Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2656 0 pikir 16 Mausym, 2011 saghat 06:30

Túlghasyz halyq bolmaydy

«Alash ainasy» gazeti men Qazaq radiosynyng birlesken jobasy

«Aytóbel» habarynyng jazbasha núsqasy

Avtory: Edil Anyqbay

Habardyng tikeley tolqyndaghy uaqyty: 101 GhM, saghat 14:05-15:00

 

«Alash ainasy» gazeti men Qazaq radiosynyng birlesken jobasy

«Aytóbel» habarynyng jazbasha núsqasy

Avtory: Edil Anyqbay

Habardyng tikeley tolqyndaghy uaqyty: 101 GhM, saghat 14:05-15:00

 

Esmúqan Obaev, M.Áuezov atyndaghy Qazaq memlekettik akademiyalyq drama teatrynyng diyrektory әri kórkemdik jetekshisi, QR Halyq әrtisi, professor:

- Tәuelsizdik alghan jyldardyng ishinde orystildi oblystardyng kóbinde qazaq teatrlary ashylghany belgili. Mysaly, Petropavlda Sәbit Múqanov teatry, Qostanayda Iliyas Omarov teatry, Aqtauda Núrmúhan Jantórin atyndaghy teatr t.s.s. el aimaghynda kóptegen teatr kórer­men­derine qyzmet etip keledi. Múny biz el egemendigining jemisi desek bolatyn shyghar. Osy 20 jyl ishin­degi teatrlardyng qyzmeti kónil kónshi­­ter­lik pe? Sizding qazaq teatry­nyng qara shanyraghy - M.Áuezov atyndaghy teatrdy basqaryp otyr­ghanynyzgha da kóp jyldyng jýzi boldy. Onyng ýstine, basqa teatr­lar­dyng bastauy - osy әkemteatr. Tәuelsiz 20 jylda­ghy qazaq teatrlaryna sholu jasap ótinizshi.

- Búl súraqqa jauap beru ýshin keshendi, auqymdy әngime aitugha tura keledi jәne oghan kóp uaqyt ketedi. Sondyqtan qysqa da núsqa toqtalugha tyrysayyn. Býginde Qazaq memleketinde professionaldy 53 teatr bar. Onyng kóbi - qazaq tilindegi teatrlar. Qazaq ónerining qara shanyraghy - Áuezov teatrynyng qúrylghanyna 85 jyl tolsa, eng songhylaryna tórt jyldyng jýzi boldy. Kenes ókimeti kezinde de biz teatr jaghynan qúralaqan emes edik. Ár oblysta bir teatrdan bolghan. Áriyne, ol kezde kenes­tik partiyanyng sayasatyna repertuar baghynatyn. Rejisserlerding óz degeni men oilaghany bolmady. Teatrlar bet-beynesin kórsetu ýshin keleli bir mәselelerdi qozghap, kýn tynysyndaghy әngimelerge biyik talgham­men qarap kirisip ketuge qyzyl imperiya mýmkindik bermedi. Al qazirgi teatrlar - tәuelsiz, egemendi elding erkin teatrlary. Ózge elderdi, bóten jerlerdi aralap, basqa memleketterde jii bolyp túramyz. Salys­tyrmaly týrde aitqanda, qazaq teatrynyng býgingi hali , qúdaygha shýkir, kósh ilgeri, qyr­ghyz, ózbek, tәjik, týrikmenderdi aitpa­ghan­da. Kenes ókimeti taraghanda bizde teatrlar qosylmasa, kemigen joq. Teatrlar tolyq saqtalyp qaldy. Keybir oblystarda belgi­siz sebeptermen jabylyp qalghan teatrlar egemendikting arqasynda, Elbasymyzdyng ónerge degen kózqarasynyng týzuliginen orystildi oblystarda teatrlar qayta júmys­qa kirisip ketti. Qazaq teatrynyng ashyluy - tariyh, din, til, mәdeniyetimizding qayta oraluy degen sóz. Petropavldaghy teatrgha biyl 10 jyl toldy. Preziydentimiz Núrsúltan Nazarbaevtyng ózi ashyluynda bolghan. Qazir Qostanayda, Óskemende qalanyng qaq ortasynan jana teatrlar boy kóterip keledi. Shymkent qalasynda ýsh teatr bolsa, Qaraghandy qalasyn qazaq teatrlarynyng Mekkesi deuge bolady. Ol qalada bes teatr bar. Beseui de irgeli, ýlken teatr. Mine, osylar arqyly Qazaqstandy teatry órkendegen memleket dep esepteuge bolady.

