Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2166 0 pikir 16 Mausym, 2011 saghat 06:27

Týrkimen biyligi Begdesinovting dýniye-mýlkin tәrkilemekshi

Ashghabat soty Týrkimenstandaghy qazaq belsendisi Biysenghúl Begdesinovting kassasiyalyq shaghymyn qanaghattandyrmau turaly sheshim shyghardy. Ol toghyz jylgha shartty týrde jazagha kesilgen bolyp shyqty.

Ashghabat soty Týrkimenstandaghy qazaq belsendisi Biysenghúl Begdesinovting kassasiyalyq shaghymyn qanaghattandyrmau turaly sheshim shyghardy. Ol toghyz jylgha shartty týrde jazagha kesilgen bolyp shyqty.

Seysenbi, mausymnyng 14-i kýni Ashghabat qalalyq soty, Biysenghúl Begdesinovting kassasiyalyq shaghymyn qarap, ony qanaghattandyrmay tastady.  Búl turaly Azattyqqa osy kýni Begdesenovting ózi aitty.

TÁRKILEU

Onyng sózinshe, isting negizsiz ekendigin dәleldemek bolghan ózin, ony jaqtap kelgen Týrkimenstan qazaqtarynyng uәjin sudiya «tipti elemegen». 

- «Japa shekti» dep eseptelgen 20 qazaq azamaty kelip, barlyghy ózderining aldanyp qalghandaryn aitty. Aryzdargha poliyseyler aldap qol qoydyrghandyghyn, maghan qatysty eshqanday shaghymynyng joqtyghyn aitty. Biraq olardy da, meni de tyndaghan eshkim bolmady. Endi býgingi sheshimning negizinde bir aptanyng ishinde «ýkimetke pәlenshe ziyan әkeldin» dep, ýiding barlyq zattaryn alyp ketedi, - dedi telefonmen mausymnyng 14-i kýni súqbat bergen Biysenghúl Begdesinov.

Bir adamgha bir kese, bir tósek qaldyrady da, qalghanyn alyp ketedi. Endi ne isterimizdi bilmey otyrmyz.

Ol Týrkimenstandaghy «tәrkileu porsesining ereksheligi» turaly da aitty.

- Bir adamgha bir kese, bir tósek qaldyrady da, qalghanyn alyp ketedi. Endi ne isterimizdi bilmey otyrmyz, - dedi ol.

Ázirge ol jekeshelendiruge kómektesken 8 ýiding qúnyn qaytaruy tiyis. Ol shamamen 300 myng AQSh dollary.

- Týrkimenstandaghy rejimdi bile túra búl 8 ýiding qúny da birneshe ese ósui mýmkin, - deydi Biysenghúl Begdesinov. 

«QÚRYLTAY ÝNSIZ QALDY»

Begdesinovtyng sózinshe, ózine qatysty qylmystyq is jergilikti qazaqtardyng shaghymdary negizinde qozghalghan. Alayda shaghym jazghandar ózderining «aldanyp qalghandyghyn» aitqan eken.

- Mening janyma batatyny - óz qazaqtarymnyng aryz jazyp bergendigi. Biraq olardy da týsinuge bolady. Olardyng eshqaysysy búryn-sondy polisiyamen, qúqyq qorghau organdarymen baylanysyp kórmegen. Sondyqtan poliyseylerding qol qoy degen jerine qol qoya salghan. Keyin baryp ol qújattyng maghan qarsy ekendigin bilgen. Biraq bolar is boldy, ony keri qaytara almaysyn, - deydi Biysenghúl Begdesinov.

Súqbattasymyzdyng sózinshe, osy kýnge deyin Qazaqstannyng resmy biyligi eshqanday qoldau bildirip, isine aralaspaghan. Tipti Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy da ýnsiz qalghan.

- Men Azattyqtan tyndadym, osy jerdegi elshimiz «meni tanymaymyn» dedi. Osy kýnge deyin osy jerdegi elshi bir qazaqqa kómektesti degendi estimedim, sondyqtan olargha ýmit te artpaymyn. Ne bolsa da Qazaqstan jaghynan bolar dep otyrmyn. Biraq qaydam... әli kýnge deyin eshkimnen qoldau kórgen joqpyn, - deydi ol.

DEPUTATTYQ SAUAL

Ayta ketu kerek, Begdesinovting isine qatysty mamyrdyng 26-sy kýni mәjilis deputaty Jarasbay Sýleymenov Qazaqstannyng syrtqy ister ministri Erjan Qazyhanovqa deputattyq saual joldaghan edi.

Deputat sol kýni bastalghan Dýniyejýzi qazaqtarynyng IV qúryltayyna delegat retinde qatysuy tiyis Týrkimenstandaghy qazaq diasporasynyng jetekshisi Biysenghúl Begdesinovting kelmegendigindigin atap ótti.

Mәselening mәn-jayyn qysqasha bayandaghan deputat Sýleymenov ministrlik jetekshisine «osy jaghdaygha aralasyp, shette qysym kórip, qudalanyp jatqan Biysenghúl Onayúlyna arasha týsuinizdi, ony jәne otbasynyng tezirek elge oraluyna kómektesuinizdi súraymyn» dedi.
Biraq sodan beri búl deputattyq saualgha jauap bolghan joq.

RESMY JAUAP

Azattyq tilshisi syrtqy ister ministrligine habarlasyp, búl iske qatysty týsinikteme alghan edi. Ondaghylar «Begdesinovting jaghdayynan habardar» ekendikterin aitty.

- Alayda otandyq diplomatiyanyng búl iske tikeley aralasuy - halyqaralyq zannamagha qayshy bolar edi. Sebebi Begdesinov qandasymyz bolghanymen, qúqyqtyq túrghydan basqa memleketting azamaty bolyp tabylady. Týrkimen biyligining aituynsha, oghan taghylghan aiyptar «qazaq bolghanyna emes, tek ekonomikalyq qatynastargha» baylanysty bolyp túr, - dedi mausymnyng 14-i kýni ministrlikting baspasóz qyzmeti.

Týrkimenstandaghy qazaq belsendisining úly Ámir Begdesinov Azattyq radiosynyng tilshisine әkesining toghyz jylgha shartty týrde bas bostandyghynan airylghanyn mәlimdedi.

- Men sot ýkimin óz kózimmen kórdim. Toghyz jylgha shartty týrde jazagha kesilgen. Onyng bes jyly - synaq merzimi, - dedi Ámir Begdesinov.

Biysenghúl Begdesinov sәuirding 11-i kýni qamaugha alynyp, mamyrdyng 13-inde sot zalynan shartty týrde jazagha kesilip bosap shyqqan edi. Oghan shetelge shyghatyn azamattargha (negizinen jergilikti qazaqtargha) qújat rәsimdeu ýshin jalghan kepildik jasaumen ainalysty degen jeleumen «alayaqtyq jasady» jәne «para beruge bolysty» degen aiyp taghylghan.

Human Rights Watch halyqaralyq úiymy sәuirding 26-synda arnayy mәlimdeme taratyp, Biysenghúl Begdesinovti sayasy sebepterge baylanysty songhy uaqytta qamaugha alynghan týrkimenstandyq belsendi azamattardyng biri retinde atap ótti.

http://www.azattyq.org/content/turkmenistan_court_orders_to_confiscate_begdesenov/24234927.html

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5550