy týbinde jatady.

Su týbinde jatqan tas

Jel tolqytsa shyghady.

Oy týbinde jatqan sóz

Sher tolqytsa shyghady», - dep bastalatyn úly tolghauyn da osy joly aitqan-dy. Bir bunap, bir bosatqan nauqastay, boyyn qysqan jyryn bitirip baryp «uf» dep demin aldy. Endi ol bida oramalymen kýn sýiip, jel ýrip qatparlanghan kýsti mandayynan sorghalaghan terin sypyra sýrtti» (I.Esenberliyn. On tomdyq shygharmalar jinaghy. 6-tom. 49-50-better).

«Qobyz sarynynan», «Aldaspannan», «Almas qylyshtan» keyin-aq osynau ghajayyp joldar jadymyzda jattalyp, auyzdan auyzgha auysyp, kitaptan kitapqa kóship jýre berdi. Dala danagóilerining filosofiyalyq terendigin aitsaq ta, jyraular poeziyasynyng kemel kórkemdigin aitsaq ta aldymen oiymyzgha osy joldar oralatyn. Oghan mysaldy on-ondap keltire beruge bolady. Bir-ekeuin ghana kóldeneng tarta keteyik.  Hanghaly Sýiinshәliyev: «Aqyn sózderine tәn nәrse terendik pen oilylyq. Ol terennen tolghap, qiyandaghyny kózdeydi. Ótken-ketkendi eske alyp, ózinshe oy týiindeydi. Asan sóz qadirin bilgen, oghan erekshe mәn bergen. Asan sózderining bәri derlik oily naqyldar. Mysal ýshin «Aldaspan» jinaghynda 1972 jyly túnghysh jariyalanghan myna bir joldardy keltirse de bolady» (H.Sýiinshәliyev. «Qazaq әdebiyetining tarihy. A., 1997, 257-bet»), deydi de, «Taza minsiz asyl tasty» tarata taldaydy.   Nysanbek Tóreqúl qazaqtyng biy-sheshenderi jóninde jazghan enbeginde: «Bir jazda Ábilqayyr han ózining Manghyt degen әielinen tughan  túnghysh úly qaytys bolyp, as beredi. Búl  úlan-asyr as Úlytau men Aqkól aralyghyndaghy kókoray shalghyndy keng dalada ótedi. Asqa ayaq jeter atyraptan kóp halyq jinalady. Handy qúrmet tútqan jer-jerdegi  bay, bekter, súltan, biyler birinen biri asyra tartu-taralghysymen artynyp-tartynyp jetedi. As birneshe kýnge sozylady. At jarys, bәige, kókpar, kýres deysing be, әiteuir qazaq dәstýrinde bar barlyq salt-sana, oiyn-sauyqtyng bәri ótedi. Aqyndar aitysady, kýishiler kýy shertedi, әnshiler әn salady. Han sol bir asty ózining aqylgóy abyzy saray jyrauy Asan Qayghygha basqartady» (N.Tóreqúl. Dalanyng dara dilmarlary. A., 2001, 62-63-better), deydi de, birneshe kýnge sozylghan jiyndy Asan jyrau «Taza minsiz asyl tas» dep keletin tolghauymen bastaghanyn aitady. Qysqasy, Asan Qayghynyng osynau qos shumaghy jyraular poeziyasynyng etalondyq ýlgilerining biri retinde bizding ruhany qazynamyzdan oiyp túryp oryn aldy. Sóitip bәri de oryn-ornyna kelgen siyaqty edi.

Áytse de, biz búl maqalada Asan Qayghy jayynda eshtene aitpaq emespiz. Óitkeni...

Arada jyldar ótti. Qayta qúru degen bir kezeng bastalyp ketti. Jyljyp jariyalylyq jetti. Alashtyng arystary aqtala bastady. Aldynghylardyng qatarynda Aqang - Ahmet Baytúrsynov aqtaldy. 1989 jyly Aqannyng kitaby da shyqty. Qarasaq  - osy óleng sol kitapta jýr! Dәl sol kýiinde deuge jaqyn.