- Osy atalghan teatrlardyng hal-ahualy, jalpy jaghdayy qalay?

- Mening týsinigimde býgingi tanda teatrda rejissuradan basqa problema joq. Qazaq teatrlarynda rejisser mamandyghy óte tapshy. Aymaqtargha rejisserler kerek-aq. Áriyne, rejisserler joq emes. Biraq olar Almaty men Astananyng manayynan shyqpaydy. Rejisserlikti bitirgen balalar telearnalarda, kinostudiyalarda júmys istep jýr, shet aimaqtargha barghysy kel­mey­di jәne qazaq elinde rejissura - ke­sheuil­dep damyp kele jatqan mamandyq. Sol sebepti tym bolmaghanda Reseyden oqytyp, sheteldermen tәjiriybe almasa­tynday jaghday tughyzyp, jylyna jeti-segiz bilikti rejisser dayyndasaq, qúba-qúp bolar edi. Ónirlerdegi on shaqty teatrda bas rejisser joq. Al, jalpy, teatrlar býgingi kýnning talaby men kórermen kókseytin ýdeden shyghyp jýr dep aitugha tolyq negiz bar. Óitkeni biz gastrolidik saparlarda, esep beru nauqandarynda aralasyp-qúralasyp túramyz, búl - bir. Ekinshiden, teatrlarda ózimizding shәkirt­terimiz jәne etene jaqyn әriptesterimiz qyzmet istey­di.

- «Óner degenimiz - yqshamdalyp berilgen ómir» degen eken Rollan Seysenbaev. Osy túrghydan kelgende, qazaq teatry býgingi qoghamnyng shyndyghyn qanshalyqty beyneleude?

- Teatrlarda qoyylymdar ýlken-ýlken taqyryptargha arnalghan. Kýlli qazaq teatr­larynyng sahnada kóteretini - adam prob­lemasy. Adamnyng múny, qayghysy, qasireti, qúqyghy, bolmysy, mahabbaty, bostandyghy, erkindigi t.t. bolyp kete beredi. Qysqasy,  adam jәne qogham taqyryby sóz bolady. Búl - býgingi kýnde kerek taqyryptar. Sol sebepti de «Ayman-Sholpandy», «Qaragóz­di», «Qozy Kórpeshti» qaytalap qoyyp, zarlay beruge bolmaydy. Biraq olar da bizge kerek. Mysal ýshin, «Qaragózde» býgingi Tәuelsizdikti ansaudyng kórinisteri bar. Úly Múhang sonau ótken ghasyrdyng 26- jyly: «Úlyna - búghau, qyzyna túsau bolghan zar zamangha laghynet!» - deydi. Búl - zaman men qogham taqyryby. Demek, teatrdyng repertuaryndaghy 44 qoyylymnyng 60 payyzy býgingi kýnning Tәuelsizdik taqyryby bolsa, qalghan 40 payyzy adam men qogham jayly. Búrynghy kenes kezinde partiya turaly, Leniyn, Stalin siyaq­ty kósemderdi sahnalaytynbyz. Mәselen, 7 noyabrige  arnayy spektakli qoyylmasa, júmystan alyp tastaytyn. Ol sayasat egemendikting arqasynda kelmeske ket­ti. Sondyqtan teatr halyqpen birge. Óit­keni quanyshy men qayghysy, tili, dini, dili - barsha maqsaty ortaq.

