2019 jyly 29 sәuir kýni elordamyz Núr-Súltan qalasynda Qazaqstan halqy Assambleyasynyng kezekti XXVII sessiyasy óz júmysyn bastady. Atalghan úiymnyng kezekti otyrysy Assambleya Tórghasy, Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti - Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng tóraghalyghymen ótti, - dep habarlaydy Abay-aqparat.

Qazaqstan halyqtarynyng tatulyghy men birligining әlemde joq tendessiz erekshe ózindik modelin jaryq dýniyege әkelgen Qazaqstan halqy Assambleyasynyng búl kezekti sessiyasy da jýzden asa әr týrli diaspora ókilderining basyn qosyp, talay әngimelerding aghytyluyna sebep boldy.  Qazaqstan halqy Assambleyasynyng kezekti XXVII sessiyasyna Qazaqstannyng ­ barlyq ónirlerinen kelgen Assambleya mýsheleri qatysty. Olardyng arasynda Parlament deputattary, JOO rektorlary, ziyaly qauym, ar­dager, ónirlik hәm respublikalyq etnomәdeny birles­tik­terding tóraghalary, týrli diny birlestikterding mýsheleri, ortalyq atqa­rushy organdardyn, sayasy partiyalardyng ókilderi, ýkimettik emes úiym­dardyng basshylary, t.b bar.

«Beybitshilik pen kelisim formulasy: birlik jәne janghyru» atty Qazaqstan Halqy Assambleyasynyng kezekti XXVII sessiyasy әdettegidey әnúrannyng shyrqaluymen bastaldy. Ánúran aitylyp bolghannan keyin Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti Elbasy Núrsúltan Nazarbaev Assambleyanyng tóraghasy retinde jiyngha qatysushylardy qúttyqtady.

«Qazirgidey aumaly-tókpeli zamanda әlemde bir ghana qúndylyq bar. Ol – jalpy qoghamnyng birligi men últaralyq kelisimi», – dep jinalysty resmy ashyp, alghysóz arnaghan Qazaqstan halqy Assambleyasynyng Tóraghasy qatysushylargha Qazaqstan halqy Assambleyasynyng eldegi túraqtylyq pen beybitshilikti saqtauda, últaralyq yntymaqty nyghaytu jolynda kóp júmys atqarghanyn aitty.

Osy sessiyanyng ózine 487 ókilding qatysyp otyrghanyn tilge tiyek etip, Assambleyanyng ótken tarihyna da toqtaldy.

"Býgingi jetistikterimiz – beybitshilik pen túraqtylyqtyng arqasy" degen Elbasy ingush, sheshen diasporalarynyng "Vaynah" mәdeny ortalyghy turaly jәne osy diasporalardyng tarihy jóninde oy qozghap, taghdyry men tarihy, talghamy men tanymy bir eki diasporanyng bereke-birligining myghym boluyn tiledi.

Elbasynyng bastamashylyghymen qúrylghan «Qazaqstan halqy Assambleyasyn» Qazaqstandaghy kóp etnostardyng birligin jarastyryp, el halqynyng úzaq jyldar boyy berekeli ómir sýruine úitqy bolyp otyrghan tatulyq ordasy dep atap jýrmiz. Osy sózimizding aiqyn dәleli retinde aitayyq, býginde konstitusiyalyq organ dep moyyndalatyn Assambleyanyng el ómirinde alar óz orny óte manyzdy.

Elbasy Núrsúltan Nazarbaev jiynalysqa qatysushylardy sessiya júmysynyng bastaluymen qúttyqtay otyryp, býgingi mynau tyng tehnologiyalarmen tolyghyp, janaryp bara jatqan qoghamnyng basty qúndylyghy el birligi men últaralyq tatulyq ekenin týsindirdi. Ol kisining aituynsha, býigingi tanda әlemde tehnologiya, ekonomika jәne adam ómiri mýlde ózgerdi. Sol ýshin ghalamdaghy osy ózgeristi ong baghytta qabyldap, soghan say ýirenip, ýilesuimiz kerek. Biraq, osynday qúbylmaly qoghamda bәribir mәngilik qúndylyghymyz tatulyq pen bereke-birlikti saqtap qaluymyz kerek.

