«Halyq sózi» gazetinin  №41 sanynda jaryq kórgen «Asyl arna» islami-aghartushylyq telearnasynyng bas diyrektory Múhamedjan Tazabekov bauyrymyzdyng súhbatyn jariyalap otyrmyz. Búlay etuimizding ózindik sebepteri de bar. Birinshiden, búl súhbat gazetting formatyna syimay qalghandyqtan yqshamdalghan emes, tolyq núsqasy. Ekinshiden, súhbattyng jalpy mazmúny bizding oqyrmandy, әsirese, bir-birin dәlelsiz yanattaytyn qaysybir oqyrmanymyzdy oilandyratyn saliqaly pikirlermen shegendelipti. Ýshinshiden, songhy birer aidyng shiyreginde el ishin ýreylendirgen pәleli isterge qatysty qanqu sózder «Asyl arnany» ashyp otyrghan Tazabekov myrzany ainalyp ótpeytin ghadet tapqan. Sonday qanqu sózderge Múhamedjannyng óz auzynan jauap bolsyn dedik.  «Abay.kz» aqparattyq portalynyng doktrinasynda jazghanymyzday, biz ýshin: «Bar qazaq - bir qazaq, bir qazaq - bar qazaq» ekenin júrttyng esine tiyanaqtap salu - tórtinshi sebep. Shyndyq aitylsyn, shyndyq, biraq shyn aitylsyn, aqiqattyng auylynda tabysayyq, aghayyn. Almaghayyp myna zamanda Abay bolayyq, Abayshyl bolayyq!

«Abay-aqparat»

«Halyq sózi» gazetinin  №41 sanynda jaryq kórgen «Asyl arna» islami-aghartushylyq telearnasynyng bas diyrektory Múhamedjan Tazabekov bauyrymyzdyng súhbatyn jariyalap otyrmyz. Búlay etuimizding ózindik sebepteri de bar. Birinshiden, búl súhbat gazetting formatyna syimay qalghandyqtan yqshamdalghan emes, tolyq núsqasy. Ekinshiden, súhbattyng jalpy mazmúny bizding oqyrmandy, әsirese, bir-birin dәlelsiz yanattaytyn qaysybir oqyrmanymyzdy oilandyratyn saliqaly pikirlermen shegendelipti. Ýshinshiden, songhy birer aidyng shiyreginde el ishin ýreylendirgen pәleli isterge qatysty qanqu sózder «Asyl arnany» ashyp otyrghan Tazabekov myrzany ainalyp ótpeytin ghadet tapqan. Sonday qanqu sózderge Múhamedjannyng óz auzynan jauap bolsyn dedik.  «Abay.kz» aqparattyq portalynyng doktrinasynda jazghanymyzday, biz ýshin: «Bar qazaq - bir qazaq, bir qazaq - bar qazaq» ekenin júrttyng esine tiyanaqtap salu - tórtinshi sebep. Shyndyq aitylsyn, shyndyq, biraq shyn aitylsyn, aqiqattyng auylynda tabysayyq, aghayyn. Almaghayyp myna zamanda Abay bolayyq, Abayshyl bolayyq!

«Abay-aqparat»

- «Aqiqat» filimi efirge shygha salysymen, ony әzirlep dayyndaudyng artynda mýddeli top túr degen qaueset jeldey esti. Tegi bolmasa, derekti filim tapsyryspen dayyndaldy dep te jýr. Óziniz bolyp, osynyng aqiqatyna kóz jýgirtip kórsek, tapsyrystyng artynda kimder túruy mýmkin?

- Almaghayyp kezende amal jasap jatqandyqtan da, qoghamda jalt etkizgen oqigha bola qalsa, onyng artynda kim túrghanyn izdep, kóz syghyraytyp jatamyz. Búl súraqqa nege men jauap beruim kerek? Áytse de, "pikirimdi bilgim keledi" deseniz, aitar edim, «Habar» - aldymen memleketting arnasy. Demek, memlekettik arnanyng dәrejesin kóringen adam qoljaulyqqa ainaldyratyn, belgili bir toptyng soyylyn soghyp, tapsyrysyn oryndaytyn qolbala qylyp kórsetuge bolmaydy. «Aqiqat» filimin kórip shyqqannan song búl memleket mýddesi túrghysynan dayyndalghan filim ekenin tanydym. Filimning basty keyipkeri Ismatulla bola ma, nemese tipti basqa bolsa da, qalay bolghanda da aqiqatty anyqtau ýshin júmys jasalynuy qajet. Búl turasynda Elbasynyng «tekserinder, anyghyn bilinder» degen sózin bәri biledi. Búl sóz aspannan alynghan joq. Imamdar ótinish bildirdi, sәikes búiryq boldy, is qozghaldy. Endi kelip, memlekettik arna júrttyng kónilin alandatpayyn dep, jurnalistik zertteu jasap jatsa, búdan kýmәn tughyzyp, mәseleni qoilatatynday eshtene kórip túrghan joqpyn. Artynda kimder túr dep aiyptyny izdeu aghayyndy alandatyp, júrtty jaryp, eldi bólu dep oilaymyn.