- Kez kelgen qazaq ruhany qaje­tin úly Abaydan tabady. Múhtar Áuezov pen Leonid Sobolevting «Abay» tragediyasy alghash ret Asqar Toq­pa­nov­tyng rejisserligimen 1940 jyly qoyylghan eken. Aragha biraz jyl salyp, 2002 jyly Ázer­bay­jan Mәmbetovting rejisserligi­men qoyylghanyn bilemiz. «Abaydy» siz de qoydynyz. Arada biraz jyl ótti. Zaman ózgerdi. Asqar Toqpanov, Ázerbayjan Mәmbetov jәne Esmú­qan Obaevtyng sahnalaghan «Abayla­ryn­da» aiyrmashylyq bar ma?

- Áriyne, bar. Ár rejisser ózinshe qoya­dy, birine-biri úqsaghysy kelmeydi. Mysaly, Asqar agha Toqpanovtyng Qallekiymen qoyghan túnghysh «Abayy» - filosofiyalyq qoyy­lym. Ýlken, dana, dara, ghúlama, úly Abay. Áze­kenning 1962 jyly qoyghan birinshi «Abayy» - kýresker, batyr Abay. Al 2002 jylghy qoyghan «Abayy» - halyqtyng múnyn múndap, joghyn joqtaushy, aghartushy Abay. Men qoyghan «Abay» - jastargha arnalghan qoyy­lym. Ghúlamanyng taghy bir qyryn ashu­gha tyrystyq. Abaydyng aqyndyghyna, kom­poziy­torlyghyna, mahabbatyna oy jýgirttik dep oilaymyn. Qoyylymnyng sonynda Abay: «Aldymnan bir erekshe kýn kórem. Ol - jaryq kýn. Bolashaqta erekshe bir úrpaq keledi. Zandar shygharylady. Men ol jaqsy úrpaqty kóre almaspyn. Biraq «Sә­lem!» dender sol úrpaqqa, «Sәlem!» den­der sol dostargha» dep aitady da, spektakli bitedi. Qoyylymnyng negizgi iydeyasy - osy. Yaky Abay halyqpen, jas úrpaqpen qay zaman­da da birge. Abay rólinde teatry­myzdyng jetekshi әrtisteri Erlan Bilәl men Azamat Súrapbaev oinaydy. Búlardy Abaymen salystyrghanda jas әrtister dep esepteuge bolady. Búrynghy Abaymen saly­s­tyrghanda kiyim ýlgisinen bastap, zamangha layyqtalghan, tipti búrynghylargha qaraghanda deneleri de yqsham. Yaghny sizben syrlas, sizdi úgha bile­tin, ózinizge dos ete alatyn Abay. Kóp jagh­dayda muzykagha sýiendik. Abaydyng klassiy­kalyq әnderi paydalany­lady. Biraq opera emes. Operanyng janry basqa.

- Rólderdegi akterler, sizding oiynyzsha, Abaydyng beynesin asha aldy ma?

- Áriyne, әttegen-aysyz bolatyn dýnie az. Biraq negizgi baghyty, bastan-ayaq oi-tújyrymy, obrazy Abaygha jaqyn. Degen­men qyzuqandylyqqa salynyp ketedi, keyde yrghaq jetpey jatady, keyde ishki tolghanys kemshin týsken tústary boldy. Spektakli - bir týsirip, qaytalay beretin kino emes. Ár qoyghan sayyn akterler shyndalady. Osy uaqytqa deyin ýsh-tórt oblysta 20 shaqty qoyylym qoyyldy. Akterler endi-endi tolyghyp kele jatyr. Áriyne, búghan deyin olardy sahnagha shiyki týrinde shygharghan joqpyz. Pisirip baryp shyghardyq. Desek te, Abaydyng beynesin ashu, Abay әlemin az uaqytta mengerip shyghu onay emes. Áli de tolyqtyru ýstinde.

- Ótken ghasyrdyng 90-jyldary­nan keyin qazaq teatrlary óte bir qiyn jaghdaylardy basynan keshir­geni belgili. Biraq zaman ózgerdi. Jyldan-jylgha jetilip kelemiz. Býgingi teatrgha kelushi kórermenderding yqylasy qanday?