Minsiz taza meruert

Su týbinde jatady.

Minsiz taza asyl sóz

Oy týbinde jatady.

Su týbinde jatqan zat

Jel tolqytsa shyghady.

Oy týbinde jatqan sóz

Sher tolqytsa shyghady.

Bar aiyrmasy: birinshi jol - «Minsiz taza meruert», ýshinshi jol - «Minsiz taza asyl sóz», besinshi jol - «Su týbinde jatqan zat». Ýsh jolda ózgeris bar degen aty ghana, olarda da tek «taza minsiz» tirkesi «minsiz taza» delingen, «meruert» «asyl taspen», «tas» «zatpen» almasqan.  Bar bolghany osy.

Ólenning basynda «ng.Jadovskayadan» degen jazu túr. Al kerek bolsa! Sonda jiyrma shaqty jyldan beri ainalyp-ýiirilip óbektep jýrgen, Asan Qayghygha tiyesili ekendigine tittey de kýmәn keltirmey kelgen  jyrymyz qazaqshagha audarylghan orys óleni  bolyp shyqty ma?..

Solay. IYә, búl óleng Aqannyng orys aqyny Yuliya Jadovskayadan jasaghan audarmasy. Kýmәniniz bolmauy ýshin týpnúsqany da keltireyik. Búryn ol ólendi sóz quyp jýrgen maman әdebiyettanushylar bolmasa, bylayghy júrt oqy da almaytyn. Óitkeni,  Yu.Jadovskayanyng ólenderi kenestik kezende bir-aq ret, 1958 jyly, onyng ózinde Yaroslavli qalasyndaghy oblystyq baspadan ghana shyqqan. Ol kitap Qazaqstangha jetpegen siyaqty.  Biz ózimiz ol jinaqty 2005 jyly Mәskeuge barghanda Resey memlekettik kitaphanasynan (búrynghy «Leninka») ghana kóre aldyq. Endi ghoy jaghday basqasha. Internetti qarap jiberseniz, Yu.Jadovskaya degen sózdi  terip jiberseniz boldy, onyng ólenderi órip shygha keledi.

Sonymen, týpnúsqa mynanday:

Luchshiy perl taitsya

V glubiyne morskoy;

Zreet mysli svyataya

V glubiyne dushiy.

Nado silino bure

More vzvolnovati,

Chtob ono, v boreniiy,

Vybrosilo perl!

Nado silino chuvstvu

Dushu potryastiy

Chtob ona, v vostorge,

Vyrazila mysli.

Tipti kýmәniniz qalmauy ýshin sózbe-sóz sirestirip audaryp ta kóreyik. Asyl marjan teniz tereninde jatady. Qasiyetti oy jan tereninde pisip-jetiledi. Marjandy su betine serpip shygharu ýshin dauyldyng tenizdi qatty tolqytuy kerek. Óz oiyn shabyttanyp jetkizui ýshin sezimnin  jandy qatty silkui kerek.

Ahmet Baytúrsynovtyng aluan qyrly aq almastay asyl darynynyng ardaqty  bir qyry - audarmashylyghy. Krylovtyng shygharmalaryn «Qyryq mysal» dep jariyalaghanda: «Jýk aldy Shayan, Shortan, Aqqu bir kýn, Jegilip tartty ýsheui dýrkin-dýrkin. Tartady Aqqu - kókke, Shayan - keyin, Júlqidy sugha qaray Shortan shirkin» dep tógildiretin Aqang myna ólendi de sonshalyqty jatyq etip órgen,  naghyz qazaqtyng sóz saptauymen kәdimgi óz jyrymyzgha ainaldyryp jibergen. Akademik Serik Qirabaevtyng Aqannyng Krylovtan jasaghan audarmalaryna  aishyqty mysaldar keltire otyryp, «Múnyng nesi Krylov? Búl joldardy oqyghanda, Krylov úmyt qalyp, kóz aldynda Ahmet qana túrady. Taza qazaqy óleng - Ahmet óleni» (S.Qirabaev. Kóp tomdyq shygharmalar jinaghy. 5-tom. A., 2007, 244-bet) deytini eske týsedi.