- Osylaysha, «Aqiqat» pen mening aramda eshbir baylanys joq deginiz keledi ghoy...

- Áriyne, mening eshqanday materialdyq ta, «osynday filim shyqsa eken» degen iydeyalyq ta oi-pikirim bolghan emes. Men әuel bastan alqa zikirding namazdan aldyn túrmaytyn amal ekenin bildirgen pikirimdi "Jas Alash" gazeti osydan on jyl búryn birinshi betine jalaulata jariyalaghan. Al qúzyrly memlekettik organdar mening kenesime zәru emes.

- Atalmysh filimge arqau bolghan diny toptyng is-әreketine sekta retinde sipattama men sәikesinshe renk berilip jatyr. Ágәrәki, osy toptyng sekta ekeni shyndyqqa saysa, bar qaupin ashyp kórsete  aldyq pa? Álde әli qylmysy qúqyqtyq túrghydan anyqtalmaghan azamattardyng abyroyyna núqsan keltirgendey boldyq pa?

- Órken bauyrym, biz qúqyqtyq memleketpiz. "Tysyachy mneniy ne stoit odnogo fakta". Endi búl mәsele zangerlerding enshisinde. Búl jerde mening ne qatysym bar?

- Jaraydy delik, osy adamzatqa ortaq islamnan «qazaqtyng islamyn» bóle jaryp alyp shyghugha kele me? Sebebi, «Prosveshennyy islamdy» ornatu, jәditshildikke oralu sekildi modernizasiyalyq súraqtar kóbeyip ketkenin óziniz de sezip jýrgen bolarsyz.

- Qazirgi qoghamda dindi syrtynan tamashalaghany bar, bes paryzdyng birin oryndaghan adamy bar, әiteuir pikir aityp, oy bildiretinder kóp. Dinning egesi Alla ghoy, ol arabtyng ya qazaqtyng menshigindegi dýnie emes. Alla taghala Islamdy Múhammed payghambar (s.gh.s) arqyly adamzatqa tendey etip jibergen. Jәne qiyamet kýnine deyin ýkimi joyylmaytynday kemel qylyp, barlyq kezenge layyqtap bergen. Áytpese, Alla taghala HHI ghasyrdyng keletinin bilmey qalyp pa? Sol sebepten de, biz myna bir qaghidany úmytpauymyz kerek: Islam qazaqqa nemese ózbekke ynghaylanatyn din emes. Kerisinshe qay últ bolsyn, aqiqatqa qaray ynghaylanghany abzal. Aytylyp-jazylyp jýrgen pikirlerden úqqanym, Islam dini bizge qaray iyilmese,  túrmysqa tompaq kelip, kedergi jasap túrghanday kórinetin sekildi. Búl Islamnyng iykemsizdiginen emes, әli de dindi tereng iygerip, tolyq týsinbegenimizden.

- Súraqtan súraq tuyp jatyr ghoy, myna din aqiqatyn aita bastasan, arabtanugha bastap bara jatqanday shoshynu sezimin qayda qoyasyz? Sol sebepten de, sizge qatysty «arab tynshysy» degen «aqaudyn» shyghyp jatqanyn jasyryp qala almay otyrmyz.

- Búghan bylay jauap berer edim. Islam tarihyna tereng ýnilseniz, payghambardyng bizden shyghuy degen derek maqtanarlyq jayt emes. Arabtardyng arasynan payghambar tandaluy da biz qyzghanatynday bedel emes. Sebebi, tarihtan bilemiz, payghambarlar azghyndap, adamdyq keypinen airyla bastaghan qauym arasynan shyghatyn bolghan. Sol ruhany aurulardyng shipasy retinde Alla taghala payghambaryn jiberip, kitap týsirip, ózining haq dinin taratyp otyrghan. Sondyqtan, arabtar ýshin payghambar jiberilgeni olardyng eske alghysy kelmeytin eng qasiretti kezeni boldy dep esepteymin. Búl jaghynan alghanda bizding arabtan artyqshylyghymyz bar. Ekinshiden, arabtar siyaqty bolayyq deytindey bizden asyp bara jatqan airyqsha esh nәrsesi joq. Býkil músylmannyng jýreginde túrghan, Alla taghala ózi mýkәrram etken Mekke men Qaghbany, payghambarymyzdyng mýbәrak meshitin aitpaghanda, arabtar últ retinde ortasha ghana bir halyq. Búl Qúranda berilgen bagha. Yaki, halqymyz arab siyaqty bolsyn der bolsaq, onda qazaghymyzdyng qasiyetterin baghalamaghandyq bolyp sanalady.