- Ras, bir kezderi jalaqy azdau bolyp, ol berilmey, ekonomikalyq jana bet­búrys­tardy baghdarlay almay jatqan kez­degi halyqtyng jaghdayy men teatrdyng ahua­ly birdey edi. Teatr túrmaq, jeke basynyng qamyn kýittep, teatrgha kelmek týgil, ózining familiyasyn shatastyryp jýrgen kezder boldy, jasyratyny joq. Qúdaygha shýkir, Qazaqstan osy Tәuelsizdikting arqasynda әlemdegi memleketterding aldynghy legine úmtylyp, kóptegen jetistikke jetti. Múnyng barlyghy Elbasy Núrsúltan Ábishúlynyng arqasy ekenin aituymyz kerek. Qazir ruhany ashtyq joq. Ol kezde qalta qaghyldy, dýnie taryldy. Al býgin kiyim býtindeldi, kónil men qaryn toghaydy, jaghday jaqsardy. Kónili kóterilgen halyq ruhany kemshiligin toltyru ýshin teatrgha barady ghoy. Qazir alpystan asqan aqsaqal men nemeresi qatar otyrghanyn kórgende kóniling kóteriledi. Olar úly Múhtardyn, Ghabender men Sәbenderdin, Súltanmahmúttyng tilin, sózin, oiyn tyndau ýshin keledi. Olar teatrdyng mәdeniyet, әdebiyet, últtyq bol­mys ekenin úqty. Sondyqtan teatrda «kó­rer­men kelmey qalady-au» degen problema joq. Mәselen, Áuezov teatry bir aida 30 qoyylym qoyady. Qay kýnde de zal lyq toly. Qazir jaz mezgili. El ayaghynyng sayabyrlap, adam­dar­dyng sayajay men sayabaqtarda jýretin kezi. Sonyng ózinde kórermen kóp. Teatrgha degen qyzyghushylyq halyqta bar. Mәde­niyet­ti últ bolu ýshin әr halyq óz ónerin syilauy kerektigin qazaq biledi. Mysaly, býgin-erteng bolatyn Opera jәne balet teat­ryndaghy qoyylymdargha baru ýshin siz biylet taba almauynyz mýmkin. Oblystarda da solay. Búl - halyqtyng súranysy. Demek, qazaq halqy mәdeniyetke, órkeniyetke úmtyluda.

- Al teatr syny turaly ne aitasyz?

- Synsyz teatrdyng damuy mýmkin emes. Teatr syny turaly talay kitap jazyldy. Býkil ómirin osy teatr synyna arnap, bala-shaghasynan bezip, «teatrdy qaytsem ilgeri­letem, qaytsem el qataryna kóterem, qay­tip kórkeytem» deytin azamattar kóp. Qazaq teatrynyng tarihyn jazghan Baghybek agha­myz ómirden ozyp ketti. Qazirgi kýni nómiri birinshi dep aitugha bolady, betkeústar teatr synshysy Áshirbek Syghay bar. Ol teatrlardy qalt etkizbeydi. Ózi poyyzgha otyryp alyp aimaqtargha baryp, teatryn kórip, kem-ketigin bayqap, sabaghyn berip, baghyt-baghdaryn aityp, mýmkindikterin aiqyndap qaytady jәne kitap jazady. Teatr ýshin qanday da bolsyn әreketterge baratyn osynday jigitter bar. Rejissu­ranyng jetpey jýrgenin, onyng qartayyp, tozyp bara jatqanyna dabyl qaghyp, jan aiqaygha salyp jýrgen - taghy osy azamattar. Mәselen, Asanәli Áshimovting «Ymyrttaghy mahabbat» spektakli, әriyne, joghalmaydy, jazylyp saqtalady. Biraq sony halyqqa jetkizu, nasihattau, terenine ýnilu, sheber­likting syryn ashu, teatr dramaturgiyasy, akterlik mektep, rejisserlik mektepti halyqqa kitap arqyly jetkizetin - teatr synshylary.