Núrsúltan Nazarbaev sonymen qatar tәuelsizdik alghan alghashqy jyldary kóptegen adamdardyng Qazaqstandaghy etnosaralyq qarym-qatynastardyng keleshegine kýmәnmen qaraghanyn aitty. Alayda búnday destruktivti boljamdardyng bәrin biz joqqa shygharyp, últaralyq yntymaghy ornyqqan túraqty memleket qúra aldyq. Elbasynyng aituynsha, týrli tarihy synaqtardyng bәrin enserip, býgingidey ekonomikasy qarqyndy damyp jatqan ozyq el qúra aulymyz eldegi bereke-birlikting arqasy. Sonymen qatar eldegi etnosaralyq qarym-qatynastar alys-jaqyn shetelderge ýlgi bolyp otyr. Qazaqstandaghyday uaqyt synaghynan әri tәjiriybeden ótken tatulyq qatynasqa kez-kelgen el qyzyghushylyqpen qaraydy.

Osylay degen Túnghysh Preziydent Qazaqstandaghy túraqtylyqty saqtaudyng manyzdy ekenin aitty. Sessiya barysynda Elbasy eldegi osynday úiyghan tynyshtyq pen túraqtylyqty saqtau ýshin memleket barlyq salada býgingidey tiyimdi júmystardy ýzdiksiz jalghastyru kerek dep atap ótti.

Qazaqstannyng Túnghysh Preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev memlekettik organdar janyndaghy mediasiya instituty men qoghamdyq kenesterding júmysyn jandandyru qajettigin de aitty. Sonymen qatar, Elbasy Assambleya kәsipkerlerining qauymdastyghy arqyly sheteldik investorlarmen ekonomikalyq yntymaqtastyqty nyghaytugha jәne Qazaqstan halqy Assambleyasynyng deputattyq korpusynyng әleuetin belsendi paydalanugha shaqyrdy.

Sonymen qatar, Elbasy Núrsúltan Nazarbaev Qazaqstan halqy Assambleyasynyng eldegi túraqtylyq pen tatulyqta saqtaudan bólek el ekonomikasynyng ósuine de zor ýles qosatynyn aitty. Assambleya syndy qoghamdyq úiymdar men memlekettik organdardyng jәne qoghamdyq kenesterding júmysyn barynsha jandandyrdy tapsyrdy. Assambleya kәsipkerlerining qauymdastyghy arqyly shetelden investorlar tartyp, eldegi ekonomikalyq yntymaqtastyqty bekemdeu ýshin de paydalanu kerek ekenin aitty. Sonday-aq, Qazaqstan halqy Assambleyasynyng deputattyq korpusynyng da júmysyn joghary baghalady. Konstitusiyalyq organ sanalatyn Assambleyadan el Parlamentine deputattar saylanyp jýrgenin bәrimiz bilemiz. Anyqyraq aitqanda, 2016 jylghy Parlament saylauynyng nәtiyjesi boyynsha, Assambleyagha mәjilisten toghyz mandat berilgen bolatyn.

Sóz sonynda Núrsúltan Nazarbaev músylman qauymyn ramazan aiymen, al pravoslav hristian ókilderin Pasha merekesimen qúttyqtady. Sonymen qatar, 9 mausymgha belgilengen saylaugha baylanysty da pikir bildirdi. Kezekten tys saylaugha «Nur Otan» partiyasynyng atynan týskeli otyrghan Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev asa tәjiriybeli memleket qayratkeri. Ári memleketke basshylyq etuge әbden layyq túlgha ekenin aitty. Ári barsha qazaqstandyqtardan saylaugha belsene qatysyp, el birligin әigileudi súrady.

Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev, Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti, Elbasy:

– Býkil Qazaqstan halqyna, sonday-aq sonyng ishinde Qazaqstan halqy Assambleyasynyng býkil mýshelerine bizge qoldau kórsetkeni jәne barlyq mәselede týsinistik tanytqany ýshin zor rizashylyghymdy bildire ketkim keledi. Aldaghy 9 mausym kýni elimizde Preziydent saylauy bolady. Jaqynda ghana ótken partiyamyzdyng kezekten tys HIH sezinde «Nur Otan» partiyasynyng tóraghasy retinde Qasym-Jomart Kemelúly Toqaevtyng kandidaturasy preziydenttikke úsyndym. Toqaev ysylghan, óte tәjiriybeli memleket qayratkeri. Mening oiymsha býginde Qazaqstangha basshylyq etuge әbden layyq birden bir túlgha. Ol - elimizding naghyz patrioty. Men býkil qazaqstandyqtardy, Assambleyanyng mýshelerin aldaghy 9 mausymda ótetin saylaugha belsendi qatysyp, auyzbirshilgimizdi kórsetuge shaqyrghym keledi. Barsha qazaqstandyq azamattardyng aspandary ashyq bolsyn!

Elbasydan keyin sóz sóilep, ortagha shyqqandardyng bәri de Qazaqstan sayasatynyng dúrys jolda damyp kele jatqanyn aitty. Óz salasynyng ozyq azamattary atanghan olar Qazaqstandaghy barlyq diasporalar Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti Elbasy Núrsúltan Nazarbaevqa qaryzdar ekenin tilge tiyek etti.

Qazaqstan halqy Assambleyasynyng kezekti XXVII sessiyasysynda sóz sóilegenderding barlyghy da óz salasynyng "sen túr, men atayyndary".  Elden oza shauyp, enbek etip, tәuelsiz qazaq elin damytu ýshin ter tógip jýrgen azamattar. Mysaly, Djamalayl Elimhanov Sheshenstanda tughan. Sheshen elinde dýrbeleng bastalyp, soghys oty tútanghanda eki jasar bala bolghan edi. Sol soghysta aghasy sheyit ketip, óz janarynan airylyp qalghan.  Djamalayldyng otbasy osydan keyin tughan jerin tastap, bosyp ketuge mәjbýr boldy. Osynday qiyn-qystau zamanda qazaq eli olargha pana boldy. Qazaqstangha qonys audarghannan keyin eski jaranyng beti jazylyp, olar el qataryna qosyldy. Býginde bes tildi erkin mengergen Djamalayl Elimhanov osylardy aita kelip: «Qazaqtyng jeri meni tәrbiyeledi, qazaq jerining qasiyetti dertimnen qúlan-taza aiyghuyma septesti. Qazaq jeri densaulyghymdy jaqsartyp, ómir sýruge degen qúshtarlyghymdy oyatty», – dedi.

Djamalayl Elimhanovtyng osynday ayanyshty hәm jýrekjardy pikirinen keyin týrkiyalyq sayasattanushy Kurshat Zorlunyng aitqandary da sessiya qatysushylaryn serpiltip tastady.

Týrkiyalyq sayasattanushy Kurshat Zorlu kóp jyldan beri Qazaqstannyng Túnghysh Preziydenti - Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng ómir jolyn, úshan-teniz enbekterin zerttep keledi eken. Ol týrki halqynyng Elbasyday aituly túlghasyn 20 jyldan beri zerttep kele jatqanyn aita kelip: "Býkil týrki halyqtary Týrkiya men Resey arasyndaghy týiitkildi mәseleni ontayly sheshkeni ýshin Elbasygha qaryzdar" dedi. Osy bir asa manyzdy sayasy shiyelenisting sheshiluine airyqsha ýles qosqany ýshin Elbasyna ózi de asa riza ekenin aitty.

Kurshat Zorlu, týrkiyalyq sayasattanushy:

- Qúrmetti, Núrsúltan Ábishúly! Sizding preziydenttik ókilettiginizdi óz erkinizben uaqytynan búryn toqtatu turaly batyl sheshiminizdi kýlli Týrkiyadaghy milliondaghan halyq kórdi. Búl habardy estigen júrtshylyq rasyn aitqanda óz ókinishterin aitysyp jatty. Sizding ókilettiginizdi qysqartu turaly mәlimdemeniz býkil әleumettik jelide qyzu talqygha týsti. Eng qyzyghy sol әleumettik jelidegi belsendi jastardyng kópshiligi Qazaqstangha kelip, Sizden ókilettikten bas tartpauynyzdy súramaq ta boldy. Búl olardyng Sizge degen yqylasy edi. Osy mәlimdemeden bas tartuynyzdy ótingisi keletin jastar Sizge ghana senedi. Dese de, Sizding qazaq últynyng taghdyry ýshin der kezinde preziydenttik ókilettikten bas tartqan saliqaly sheshiminiz әlemdegi kóshbasshylardyng tarihynda altyn әriptermen zerlenip, qashalatyny anyq. Dәl Siz sekildi qadamgha tek elin oilaghan naghysh kóshbasshy ghana bara alady. Búl naghyz liyderding ghana qolynan keletin ýlken is. 