Mәselen, qazaq halqy Islam dini taraghan elderding eng qiyry bolyp esepteledi, iyә? Biraq, qasiyetti jerden alysta túryp-aq, dinimizdi bekem saqtap kelemiz. Ateistik qoghamnan sýlderimizdi sýiretip shyqsaq ta, Qúranymyzdy úmytpay, sýnnetti oryndap, әr isimizdi Allanyng atymen bastap, úlymyzgha Múhammed, qyzymyzgha Aysha degen esim qoyyp jatyrmyz. Qaghbanyng qasynda túryp, namaz oqymaytyn nemese Mekkening túrghyny bolsa da, qajylyq jasamaytyn arabtardy da bilemiz. Demek, búl jerde Payghambarymyzdyng (s.gh.s) «Arabtyng arab emesten, arab emesting arabtan artyqshylyghy joq. Adamnan adamnyng artyqshylyghy - taqualyghynda» degen hadiysine sýienbeske bolmaydy. Sondyqtan, aqiqatty jetkizeyin dep sóz alsan, arabtyng tapsyrmasyn oryndap jýrgendey kóretin jan shyjghyrar jala japqan bәleqorlargha basqalay aitarym joq. Qayta arabtyng qazaqtan ýirenetin nәrsesi kóp desem, janylyspaymyn. Ýsh jýz jylday qamyt kiyip, ýrey ýiirgen Kenes sayasatyn bastan ótkersek te, Allasyn úmytpay, Astanasynyng tórinde azan aitylyp, Elbasyn elding tútqasy sanap, auyzbirshiliginen airylmay otyruy da Alla bergen tamyrymyzdyng teren, tegimizding asyldyghynan dep bilemin.

- «Dindi halyqtyng yghyna, hareketine qaray reformalamasa, orta ghasyrlyq dengeyinde bizge sinbeydi» deydi bireu. Siz, әriyne «bolmaydy» dersiz. Nege?

- Adamdar dinge qaraydy da, azuy batpaytyn auyr sekildi kóredi. Sodan oghan sony lep beremiz dep, mәselening tótesine bir-aq kóshedi. Bayaghyda bir adamnyng әngimesine kuә bolghan edim. Ol aghamyz «Islam ónkey tiymnyng dini, anau bolmaydy, mynau bolmaydy degenshe, onda ómir sýrmey-aq qoyayyq» dep kýiingenine qarap, súraq qoyghan edim. «Sonda Islam neni tyiypty?» desem, araq ishuge bolmaytynyn algha tartty. Búny Islam aitpay-aq, ghylym, medisina bayaghyda dәleldep qoydy. Payyz alugha tiym bolsa, ony da qarjy mamandary qaterliligin eskertip tastaghan. Islam әielge oramal taqqyzsa, onyng biologiyalyq, psihologiyalyq sebepterin ghylym ashyp, maqúldap tastady. Bylaysha aitqanda, ol kisi keltirgen tiymdardy Islam aitpay-aq, ghylym dәleldep qoyghan bolyp shyqty. Qarap otyrsan, dinde «bolmaydy» degen tiymnan góri «bolady» degen úlyqsat kóp. Terenirek bile týssen, din degen óte jenil. Sonda biz qoldan jenildik izdemey, qayta osynday kemel din bergen Allagha sansyz madaq aitqan bolar edik.

Din bizding tirshiligimizge kirige almay jatqanday bolsa, onyng kemshiliginen, ya kelistirilmegendiginen emes. Ony ómirimizge hikmetpen endire almay jatqanymyzdan. Sondyqtan, óz basymyzgha kelgen qiyndyqty dinnen kórip, ony reformalaugha tyryspauymyz kerek. Sebebi, kim neni jaratqan bolsa, jaratqannyng jaghdayyn jaqsy biledi. Alla taghala da adamzatty jaratty ma, onyng tolyq baqytqa jetuine bar jaghdayyn jasap tastaghan. Búl jerdegi basty mәsele mynada sekildi. Islamda keybir jaghdaylargha baylanysty orny auysyp otyratyn bos kenistikter bolady. Mysaly, bir iske baylanysty auyr nemese jenil pәtuany ústanugha tura keletin sәtter bar. Ilgeride Omar haliftyng uaghynda ashtyq jaylap, úrlyqshylar kóbeyip ketedi. Sonda qolgha týsken úrlyqshylardyng qolyn kesuge Omar tiym salady. «Alla taghalanyng búiryghyn ózgertesing be?» degenderge halif «Ashtyq qysqan adamdar ghana úrlyq jasap jatyr. Bәrining qolyn kese bersek, sau adam qalmaydy ghoy» dep meyirimdilik kórsetken. Sonda Allanyng qolyn kesu turaly ýkimi túrghan jerding ózinde әdiletti halifter sheshimdi jaghdaygha say ózgertip otyrghan. Sol әdiletti halifterding sheshimdi ózgertuining ózi Islamnyng ishinde qamtylghan. Daladan alynghan dara pikir emes. Sondyqtan, zamanymyzgha say keletin pәtualardy, qaghidalardy saraptap shyghara biletindey din ghúlamalary kerek. Qazirgi uaqyttaghy mәselening bir úshyghy da osy qatary ósip kele jatqan imandy jastargha, jamaghatqa ege bolatyn ghúlamalardyng azdyghynda. Diny basqarma da kadr tapshylyghynan kóp júmystardy kópshilikke jetkizude qolyn úzarta almay otyr.