- Teatrdyng tәrbiyege qanshalyqty yqpaly bar?

- Qazaq «Jaqsydan ýiren, jamannan jiyren» dep beker aitpaghan. Teatrda búryn bolmaghan adam qoyylymdy kóru arqyly sanasy ózgerui mýmkin. Keybir kezderi sahnadaghy oiyndargha qarap otyrghan kórer­men janynyng týrshigip otyrghanyn bayqaymyz. Demek, ol odan sabaq alady, nәr alady nemese jiyrenedi. Sahna eshkimdi beyjay qaldyrmaydy. Mysaly, sahnadan alghan әseri sonsha - qoyylymdaghy halyq jauyn atqan jauyngerler bolghan, soghystan keyingi kezderi. Sonday-aq zalda egilip, aghyl-tegil jylap otyratyndar bolady. Teatrdan tebirenip, oy týiip shyghady. Teatr - oidy tәrbiyeleushi qúral. Býgingi kýngi ruhany әlemge jazylghan Serik Asylbekovting «Kýzgi romans» piesasy bar. Osy qoyylym­daghy keyipker rejisserding әieli: «Áy, sening ónerinnen ne payda? Maghan sening «Qaragóz», «Qozy Kórpesh...», «Aqan serin­nin» kók tiyngha keregi joq. Sen maghan taba­tyn aqshandy ait», - deydi. Mine, osynday ruhany azghyndaghan adamdy kórgen kórer­men tәubesine týsip te qaytady ghoy.

- Esagha, óziniz basqaryp otyrghan teatr dәl qazir nemen ainalysuda?

- Men osy súhbatqa újymymdy Asta­nagha shygharyp salyp kelip otyrmyn. Tәuel­sizdikting 20 jyldyghyna arnayy eseptik qoyylymdarmen elordagha attanyp bara jatqan jayymyz bar. Kýlәsh Bayseyitova atyndaghy teatrgha ýsh spektaklimen 60-qa juyq adam Astana kórermenderine qoyy­lym qoyady. Odan kelgennen keyin jazushy-dramaturg Medeu Sәrsekeevting «Tenderge týsken kelinshek» piesasyn Orazhan Kene­baevtyng rejisserliginde qoyylymdy almatylyqtargha úsynamyz. Arasynda teatrdyng kýndelikti kýibeng tirshilikteri jetedi. Mysaly, jana kelgen shәkirtterdi dayyndau, jas akterlerding sheberligin shyndau, enbegi singen teatr maytalman­darynyng keshin ótkizu sekildi sharualar shash etekten. Sóitip, mausym aiynda bizding teatr kezekti demalysyna shyghady.

- Siz bir súhbatynyzda: «Bizding teatrdyng әrtisteri býtin qazaq teatrynyn, qazaq kinosynyn, qazaq televiziyasynyn, qazaq dublyajynyn, qazaq radiosynyng әrtisteri. Sondyqtan teatrdyng kóterip jýrgen jýgi óte ýlken», - degen ekensiz. Kino men teatrda әrtisterding jýrgenine talas joq, jýruge tiyis. Biraq teleradiodaghy әrtisterding júmysyna kópshilikting kónili tolmay jatady. Týri әdemi bolghanmen, tili dúrys emes degen sekildi. Sizding búghan kózqarasynyz...