Aqang Jadovskaya jyryn taza qazaqy ólenge qalay ainaldyrghan? Osy orayda Abay atamyzdyng asyl ýlgisi eske týsedi. Lermontov arqyly Geteden audarylghan «Qaranghy týnde tau qalghyp» sonday ghoy. Abaydyng Lermontovtaghy «tau shyndaryn» «taugha» týsirip, asqaqtaghan shyny joq Shynghys tauyna keltirip, «anghardy» jazyq «dalagha» auystyryp, Qarauyldyng ainalasyna ainaldyryp jibergen danyshpandyghynyng arqasynda Gete kartinasy qazaq jerine kóshken de qoyghan. Ýsh tildegi núsqany qatar salystyryp qaraghan,  «Faust» audarmashysy Medeubay Qúrmanovtyn: «Dalany jym-jyrt etip qana qoymay, del-sal ghyp ketetin týn qazaq saharasynyng týni, qazaq týni bolsa kerek» dep tandanatyn, tamsanatyn jóni bar. Ahmet Baytúrsynov audarmasy da osy ústanymmen jasalghan.  Eng aldymen audarmashynyng shygharmany aidyndy teniz tósinen ózen-kóldi dalagha alyp kelgeni nazar audartady.  Atyraudan basqa jerde tulaghan teniz kóre qoymaytyn qazaqqa «tenizding tereninde» degennen góri «su týbinde» degen úghym jaqynyraq ekeni belgili. Jalpy, bayqap otyrsanyz, qazaq ózi «su perisi bar» dep ózen-kólge onsha jolay bermegen ghoy. Halyq poeziyasynda da «Ertisting ar jaghynan kórdim seni» degendey jekelegen jyrlar, әredik әnder bolmasa, sugha qatysty sóz kóp kezdese qoymaydy.  Dala adamyna shalqar tenizdegi doly  dauyldyng kýshin de  dәl sezinu qiyndau.

Aqtóbelik әdebiyetshi N.Bayghanina «K probleme lingvokuliturnogo vzaimodeystviya v poeziy Zapada y Vostoka» degen tamasha maqalasynda («Uniyversiytetskoe perevodovedeniye». Vypusk 3. SPb., 2002, 51-str.)   A.Baytúrsynov audarmasynyng jolma-jol keri tәrjimesin de úsynyp, óte dúrys jasaghan. Osylay etu arqyly zertteushi orystildi ghalymdargha Aqang audarmasynyng dәldigin dәleldey alghan. Ol núsqa bylay:

Bezuprechno chistyy jemchug

Na dne vody lejiyt

(pokoitsya).

Bezuprechno chistoe dragosennoe slovo

Na dne mysly lejiyt

(pokoitsya).

To (predmet), chto na dne

vody lejiyt,

Esly veter vzvolnuet,

poyavitsya.

Slovo, chto na dne mysliy

lejiyt,

Esly pechali vzvolnuet,

poyavitsya.