-  Preziydentting hijapqa qatysty pikirin birneshe qyzdyng әkesi Múhamedjan Tazabekov qalay qabyldady?

-  Qalay bolghanda da biz Preziydentting sózin ynsappen qabyldauymyz kerek. Birinshiden, Elbasy men el bólek úghymdar emes. Elbasy elinen bólek túlgha emes. Halyqtyng ruhany hal-ahualy qalay bolsa, soghan layyqtap basshysyn beredi, basshynyng minezinen tabylghan bar qasiyet sol qauymynyng ishinen tabylady. Mәselege músylman retinde qarar bolsam, Elbasynyng sózi únasa da, únamasa da oghan moyynúsynumyz tiyis. Hijapqa kelgende, býkil músylmannyng atynan QMDB-nyng apparat basshysy Qayrat Joldybay degen bilimdar bauyrymyz óz maqalasynda óte dana jauap bere ketti. Birneshe qyzdyng әkesi retinde sol jauapqa alyp-qosarym joq. Al jeke basymnan aitar bolsam, shynynda Elbasy synasa, synaghanday shekten shyghushylar da joq emes qoy bizding qoghamda.

- Osy shekten shyghushylyqqa kinәlining biri Skype arqyly bilim alu jәne internet dep ediniz bir sózinizde...

- IYә, qazir Skype baghdarlamasymen, alystan otyryp dәris oqytu degen shyqty. Búryn nege shәkirtter ústazynyng tizesine tizesin tiygizip túryp dәris alatyn bolghan? Sebebi, oqu barysynda bilmegenin súraghan, ústazy da shәkirtining dengeyin, yntasyn, kónilin andap otyryp, ilim ýiretetin bolghan. Al endi sen basqa memlekette otyrsyn. Búl elding dilin, tilin bilmey, shәkirtting qabyldau dengeyin zerdelemey jatyp, dәris beru el ishinde fitnә salatynday әreket bolghandyqtan, aiyptamasa bolmaydy.  Internettegi bey-bereket pәtualardy bilsin-bilmesin sinire beru, shetelde oqyp jatqandarmen qarym-qatynasy bar adamdardyng hikmetsiz bergen dәristerin tyndaudyng arty nege apardy? Qara jamylyp, nikab kiydi.... Elbasy keyise, osylay júrt kózine oghash kórinetindey sipatta jýrgen jastardyng dinge keldim dep,  syrt kelbetine mәn berip ketkenine keyidi. Búghan zang shygharyp, ya jazalap jatqan joq qoy. Preziydentting azamat әm túlgha retinde parasatty pikir bildiruine bolatyn shyghar endi? Onyng ýstine әielge paryz bolghan kiyim ýlgisining de bir sharty kópshilikting kózin tartyp, nazaryn audaratynday bolmauy kerek emes pe edi? Qazir mýftiyattyng últtyq órnektegi әielder kiyimining ýzdik ýlgisine bayqau jariyalap jatqanyn bilersizder. Búiyrsa, osy bayqaudan keyin jaqsy ýrdis elge ýlgi bolatyn shyghar.

- Keyingi kezde qabir qiratu «operasiyalarynyn» qaytalanuy qalypty da qorqynyshty qúbylysqa ainaldy. Ári búnyng músylman zirattaryna baghyttalyp jatqanyn kórip, maqsatty shabuyl ekenin bayqaugha bolady.  Búl baghamymyz qanshalyqty dúrys dep oilaysyz?

- Jarkentte aghash órtenip, Atyrauda qabirler qirap, manayymyzda mazarlar búzylyp jatsa, búl arandatushy elbúzarlardyng "biring ólip, biring qal" degen aram pighyldy iritkisi nemese Islamnyng iyisin ghana sezip, ishine nәrin qúimaghan dýmshe jastardyng bilimsizdigi. Álemdik tәjiriybege sýiensek, birinshi faktordyng qisyny kóbirek keledi. Payghambarymyz (s.gh.s) qaytadan búzyp, salynugha layyq bolghan Qaghbanyng ózin adamdardyng jaghdayyna qarap, dúrys týsinbey qalmasyn dep búzbady. Al bireuding ayauly әkesi, anasy, ata-babasy jatqan beyitterdi rúqsatsyz qiratu óreskel әreket. Ysyrappen kýresu búlay jýrgizilmeydi. Sýnnet taratuda danalyq pen meyirim qashanda aldynghy qatarda túrghan. Áriyne, onday elbúzarlar qylmystyq dәrejesine say jazasyn aluy kerek. Ári osy taqylettes jastar kóbeyip ketpesi ýshin olargha dindi dúrys týsindiru býginning asa manyzdy mindeti.

