Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2153 0 pikir 16 Mausym, 2011 saghat 20:47

Janaózendegiler qansha jalaqy alady?

Songhy kezderi BAQ-tarda jariyalanyp jýrgen teris mәlimetter men keybir qoghamdyq qayratkerler tarapynan kereghar pikirlerding jii aityluyna baylanysty «QazMúnayGaz» Barlau Óndiru» AQ baspasóz qyzmeti tómendegini habarlaydy.

«Ózenmúnaygaz» ÓF óndiristik júmyskerlerding ortasha ailyq jalaqysy shamamen 300 myng tengeni qúraydy (osy jerde jәne búdan әri somalar barlyq salyqtardy tólegennen keyin kórsetilip otyr, yaghny taza qoldaryna alatyn somasy).

Songhy birneshe jyl ishinde Janaózendegi múnayshylardyng jalaqysy eki eseden asa kóbeydi. Mәselen, 2007 jyldyng qantar aiynda 4 razryadtaghy únghymalardy jerasty jóndeu operatorynyng ortasha ailyq jalaqysy 147 832 tengeni qúrady. Ýsh jyldan keyin, 2010 jyly búl soma 296 092 tengege deyin kóbeydi. Al biylghy jyly jana enbekaqy tóleu jýiesining engizilgenin, sonday-aq jyl basyndaghy inflyasiyany eskere otyryp jasalghan indeksasiyany qosa eseptegende, janaghy júmysshynyng jalaqysy 316 719 tengeni qúrady.

Sózsiz, júmyskerlerding ortasha ailyq jalaqysy biliktilik sanatyna baylanysty әrtýrli bolyp keledi. Mәselen, ýshinshi razryadtaghy múnay jәne gaz óndiru operatory qolyna 166 135 tenge alady. Tórtinshi razryadtaghy operator sәl kópteu alady - 199 608 tenge. Al besinshi razryadtaghy múnay jәne gaz óndiru operatorynyng qolyna alatyny - 247 427 tenge.

Songhy kezderi BAQ-tarda jariyalanyp jýrgen teris mәlimetter men keybir qoghamdyq qayratkerler tarapynan kereghar pikirlerding jii aityluyna baylanysty «QazMúnayGaz» Barlau Óndiru» AQ baspasóz qyzmeti tómendegini habarlaydy.

«Ózenmúnaygaz» ÓF óndiristik júmyskerlerding ortasha ailyq jalaqysy shamamen 300 myng tengeni qúraydy (osy jerde jәne búdan әri somalar barlyq salyqtardy tólegennen keyin kórsetilip otyr, yaghny taza qoldaryna alatyn somasy).

Songhy birneshe jyl ishinde Janaózendegi múnayshylardyng jalaqysy eki eseden asa kóbeydi. Mәselen, 2007 jyldyng qantar aiynda 4 razryadtaghy únghymalardy jerasty jóndeu operatorynyng ortasha ailyq jalaqysy 147 832 tengeni qúrady. Ýsh jyldan keyin, 2010 jyly búl soma 296 092 tengege deyin kóbeydi. Al biylghy jyly jana enbekaqy tóleu jýiesining engizilgenin, sonday-aq jyl basyndaghy inflyasiyany eskere otyryp jasalghan indeksasiyany qosa eseptegende, janaghy júmysshynyng jalaqysy 316 719 tengeni qúrady.

Sózsiz, júmyskerlerding ortasha ailyq jalaqysy biliktilik sanatyna baylanysty әrtýrli bolyp keledi. Mәselen, ýshinshi razryadtaghy múnay jәne gaz óndiru operatory qolyna 166 135 tenge alady. Tórtinshi razryadtaghy operator sәl kópteu alady - 199 608 tenge. Al besinshi razryadtaghy múnay jәne gaz óndiru operatorynyng qolyna alatyny - 247 427 tenge.

Arnauly tehnika mashinisterining de ózining ara-jigi bar. «Ózenmúnaygazdyn» besinshi razryadtaghy tirkemesi joq múnaykәsipshiligi avtosisterna mashiniysining ortasha ailyq jalaqysy 268 783 tengeni qúraydy. Al tirkemesi bar múnay avtosisterna jýrgizetin osy razryadtaghy mashinist 30 myng tengege kóp alady.

Jýk ilushining (stropalishiyk, jýkti ilushi, bekitushi) enbegi de razryadqa baylanysty tólenedi. Tórtinshi razryadtaghy únghymalardy jerasty jóndeu stropalishiygi 183 270 tenge, al besinshi razryadtaghylar 226 673 tenge tabys tabady.

Bilimi joghary jәne tәjiriybesi bar injenerlik-tehnikalyq qyzmetkerler júmysshy mamandargha qaraghanda, joghary jalaqy alady. Aytpaqshy, olardyng basym kóbi enbek jolyn qarapayym júmysshydan bastap, birtindep, ózining kәsiby sheberligin shyndap, qosymsha joghary bilim alu arqyly qyzmet satysyna kóteriledi. Uaqyt óte kele olar jauapkershiligi joghary, tehnikalyq bilimdi qajet etetin qyzmetke auysyp, joghary jalaqygha qol jetkizedi. Mәselen, onynshy razryadtaghy avtomatika jәne baqylau-ólsheu qúraldary injenerining jalaqysy 260 168 tenge qúraydy. Al múnay jәne gaz óndiru sehy bastyghynyng jalaqysy (14 razryad) - 407 768 tenge.

Búdan bólek, Kompaniyanyng 2011 jyldyng aqpanynda júmys berushi men kәsipodaq ókilderi qol qoyghan Újymdyq shart boyynsha әleumettik mindettemeleri bar. Osy sharttyng ayasynda Kompaniya ózining bir qyzmetkerine jylyna bir milliongha juyq qarajat júmsaydy. Búl qarjy sauyqtyru, tamaqtandyru, balalardyng demalysy, enbek demalysynyng tólemderine, enbekke jaramsyzdyghyna tólemder jasaugha jәne t.b. júmsalady.

Qorytyndysynda QR Statistika agenttigi taratqan eldegi ortasha ailyq jalaqynyng mólsheri turaly mәlimetterge nazar audartqymyz keledi. Elimiz boyynsha ortasha ailyq jalaqy sәuir aiynda 83 276 tengeni qúrady. Búl rette tau-ken óndiru ónerkәsibindegi ortasha ailyq jalaqy 155 myng tengege ten. Manghystau oblysyndaghy ortasha ailyq jalaqy 138,3 myng tengeni qúraydy.

QMG BÓ Baspasóz qyzmeti

15 mausym 2011 j.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5541