Búl joldargha, bizdinshe, týsiniktemening qajeti joq. «Luchshiy perl» - «bezuprechno chistyy jemchug», «mysli svyataya» - «bezuprechno chistoe dragosennoe slovo» bolyp mәni terendep ketkenin әrkim-aq kóre alady.  Onyng syrtynda ólende «jel» sózin «veter» deudin, «sher» sózin «pechali» deuding jetimsizdigin sezetinimiz taghy bar. Yu.Jadovskayanyng ózindegi «chuvstvo» biz qomsynyp otyrghan osy «pechali» sózine de jetpey jatyr.  Taghy bir aitatyn jay: týpnúsqada predlogtarmen qosqanda 34 sóz, A.Baytúrsynovta - 27 sóz. «Nado silino bure More vzolnovati, Chtob ono, v borenii» degen toghyz sózdi «Jel tolqytsa» degen eki sózge, «Nado silino chuvstvu Dushu potryasti, Chtob ona, v vostorge» degen toghyz sózdi «Sher tolqytsa» degen eki sózge syighyzugha tipti aitar sóz joq!  Sodan da qazaq núsqasy әbden sylynyp, qyrlanyp, syrlanyp túr. Audarmashy ólendi barynsha shiratqan, júmyrlaghan, aqyry aforistik aishyqqa jetkizgen. Birer oqyghanda jattalady da qalady.

N.Bayghanina bylay dep jazady: «Stihotvoreniye, aforistichnoe po forme, obnajenno-filosofskoe po suti, srazu je bylo prinyato kazahskim chitatelem, ne usomnivshimsya v ego iskonnom proishojdenii. Eto y poslujilo, kak nam kajetsya, odnoy iz prichin otneseniya miniatury k filosofskoy poeziy Asana-Kaygy» («Uniyversiytetskoe perevodovedeniye». Vypusk 3. SPb., 2002, 58-str.). Al bizdinshe, búl «Dәu de bolsa osy óleng Asan Qayghyniki shyghar» degennen jasala qalghan sharua emes. Biz biletin Múhtar Maghauin sol kezding ózinde Aqannyng múrasymen tanysyp ýlgergen adam. Kóne qazaq poeziyasy antologiyasynyng qúrastyrushy-avtoryna osy qos shumaqty halyqqa qalayda jetkizu basty maqsat bolghan shyghar. 1971 jyly atyn ataugha da tyiym salynatyn Ahmet Baytúrsynov audarmasyn bәribir bastyra almaytynyn bilgen song M.Maghauin ólendi Asan Qayghy babamyzgha әdeyi basybayly etip bergen siyaqty.

Býginde búl mәselening basy ashyq. Últymyzdyng úly ústazy Aqannyng orny «Qazaq tilining damuyna jer jaralyp, su aqqaly bergi qalghan qazaqtyng qosqan ýlesi bir para da, Baytúrsynovtyng bir ózining sinirgen enbegi bir para», «Ahmet Baytúrsynov - últtyq damudyng talay jyl әbden tot basyp qarausyz qalghan, tipti qarang qala jazdaghan tegershigin bir ózi ainaldyryp kórip, migirsiz qozghalysqa qosyp bergen, ertegining erlerindey eren túlgha. Tughan halqynyng ruhany janghyruynyng syryn tap onday bilip, sol jolda qaltqysyz enbek etip, mәngi eskirmeytin aghyl-tegil mol ýles qosa alghan qayratker qazaq topyraghynda oghan deyin de, odan keyin de bolghan emes» (Á.Kekilbaev) dep baghalanady. Aqannyng audarmashylyghy jayynda da az jazylyp jatqan joq.

Ahmet Baytúrsynovtyng qasiyetti qalamynan shyqqan búl tuyndy kәduilgi audarma ayasyna syya almaydy. Búl sóz audarmany qomsynudy bildirmeydi. Óitip qaraytyn bolsanyz,  «Taza minsiz asyl tas» tipti jalpy әdebiyetting de ayasyna syya almaydy. Múnda býkil ómirding mәn-maghynasy jatyr. Asyl alys qonady, jauhar jasyryn jatady, shyn terendi  zamannyng jeli, uaqyttyng demi ghana qozghay alady, shym tereng sózdi adamnyng tolghauy emes, qoghamnyng tolghaghy ghana aitqyza alady. Demek, bәrining óz jóni bar, óz joly bar, óz uaqyty bar, óz zandylyghy bar. Sonymen birge, ashylmaytyn asyl da bolmaydy, aitylmaytyn sóz de bolmaydy. Bәrining kezi keledi, bәrine zamannyng tezi keledi. Óleng osylay deydi. Sony kóz aldynyzdan ketpeytindey suretke salady, ordaly oidy obrazgha oraydy. Kórkemdik ýshin kóldeneng túrghan, aitarynan alandatyp әketer bir sóz joq. Minsiz jyr. Migirsiz syr.