- Búl tústa da keybir azamattardyng Tazabekovting ózi qolyna qayla alyp, qabir qiratyp jýrgendey kóretini bar emes pe?

- Qazaqtyng bir-birine dostyq qylmay, qastyq qyluynyng basty sebebi qúldyq sanadan. Kýn ilgergi tarihymyzgha qarasaq, óz oiymyzgha ózimiz ege bola almay, bireuding syrttan tanghan pikirimen kisige bagha berip, esil kýnderimiz esepsiz ótken eken. Osy esepten de el arasynan bizge qarsy pikirlerding ózine týsinistikpen qaraugha tyrysamyn. Óz halqyna ókpelemeysin. «Bilmegendi keshirmesen, bilgendiging qayda» deydi qazekem. Onyng ýstine, moyyndamay, aitpay jýrgen nәrse emes, jas boldyq, imannyng mastyghyna boy aldyrghan kezder boldy. Kez kelgen adam sәigýlik atqa minse de, samal jelge keudesin kerse de, әn salghysy keletini bar emes pe? Al imangha úiyp, haqty tanyghan shaqta «bәri tez onala qoysa eken» degen dúrys maghynasynda «Bos arbanyng saldyry kóp» degendey, jelik bitip, jelpingenimiz de ras. Uaqyt ótti, aptyghymyz basyldy, aqyl toqtattyq. Allanyng aldynda isting nәtiyjesinen emes, istegen әreketimizden súralady ekenbiz. Osyny týsingende, aqyl menen qayratqa sabyr men bilimdi joldas etuding qajettiligin týsingendeymin. Din osy. Búl aqiqat. Aqiqat ashylau. Ashyrqanghan aghayynnyng shamyna tiyedi. Ayyptaydy. Alayda, aitylghan on aiybynyng toghyzy - jala. "Jek kórme, týsin" depti Spinoza shal. Óz qolyndy ózing kesesing be? Ras, el "uahabiy", "radikal" dep atap jýrgen shekten shyghushylar joq emes. Biraq olardy bizge әkelip japsyru jaqsy menen jamandy aiyra almaghan, bir úrty may, bir úrty qan, paryqsyz qauymnyng aitaqqa ergen nadan әreketi. Alayda "fanat" bolyp ketpeu ýshin saqtanyp, "Alla jýregimde, peyiling taza bolsa" boldy deu de Allagha alyp baratyn aqiqat jol dep aita almaymyn.

- Jihad dep Qapqaz baryp, ózin jarugha bel baylaghan jastardyng jayyn da osyghan qosa ketsek bola ma?

- Búl jastargha janym ashidy. Áriyne, din ghúlamalaryna ýnilsek, jihad degenning qanshama qaghidalary bar ekenin jiktep, taldap jatady. Sol qaghidattargha sýiensek, jihad degen, ol elge qauip tóndi dep Elbasy jarlyq shygharsa, mineki, sol kezde ghana Alla ýshin dep, jaudan Otanymyzdy, otbasymyzdy qorghap shyghu. Al endi bóten elde bolyp jatqan býlik ýshin, bireuding múnay tartysy, bireuding dýnie maqsaty ýshin bolyp jatqan otty oshaqtargha jastarymyzdyng baruy ýlken jamandyqtyng bastauy. Diny sebepten bolsyn, azamattyq ústanymynan bolsyn, ózin-ózi jaryp jatqan jastargha ayaghannan basqa, ailam joq. Sebebi, jýretin qyzy tastap ketip, asylyp ólgen ya bankke bereshek bolyp, ózin órtep jibergenning Allanyng atyn jamylyp jarylyp ketken adamnan pәlendey aiyrmasy joq. Barlyghy ózin-ózi óltirgender bolyp sanalady. Tipten, Elbasymyz jarlyq shygharyp, Alla betin aulaq qylsyn, maydangha attanghan kýnning ózinde óluge niyet etip barugha bolmaydy. Soghysqa barghan adam Allanyng sózin biyiktetuge, abyroyly jenisti maqsat tútyp baruy shart. Ospan batyr aitpaqshy, "jaugha ólem dep shappaysyn, jenem dep shabasyn".

Qazir namaz oqymaghan qazaqty kәpir deytinder shyqty. IYә, ózin ózi músylman emespin, tәnirshimin nemese mәsihshimin dep jatqandar bolmasa, qaymana qazaq әlhamdulilla músylmanmyn dep jýr ghoy. Basqa mәzhabtaghy ghalymdardyng ýkimderin bilmedim, bizding Hanafy mәzhabynda namaz oqymasa da, oraza ústamasa da, sebepterdi eskere otyryp, músylmanmyn degen adamdy kәpirge úigharu ýlken jauapsyzdyq qana emes, jauyzdyq bolyp sanalady. Últ ýshin asa qaterli týsinik.

- «Shirk», «bidaghat», «sýnnet» sózi uahabshylardyng ghana leksikonynda kezdesetin sóz sekildi qarala bastady. Osynau jaytqa baylanysty ne aitar ediniz?