Qazaqstan halqy Assambleyasynyng kezekti XXVII sessiyasynda Evgeniy Demiydenko atty on jeti jastaghy jasóspirim býkil qazaq elinen sýiinshi súrady.

Últy belarusi Evgeniy Demiydenko Resey Federasiyasynyng astanasy Mәskeude ótken Halyqaralyq Olimpiadada top jaryp, altyn әkelipti. Qazaq jerinde tuyp-ósken jas jigitting búl kóp jenisining bir bóligi ghana. Evgeniy Demiydenko qazir úshaq qúrastyru isimen qatar animasiya, biologiya,  sauda logistikasy sekildi birneshe salada enbek etip, talay asulardy baghyndyryp jýrgenin tilge tiyek etti.

Ol óz sózinde enbegin «Boing» kompaniyasy satyp alghanyn da aitty.

- Ras, mening arnayy bilimim joq. Soghan qaramastan ótken jyly «Boing 757» úshaghy negizinde jana úshaq jabdyqtap shyqtym. Búl joba boyynsha úshaq dizaynerlik túrghyda barynsha jetildirildi. Osy enbegimdi «Boing» kompaniyasy joghary baghalap, jobamdy satyp aldy. Endi osy jasaghan júmysymdy Úlybritaniyadaghy aerogharysh uniyversiyteti óndiriske engizu ýshin júmys jasap jatyr. Atalghan uniyversiytet jan-jaqty zertteu jýrgizip, búl jobany óndiriske engizerine senimim kәmil. Men býgingi tanda «I Learn» mobilidi qosymshasyn jasap jatyrmyn. Yaghni, barshagha týsinikti tilmen aitsam, «I Learn» mobilidi qosymshasy YouTube jelisining jana jetilgen balamasy bolady. Osy jobam arqyly«Google scinse fair» Olimpiadasynda ekinshi oryndy jenip aldym. 25 myng talapker qatysqan osy jarysta ekinshi oryn alu men ýshin az jetistik emes dep oilaymyn.

Sessiya júmysyn jan-jaqty qorytyndylaghan Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev assamleyanyng júmysyn joghary baghalady. Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda qúrylyp, sodan beri elding yntymaghyn artyru baghytynda talmay enbek etip kele jatqan búl júmys bolashaqta da óz jalghasyn tabugha tiyis ekenin de aitty. Tәuelsizdik jyldarynda qalyptasqan osy bir mәdeniyetti keler úrpaqqa tabystaudyng manyzdy ekenin de basa aityp, "tórteu týgel bolsa, tóbedegi keledi" degen halyq danalyghyn el esine saldy.

Sonymen qatar, Qazaqstan halqy Assambleyasynyng kezekti XXVII sessiyasy ayasynda QHA Tóraghasynyng jana orynbasarlary taghayyndaldy. Endi búl lauazymdy qyzmetti Yusup Keligov jәne Sherzod Pulatov atqaratyn bolady.

Týiin

Qazaqstan halqy Assambleyasy 1995 jylghy birinshi nauryzda Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydentining Jarlyghymen qúrylghan. Sodan beri búl úiym 24 jyl boyy memleketimizdegi yntymaq pen birlikting basty úiytqysy bolyp keledi. Qazir Qazaqstandaghy túraqtylyq pen tatulyqtyng basty kepili bolyp sanalatyn osy úiymnyng júmysyn aldaghy uaqytta jana tóragha orynbasarlary jandandyra týsedi dep senemiz. Árqashan da eng ózekti eldik isterding bastamashysy bolyp jýretin Qazaqstan halqy Assambleyasynyng júmysyn Yusup Keligov pen Sherzod Pulatov órge sýiresin dep tileyik.

Abai.kz