«Audarylghan óleng - audarghan aqynnyng da óleni», degenimiz bar edi «Tóltuma men teltuma» atty kitabymyzda (Astana, «Elorda», 2007, 443-bet). Ynghaysyzdau bolsa da óz sózimizdi ózimiz qaytalaugha mәjbýrmiz. Rasynda da, Abay audarmalaryn «Avtory - M.y.Lermontov, audarghan - A.Qúnanbaev» degendey etip qalay ghana aitarsyz?! Aytpaymyz. Qayta, «Til óneri dertpen ten» dep «Abay atamyz jazghanday» dep túryp sóileymiz, solay silteme jasaymyz. Al, bylay qarasanyz, búl Abay sózi emes qoy. Búl Lermontovtyng «Ne veri sebe, mechtateli molodoy, Kak yazvy boysya vdohnoveniya» degen joldarynyng audarmasy («Ózine senbe, jas oishyl, Til óneri dertpen ten») ghoy. Joq, búl Abay sózi. Nemese - Abaydyng da sózi. «Shabyt - jannyng jarasy», «Shabyttan shoshyn, jaralaytyn janyndy» degen siyaqty alynsa, bәlkim, audarma bolar. Al «Til óneri dertpen ten» audarma emes. Audarma bolsa da tek Lermontovtyng ghana  sózi emes. Sol siyaqty, «Taza minsiz asyl tas» ta Jadovskayanyng ghana sózi emes, Aqannyng da sózi.

Sonymen, búl ataqty óleng iyesining ózine qaytarylyp otyr. «Ózine»? Kimge? Jadovskayagha ma? Baytúrsynovqa ma?  Aldymen - Baytúrsynovqa. Nege? Búl súraqtyng jauabyn S.Qirabaev biz jogharyda keltirgen maqalada Krylovtan jasalghan audarmalargha baylanysty aita otyryp, bylay qaytarghan: «Ahmet paydasyna shyghatyn taghy bir fakt - onyng Krylov óleng joldaryn jolma-jol audaryp otyrmay, mazmúnyn alyp, ózinshe qara óleng ýlgisimen, óz sózimen jana óleng jasauynda». Nazar audarynyz: óz sózimen jana óleng jasauynda. Ahmet Baytúrsynovtyng dәl solay etkenin hal-qaderimizshe dәleldeuge tyrystyq.

Áriyne, búl óleng Jadovskayagha da qaytarylyp otyr. Qalay degende de, Aqang Jadovskaya jyryn arqau etip aldy ghoy, sondaghy beyneli oidan qanattandy ghoy. Osy jaghynan qaraghanda, biz týpnúsqa avtoryna da qaryzdarmyz.

Búghan deyin Jadovskaya esimi shyn mәninde qazaq әdebiyettanuynyn, naqty aitqanda audarmatanuynyng ghylymy ainalymyna týse qoyghan joq. Ol kim? Múny bile jýru bizge artyq etpeydi dep oilaymyz.

yliya Valerianovna Jadovskaya - on toghyzynshy ghasyrdaghy orys aqyny. 1824 jyly Yaroslavli guberniyasynyng Lubimov uezindegi Subbotino selosynda dvoryan otbasynda dýniyege kelgen. Jadovskaya jayynda janyng tebirenbey jaza almaysyn.