-  IYә, búl jerde eki mәseleni ashyp kórsetpese bolmaydy. Birinshisi - dinge kelip jatqandardyng deni qyryqqa tolmaghan jastar. Oqyp kelgen din uaghyzshylarynyng ózi qyryqqa tolmaghan, qanaty qataymaghan. Sondyqtan, osynday jastar kelip, din uaghyzymen ainalysqan kezde jasqa tәn maksimalizm, úshqarylyq, isting nәtiyjesin kóruge asyghu, albyrttyq tәn bolady. Búnyng arty key jerde adasugha, key jerde ayaghyn shalys basuyna alyp keledi. Tәjiriybesizdikten, albyrttyqtan shelpek taratqangha, Qúrangha qol jayghangha tiyisip, «shirk» dep bir sózben shart týige úmtylghan bilmestik әreketteri bolmay jatqan joq, boldy, bolyp jýr. Ekinshiden - Batystan qara búlt tónip kele jatqanday, aiqaygha sýreng qosyp, el arasyna iritki salatyn adamdardyng bar ekendigi. Mysaly, shirk sózi sharighatta joq emes, bar. Biraq aitylatyn jóni bar. Múhammed payghambarymyz (s.gh.s) bir bәdәuigha kelip, «qansha Qúdaygha syiynasyn?» deydi. Ol «Jeti Qúdaygha. Bireui aspanda, altauy jerde» dep jauap berse kerek. «Qatty qinalghanda qaysysynan jәrdem súraysyn?» dese, «Aspandaghysyna» depti. «Onda jәy qinalghanda da soghan syiyna bermeysing be? Qatty qinalyp túrghanda kómektesken Alla jayshylyqta da jәrdemsiz qaldyrmaydy» degen Payghambarymyz (s.gh.s) tauhidti osylay týsindirgen. Shirkten qaytarghan. Bizde әdetting ózin, mәkrýh isterdi, keyde haramdy shirk dep, qatty ketip qalatyn jastar kezdesip qalady. Búl dindegi tauhid qosalqy mәsele degen sóz emes. Barlyq ghúlamalar ony moyyndaydy, býkil payghambarlar barlyq júmysyn adamdargha Qúdaydyng bir ekenin týsindiruden bastaghan.

Osy jerde aitpasqa bolmaytyn bir qate týsinik bar. Qazir «Allagha tikeley qúlshylyq jasaugha bolmaydy. Ol jetkiliksiz. Allagha ardaqty adamdar, qasiyetti dәnekerler arqyly jaqyndau kerek» dep uәj aityp jýrgender baryn bilesiz. Sondaghy mysaldary, "sen әkimge ya ministrge tikeley kire almaysyn, kenesshisine ótinish aityp, aldyna jazylyp barasyn. Al sen әlemderdi jaratushy Alla taghalagha qalay kiresin?" deydi. Sóitip, ózderi qalay logikalyq qatelik jasap jatqandaryn bilmey jatady. Áueli kez kelgen jaratylys iyesin Allamen salystyrugha kelmeydi. Kerisinshe sol әkim ya ministrge tikeley kire almay jatsaq, onyng qúdirettiliginen emes, kemel emestiginen, әlsizdiginen tuyp jatqan mәseleler. Qansha jerden dana ministr bolsa da, eki adamnyng әngimesin qatar tynday almaydy. Al Alla taghala býkil adamzattyng dúghasyn bir mezette estip, qalauyn bir sәtte orynday alady. Tauhid degenimiz, mine osy. «Tauhiyd, tauhiyd» dep elding esin shygharugha da, tauhidti teristep, әlgi әkim-ministrding mysalyn keltiruge de bolmaydy. Aqiqat orta joldy ústanghandarda.

- QMDB-nyng júmysyna kónili tolmay, Ábsattar qajyny әjua qylyp, hat jazyp, qyzmetten ketuin tilep jatqandar da tabylady. Osy jerde sizding de «ala almay jýrgen enshiniz bar» deydi «el ishi»...

- Bas mýftiyge ghaybat aityp, jala japqysy kelip, ne oghan músylmandardy qarsy qoyghysy kelip jatqandardy kórgende, tang qalamyn. Mysaly, Ábsattar aghanyng 70-shy jyldary jazghan enbekterindegi ateistik pikirlerin tauyp alyp, mufty bolugha layyq adam emes dep aitqysy keledi. Jәne biraz el búghan sengisi keledi. Búl sharighy túrghydan alghanda asa auyr qatelik ekenin bile me eken? Sebebi, músylman ótken kýnimen ólshenbeydi, keleshektegi isimen tarazylanbaydy. Músylman osy kýnimen baghalanady. Osy sәtte ol qanday, baghasy solay beriledi. Ol «namaz oqugha niyettenip jýr ghoy» nemese «búryn namaz oqyghan» dep baghalanbaydy. Eger biz olay qaraytyn bolsaq, eng әdiletti halifterding biri Omar kezinde pútqa tabynghan, tughan qyzyn tiridey kómgen adam edi. Sol adam keyin adamzat ýlgi tútatyn úly túlghagha ainaldy. Dәl býgingidey artyn qazar bolsa, «keshe ghana qyzyndy óltirgen qanysher edin, býgin halif bola almaysyn» dese, soghan sahabalardyng aqyly men ilimi jetpey qaldy deysiz be? "Ónbes daudy óspeytin el quady" demey me dana halqymyz.