- Óte dúrys. Telejýrgizushini dayyndau kerek. Ol - akter siyaqty emes, erekshe ma­man­dyq. Kórermenmen qarym-qatynas degenimiz - bólek dýniye. Tittey «teledidar­dan» dýniye-әlemdi kórip otyrady. Mәselen, Qazaqstanda 16 million halyq bolsa, sonyng 10 milliony teledidar kórip otyrady delik. Eger telejýrgizushi pәtuasyz adam bolsa, bir minutta ózin-ózi joq qylady. Al eger jýrgizushi oily, talantty bolsa, bir-aq minutta әlemge ózin-ózi pash etedi. Mine, teleradionyzdyng qúdireti. Demek, teatr men teleradiony salystyrugha kelmeydi. Búl - óte ýlken auqymdaghy qú­ral. Sondyqtan telejýrgizushiler óz min­detine asa jauapkershilikpen qarap, óte saqtyqpen júmys isteui tiyis. Mәselen, me­ning kýndelikti telejýrgizushilerding key­birine kónilim tolmaydy. Mening bayqay­tynym, kópshiligi dayyndyqsyz shyghady. Tipti oiyna ne kelse sony aitatyndar bar. «KZ» dey-me, au, «kazasha» dey-me, au, qyl­jaq­tap kelsin-kelmesin, oiyna kelgenin aityp, kýldirgisi keletinderdi jaqtyram  dep aita almaymyn. Mysaly, bizding eldi bilmeytin, qonaqqa kelgen bógde bireu qonaqýide jatyp, KTK-ny qosyp qalsa, alatayaghyn shoshandatyp, jalmandap aqsha súrap, darymaghan, sanasyz qazaqtyng keypin kórse, qanday oida boluy mýmkin?! Búl ne sonda? Halyqty mazaq qylghysy kele me? Álde qazaqtyng harakteri, minezi sonday ma? Áriyne, ondaylar bar. Biraq jalpy halyqqa taratyp, kópshilikke uaghyz­daytyn «meshkey qazaq, jegish qazaq, alghysh qazaq, jýrgish qazaq» degendi toqtatu kerek.

- Qazirgi zamanda internet arqyly kóp nәrseden habardar bolyp otyramyz ghoy. Sol inter­netti aqtaryp otyryp bayqadym, 2010 jyly «Eng yqpaldy túlghalar» tizimine kiripsiz. Búdan habarynyz bar ma? Bolsa, qanday qaghidalargha sýienip tizimdedi eken?

- Bilmeydi ekem... Qazir syrtynnan bәrin kesip-piship qoya beretin boldy ghoy. Degenmen yqpaldy túlgha degenge jauap berip kóreyin. Otbasynda bala-shaghana yqpalyng boluy kerek. Belgili bir ortada, júmys barysynda, qorshaghan adamdardyng ishindegi ereksheleui, oi-órisi, dýniyetanymy, ómirge kózqarasy, qanday bolsyn qaghidasy halyqqa jaqyn boluy kerek dep oilaymyn. Ol tazalyqtyn, alghyrlyqtyn, bilgirliktin, shydamdylyqtyn, últjandylyqtyng siym­vo­ly bola alsa, yqpaldy túlgha bolyp shyqpay ma? Men, mәselen, óz elimning pat­riotymyn. Syrtqa shyqsam, eki kýnnen keyin Almatyny saghynyp, jylap, kýn shyghysqa qarap túratyn adammyn. «Ózge elde súltan bolghansha, óz elinde últan bol» deydi ghoy qazaq. Qazaqstandaghy jastar, mening oiymsha, óte patriot. Ártýrli әngime aityla beredi. Qazirgi jastardyn, anyqtap bayqasanyz, ózining tiline, últyna degen qúrmeti, bolashaqqa degen kózqarasy biyik. Mine, osynday adamy qasiyetterdi boyyna mol jinaghan adam túlgha bolugha layyq. Biz,  qazaqtar, azbyz, sondyqtan túlgha kóp bolsa, jaqsy edi. Kimning auzyna qaqpaq bolasyn?! Keyde «bizde túlgha joq» dep jatady. Biraq búl - jay sóz. Túlghasyz halyq bolmaydy. Birden auyzgha týskenderdi atay bereyin: Oljas Sýleymenov túlgha emes pe? Gharyshty mengerip jatqan ghalymdar she? Qazaqtyng «brendi» bolyp, qazaqty shetelderge tany­typ jýrgen óner adamdary túlgha emes pe? Qazaq memleketin kýlli әlemge tanytyp jýrgen bir ghana Preziydentting túlghalyghy jetip jatyr, qazaq ýshin. Áriyne, zerektikpen qarau kerek, biraq «túlgha joq» dep aitugha bolmaydy. Áuezov, Múqanov, Mýsirepovter she?