1 shilde kýni guberniyadaghy iri sheneunikterding biri Valerian Jadovskiyding әieli bosanyp, qyz tabady. Qyzylshaqa nәresteni alghash kórgen sәtte anasy talyp týsedi. Sәbiyding sol qoly atymen joq, ong qolynyn  tek ýsh sausaghy ghana qyltiyady... Jas bosanghan әiel balasynyng dәl múndaylyq jarymjan bolyp tuuyn qúdaydyng kәrine úshyraghanymnan dep biledi. Ol túrmysqa bolashaq kýieuining qalyndyghynyng jolyn kesip baryp shyqqan eken. Aqyry kýni-týni qayghygha batqan sheshesi kóp úzamay aiyqpas dertke shaldyghyp, az uaqyttyng ayasynda ómirden ótip kete barady. Nebәri ýsh jasynda jetim qalghan Yulyany әkesi (aytqanday, onyng ózi naghyz әumeser, qatygez kisi bolghan kórinedi, әumeserligi sol - usadibadaghy ýiding baspaldaqtary ózgelerdikine úqsamasyn dep әdeyi barynsha tik jasatypty, әieli ayaghy auyr kezinde sol tik baspaldaqtan qúlap, qatty jaraqat alghan eken, al qatygezdigin qosymsha jazarmyz) naghashy  әjesining qarauyna beredi. Ájesi - N.L.Gotovseva. Bolashaq aqynnyng naghashy júrtynyng hikayasy ózinshe  qyzyq. Gotovsevter әuleti sonau HV ghasyrdan bastau alady eken. Úly knyazi Vasiliy II-ning biyligi túsynda onyng tatarlargha tútqyngha týsip qalatyny bar. Sony tútqynnan bosaghanda Mәskeuge Ahmet degen tatar myrzasy jetkizipti. Álgi Ahmet Mәskeuge kelgen song qaytpay qalypty, qaytpay qalghanymen qoymay, pravoslavie dinine ótip, shoqynghanda Petr degen at alypty. Petr atanghan Ahmetting Andrey degen balasy tap-túinaqtay tyndyrymdylyghymen kózge týsip, Gotoves degen laqap atqa ie bolypty. Sol saqaday say Gotovesting aty keyin býkil bir әuletting familiyasyna ainalypty. Sóitip, Yuliya Jadovskayanyng boyynda týrki qany da bar. Tәn kemistigin Yuliya Valerianovna jan baylyghymen toltyra bilgen. 5 jasynda әrip tanyghan qyz bala 12 jasyna jetkende atasynyng qolyndaghy jeke kitaphanany týgel oqyp bitirgen eken. Al endi janaghy aitqan әke qatygezdigine keleyik. Yuliya jastayynan kórkemsózge qúmar bolyp ósedi. Jeke pansionda oghan sóz ónerinen sabaq bergen ústazy Petr Perevlevskiy men jas qyzdyng arasynda sýiispenshilik oty tútanady. Sony bayqasymen-aq qyz әkesi búlqan-talqan ashula­nyp, aqyry múghalimdi quyp shyghady. Onymen túrmys qúru jóninde oiyna da alu­shy bolma dep qatang eskertedi qyzyna. Jas jigitting sondaghy bar kinәsi diny seminariyany bitirgeni, diyakonnyng balasy ekendigi, yaghny dvoryan әuletine kýieulikke jaramaytyndyghy. Qysqasy, sýiisken jastar amalsyz aiyrylysady. Petr úzaq jyldar boyy Yuliyany qimay, qayta-qayta guberniyagha kele berse de qyz әkesi bir jibimey qoyady. Yuliya Jadovskaya ólenderining ómir boyghy basty saryny baqytsyz mahabbat, japa shektirer jalghyzdyq, saghynysh sazdary bolyp keletini sodan.