Kenes kezenindegi jaghdaydy sol zamangha tapsyryp qoyayyq. Kezinde Ábdilda Tәjibaevty jas jazushylar jazghyrghan kezde, atamyzdyng minbede túryp aitqan sózi bar eken. «Ey, jastar! Ol zaman qiyn kez edi. Qazaqta «Aspannan búrshaq jausa, torghay balapanyn qorghaydy, aspannan tas jausa, torghay basymen qayghy bolyp ketedi» degen maqal bar» dep qinalghan atamyzdyng mysalyna salghanda, ol zaman ózimen ketsin. Sodan da, haziretimizding osynday qiyn kezde mýfty bolghandyghy ýshin ghana qadirin arttyryp, ótkenin qazbalamaugha bolar edi. Ásirese, ótpeli kezende Elbasy bolu da, dinbasy bolu da jauapkershiligi óte auyr mindetter. Bizding qoghamda kimder ómir sýrip jatyr? Áli ateistik kózqarasynan arylmay, «Qúday bar ma, joq pa?» dep jýrgender, keshe komsomoldyng nanyn jep, býgin biznesting dәmin tatyp, bar nәrseni aqshamen ólshep jýrgender jәne Marksting iydeyasyna miyn shayghyzbaghan, meshittegi imamnyng aitqanyna úiyp, qyzdyng qolyn ústap kórmegen jastar qatar ómir sýrip keledi. Osy ýsh týrli qúndylyqty arqalap jýrgen adamdar qoghamynda mýfty bolyp qyzmet etu, din taratu kisi qyzyghyp, qyzghanatynday mansap emes. Sondyqtan, Ábsattar aghamyz osy kezenge eng bir layyqty túlgha dep tanyp, basshygha baghynu dinimizding talabynan.

- Siz basqaryp otyrghan telearnanyng júmysyna qatysty syn pikir ara-túra aitylyp túrady. «Asyl arnanyn» efiyrinde qaytalau kóp degennen bastap «Asyl arna» óz halqyna qarsy júmys istep jatyr» degen aralyqtaghy pikirlerge berer jauabynyz bar ma?

- Adam ózi kisiden ne izdese, sony tabady. Jalpy kez kelgen syn aitylyp jatsa, sol syngha barynsha әdil qaraugha tyrysamyn. Sebebi, Qúrannyng qaghidasy da solay. «Bireulerding senderdi zúlymdyqqa úshyratuy senderding shekten shyghularyna sebep emes» degen maghynadaghy ayat ta bar. Sondyqtan, kóre almastyqpen aitylsa da, basqa sebeppen aitylsa da, әr synnan shyndyqtyng týiirin izdeuge tyrysamyn. Biz turaly baghdarlamalaryn kóp qaytalaydy deydi. Birinshiden, jalpy telearna ýshin qaytalau aiyp emes. Tanymdyq, sayasi, aqparattyq telearnalardyng qay-qaysysyn kórseniz de, qaytalaudan amany joq. Ekinshiden, kez-kelgen bir ortanqol telearnanyng budjeti men «Asyl arnanyn» júmsap jatqan qarjysyn salystyrsanyz, ol 100 ese artyq qarajatty júmsap otyr. Azyn-aulaq otandyq qoldaushylardyng qarjysynyng ózimen osynday júmys jasap jatqanymyzgha televiydeniyening jay japsaryn biletin adam tang qalyp, tәnti bolyp ketkenin әrkez kórip jýrmiz. Endi bireuler «aqshalaryng az bolsa, arna ashyp, nelering bar? Tynysh otyra bermeysinder me?» deui de mýmkin. Eger osy pozisiyadan keler bolsaq, onda Elbasynyng Astana saluyna da kiltipan tabugha bolady. Onda memleketimizde jasalyp jatqan iri reformalardyng kóbisi iske aspas edi. Kadrymyz az dep QMDB júmys jasamay qoyy kerek pe eken, әlde aqshamyz az dep Asyl arna ashylmau kerek pe edi? Qazaqta «Nasihattamasan, nasihattalasyn» degen sóz bar. Adamnyng kókirek sarayy bos túrmaydy. Oghan әrkim jemtigin, ya jensigin tyqpalaghysy kelgendikten, ózimizge ózimiz nasihat aitpasa bolmaydy. Qúdaygha shýkir deyik, kedey emespiz, baylary joq bayqús el emespiz. Álemdegi músylmanshylyqty taratatyn Ýndistannyn, Úlybritaniyanyn, Týrkiyanyng bedeldi TV-larynda bolghanymda, osylardyng bәrin óz halqynyng qamkónil qaltalylary ústap otyrghanyn bildim. Osy jaghynan alghanda, «Asyl arnany» qazirgi dengeyinen týsirmey ústap otyrugha mýmkindik bar.