- Bir kezderi siz memlekettik jauapty qyzmetter atqardynyz. Biylikting tynys-tirshiliginen tolyq habarynyz bar. Meyli keshegi kenes zamany bolsyn, meyli Tәuelsiz jyldary bolsyn. Áriyne, barlyq salany aitu, qamtu mýmkin emes. Sondyqtan óz salanyzgha qatysty aitsanyz. Býgingi mәdeniyet salasy­na kóniliniz tola ma? Tyng iydeya, úla­ghatty úsynystarynyz bar shyghar?

- Mәdeniyet salasyn basqaryp jýrgen túlgha jeterlik, olar bar. Bir ghana muzyka әleminde biz - dýniyejýzine tanylghan qa­zaq­­tarmyz. Mysal ýshin aitalyq, konser­vatoriyany bitirgen balalarymyz sonau Sankt-Peter­burgte, sonau Milanda, sonau Berlinde orkestrlerde júmys istep jatyr. Ukraina­da diriyjerler jýr. Pianist, skripkashy­larymyz Fransiya, AQSh-tan bastap, alys-jaqyn shetelderde qyzmet etedi. Búl «mәdeniyetting jetkendigi» dep esepteymin. Bizde balet jaqsy damyghan. Mәse­len, Eiyf­man degen azamat jaqyn kýn­deri Ope­ra jәne balet teatrynda prieme­ra­sy bolady, balet qoyyp jatyr. Grigoro­vich­teriniz kelip jatyr. Osynyng bәri óner­ding óskendigin kórsetedi. Grigorovich ekining birine bara bermeydi. Eyfmanynyz dýniye­jýzimen 10 jylgha kelisimshart jasasyp qoy­ghan.

- Búl qazaq teatrlarynyng alys-jaqyn sheteldermen, aimaqtaghy aghayynmen baylanysynyng barlyghyn kórsetetin mysaldar ghoy.

- IYә, baylanys bar. Jyl sayyn Kairda eksperiymentaldy  teatrlar festivali óte­di. Ol jerge oblystyq, kýlli Qazaqstan­nyng teatrlary barady.

Áuezov teatry Týrkiyanyng Kony qalasynda ótetin festivaligha dәstýrli týrde qatysady. Biyl ýshinshi ret qatysyp otyr. Áuezov teatry Italiyada, Germaniyada, Fransiyada, Reseyding barlyq jerinde bolghan. Búlay aralasu jay ghana gastroli emes. Qazaq teatrynyng әlemin, qazaq dra­ma­turgiyasyn, qazaq rejissurasyn, qazaq­tyng akterlik sheberligin tanytudaghy maqsattar. Alys- jaqyn shetelder qazaqty bilui kerek, últty tanuy kerek. Qasymyzdaghy Qúlja men Ýrimjidegi jigitter bizding teatrdy «plenka­sy» arqyly kóredi. Mysa­ly, jinalyp otyryp kóredi. Al, jalpy, Qazaqstannyng barlyq qalalarynda teatr eseptik gastro­limen qarym-qatynasta... Kórip ósu, bilip ósu, oqu, ýirenu, master-klastar ótkizu - teatrdyng kýndelikti sharua­sy. Áuezov teatryn jalghyz Almatynyng ghana teatry dep esepteuge bolmaydy. Áuezov teatry - qazaq últynyn, qazaq hal­qynyng teatry. Sondyqtan halyqpen qoyan-qoltyq júmys istep kelemiz, boryshymyzdy aqtap jýrmiz dep oilaymyn.

- Esagha, elge tileginiz...

- El aman, júrt tynysh bolsyn! Aldy­myzda qasiyetti oraza aiy kele jatyr. Barly­ghynyzgha qabyl bolsyn! Býginde qazaqtyng shyqqan biyigi órlep, beybit bolayyq! Irgemiz býtin, memleketimiz aman bolsyn! Allahu akbar!

- Áumiyn! Ángimenizge raqmet.

http://alashainasy.kz/person/24100/

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543