y.Jadovskayanyng baspa betin kórgen alghashqy eki ólenining biri - biz sóz etip otyrghan «Luchshiy perl taitsya». Ol 1843 jyly «Moskvityaniyn» jurnalynyng 12-shi sanynda jariyalanghan eken. Búl ara aqyn shygharmashylyghyn taldap jatatyn jer emes. Bizding de jadovskayatanushy bola qalugha jaghdayymyz joq. Tek  Yu.Jadovskaya poeziyasyna óz zamanynyng talay myqtylary joghary bagha bergenin aita ketkimiz keledi. Áriyne, olardyng ishindegi eng eleulisi - N.A.Dobrolubovtyng «Stihotvoreniya Yuliy Jadovskoy» degen kólemdi maqalasy. Úly synshy keyin bizding Aqang audaratyn ólenge de toqtalghan. «Etot vostorg, v kotoryy prihodit dusha, potryasennaya chuvstvom, chtoby vyraziti svyatui mysli, zreishui v dushevnoy glubiyne, sostavlyaet neotemlemoe dostoinstvo vseh ily po krayney mere pochty vseh stihotvoreniy g-jy Jadovskoy», dep jazghan N.A.Dobrolubov. Bizdinshe, A.Baytúrsynov Jadovskaya jyryna osy maqala arqyly nazar salghan. Tipti ólendi ýsh shumaq jyr tolyq keltirilgen sol maqaladan alyp audaruy da mýmkin. Olay deytinimiz, Aqang әlgi ólendi tәrjimelegen 1911 jyly Jadovskayanyng ómirden ótkenine shiyrek ghasyrdan asyp ketken edi. Jadovskaya shygharmalarynyng tórt tomdyq tolyq jinaghy jariyalanghanyna da 17 jyldyng jýzi bolyp qalghan. Sonsha jyl búrynghy, aty beymәlimdeu avtordyn  kitaptary qazaq dalasyna jetse de saqtala qony qiyn shyghar.

Ghúmyr boyy tәn jarasy da, jan jarasy da jazylmay ketken, jas kýnindegi ghashyghyn kýtumen ótken  osy bir ayauly adamnyng aqylmen emes, tek jýrekpen ómir sýrgenin, qatygez sheshimimen ómirin óksitken әkesimen de til tabysyp, onyng qol-ayaghy semip qalghanda qanshama jyldar boyy basynda otyryp kýtkenin, aqyr ayaghynda jýrek qyspasynan qaytys bolghanyn V.Blagovonyng «Poeziya y lichnosti Yu.V.Jadovskoy» (Saratov, 1981) kitabynan, býginde internetten kez kelgen adam oqityn dissertasiyalardan (IY.Voytenko. Proza Yuliy Jadovskoy: janrovoe y stiylevoe svoeobraziye. E.Trushina. Lirika Yu.V.Jadovskoy: mirovozrenie y poetika), keyingi jyldarda onyng tughan jerinde jýieli týrde ótip jýrgen poeziya festivaliderindegi jyly pikirlerden de bilemiz. Qaytkende de Yu.Jadovskayanyng orys әdebiyetining tarihynda ózindik orny bary anyq. 7 mausymnyng - aqyn Yuliya Jadovskayany eske alugha arnalghan dәstýrli poeziya merekesining aldynda osy maqalany bir paryzymyzdyng óteui retinde jazdyq. Biz ýshin eng bastysy - Jadovskaya jyrynyng qazaqtyng úly túlghasynyng qolynan shyp-shymyr, júp-júmyr qos shumaqtyng tógilip týse qaluyna sebepshi bolghandyghy, onyng bizding ruhany ómirimizge qymbat qazyna bolyp qosylghandyghy.

Sóz týiinine keleyik. Múnan bylay «Taza minsiz asyl tas» dep bastalatyn  jauhar jyrdyng iyesi Ahmet Baytúrsynov dep týpkilikti tanuymyz maqúl der edik. Áriyne, osynday bir maqala jazyldy eken dep qazaqtyng sanasyna Asan Qayghy sózi bolyp, dúrysy - halyqtyng sózi bolyp sinip ketken ólenge qaytadan avtorlyq alyp beru onay da emes ekenin bilemiz. Áytse de, әdilettilik osyny talap etedi.

Sauytbek ABDRAHMANOV.