Aytpasam bolmaytyn bir jayt, bizden budjeti jýz ese kóp telearnalardyng ózi shygharghan ónimderi 15-20 payyz ghana. Qalghan 80-85 payyzyn basqa kompaniyalardyng ónimderin arzangha satyp alyp, audaryp berip, ekrandyq uaqytty toltyryp otyr. Qaytalauy az, kórsetilimi kóp bolghanymen, basqa maqsatpen, basqa arman-qiyalmen týsirilgen dýniyelermen sanamyzdy ulap jatqanyn qayda qoyasyz? Búryn qazaqtyng kәriske degen kózqarasy basqa bolatyn. «It jegen kәris», «piyaz jegen kәris» dep qyzyn bermeytin, qúda boludan qashatyn. Qazir kәris serialdary arqyly qazaqtyng jigitteri arularymyzgha arman boludan qaldy. Al «Asyl arna» osy jaghdayymyzben 100 payyz ónimdi ózimiz óndirip otyr. Yaki, qaytalau aiyp emes, ónimderimiz tek ózimizdiki bolghan jaghdayda, internet betindegi jekelegen pikirlerge qarap «Asyl arna» abyroysyz arna degen týsinik tumauy kerek. Halyq ózi-aq kimning kim ekenin bilip otyr.

«Asyl arna» qazaqqa qarsy júmys istep jatyr, arabtandyryp jatyr eken» degen úshqary pikirler qaryndy ashtyrady. Biz Últtyq arnalardy kәris qylyp jatyr, ya meksikalyq qylayyn dep jatyr dep aiyptap jatqan joqpyz ghoy. Eger ol teleserialdardy aqtaytyn bolsaq, kәris pen meksikalyqqa qaraghanda tilimizding 40 payyzyn qúraytyn arab mәdeniyeti әldeqaydan jaqyn emes pe edi? Biraq biz arab filimderine jarty saghat ta jaghday jasap otyrghan joqpyz ghoy. IYә, Islam Arab týbeginen týlegeni bәrimizge anyq. Mәselen, Gabriyeli Garsia Markesting túlghasymen tanysu ýshin, onyng tughan jeri Kolumbiyanyng tabighatyn, túrmysyn, tau-tasyn beynege týsiremiz. Olardy bir birinen bólip alyp qaray almaymyz. Sol siyaqty Islam, Islam tarihy, sahabalar jayly sóz qylghanda, Mekke men Mәdina, onyng halqy, onyng tau-tasy men jazirasyn qalay ainalyp ótpeksin?  Eger sol nәrselerdi arabtandyru, óz qazaghyn mensinbeu dep esepteu bilgendik emes. Al dinimizdi Hanafy mәzhaby boyynsha halyqqa týsindirude Ábsattar qajy Derbisәli aghamyz erekshe qamqorlyghyna alyp, qanday da bir qatelikke úrynyp qalmasymyz ýshin Mysyrda 15 jyl oqyp kelgen Ershat Ongharovty basy býtin bizge júmysqa berdi. Ala tannan qara keshke deyin kanondyq redaktor retinde telearna júmysyna qanshama kómegin tiygizip otyr. Sondyqtan, Órken bauyrym, «Asyl arna» degen jasyryn jýrip jatqan bireuding pәterindegi júmys emes. Ár qylyghymyz qúzyrly organdardyng qadaghalauynda. Ári betimen ketip bayqamay qalatynday bizde 50 islam kanaly joq. Ózi jalghyz arna, júrttyng andyghany osy. Jәne múnda eshteneni jasyryp qala almaysyn. Internette «qonaq» bolyp pikir jazugha, gazette býrkenshik esimmen birdeneni byqsytyp jiberuge bolatyn shyghar. Al «Asyl arnada» bәri jariya bolatyn, barlyq adamnyng nazaryndaghy arna bolghandyqtan, "Asyl arnanyn" jasyryp-jabar eshtenesi de joq.

- Olay bolsa, efirge shyqqanyna eki jyl tolghaly otyrghan «Asyl arnanyn» qazirgi tynys tirshiligi qalay? Sizderde jana mausym degen úghym bar ma?

- «Asyl arna» Alpamys siyaqty kýnde týlep, kýnde ósip kele jatqan arna. Sondyqtan bizde mausymgha qarap emes, ay sayyn jana baghdarlamalar payda bolyp jatady. Islam qanshalyqty keng bolghan sayyn, bizding de aitar dýniyemizding kókjiyegi ken. Alla qalasa, aldaghy Ramazan aiynda jana órnekte, jana kelbetpen isimizdi ilgeriletsek degen әreketting ýstindemiz.

- Ángimenizge rahmet!

Súhbattasqan - Ó.KENJEBEK