Saylau-2019!

Qúrmetti aghayyndar, búl saylau, búrynghy saylaudan ózgerek! Óitkeni, el oyana týsti, jer-jerde belsendilik artuda, ony kózimiz kórip otyr. Ózgermegen biylik qana, olar әli de sol ózderining әkimshilik resurstaryna sýienip, búrynghysha oilaryna kelgenin istemek. Ákimshilik resurs degenimizding bәri "әkimqara" emes, sol bayaghy mektep, auruhana t.b. budjettik mekeme qyzmetkerleri.

Men býgin sol sanattaghy azamattargha Ýndeu jasaghym keledi!
Qúrmetti budjettik sala qyzmetkerleri!
Sizder jyldar boyy biylikting aitqanyn qylamyz dep, halyqtyng dauysyn úrlaugha, saylau nәtiyjelerin búrmalaugha eriksiz at salysyp keldinizder. Ol ýshin osy kezge deyin eshqaysynyz qylmystyq nemese basqalay jauapkershilikke tartylmadynyzdar, tipti ol ýshin jauapkershilik kózdelgenin bilmegen de bolarsyzdar.

Alayda, býginde zaman ózgerdi, ainalagha kóz salyp qarasanyz, kýni keshegi ózimiz siyaqty kóptegen elder sóz jýzinde emes, is jýzinde avtokratiyadan bas tartyp, demokratiyalyq jolgha týsude. Ol ózgerister Qazaqstandy da ainalyp ótpek emes! Basqasyn aitpaghanda, qazir jer-jerde el bolashaghyna bey-jay qaray almaytyn, tәuelsiz baqylaushylar toby iske kiriskeli jatyr. Búryn-sondy eshbir saylauda el halqy dәl búlaysha, bilek sybanyp, belsendilik tanytqan emes. Onyng ýstine qazirgi tehnikalyq jetistikter (smartfon, әrtýrli týsiru, jazu qabileti bar qúraldar) baqylaushylar júmysyn jenildetip, "dauys úrlau" mehanizmin "qiyndata" týspek. Osyghan oray zanger retinde Sizderdi saylau barysynda biylikting las júmysyna aralasudan kesimdi týrde bas tartugha shaqyramyn, sonymen qatar saylau zandylyghyn búzghany ýshin qoldanystaghy qylmystyq kodekspen naqty jauapkershilik kózdelgenin de eskertemin! Biylikting las tehnologiyasyna aralasudan bas tartynyz! Sol Sizderding el bolashaghyna qosqan ýlesteriniz bolsyn! Sol arqyly әri ózderinizding jeke bastarynyzdyng qauipsizdigin qamtamasyz etesizder! Sizderdi zansyz әri las isterge iytermelegisi kelgen sholaq belsendilerge qylmystyq kodeksting myna baptaryn kórsetiniz, eger oghan qaramastan zansyz әreketter jalghasqan jaghdayda, olardyng beynesin nemese dauysyn jazyp alynyzdar, ol sharalar bolashaqta ózderinizdi qorghaugha qajet bolmaq!

Qúrmetpen zanger Abzal Qúspan

150-bap. Saylau qúqyqtaryn jýzege asyrugha nemese saylau komissiyalarynyng júmysyna kedergi jasau

1. Azamattyng ózining saylau qúqyqtaryn nemese referendumgha qatysu qúqyghyn erkin jýzege asyruyna kedergi jasau, sonday-aq saylau komissiyalarynyng nemese referendum ótkizu jónindegi komissiyalardyng júmysyna zansyz aralasu jәne dauys beruge, kandidatty, partiyalyq tizimderdi tirkeuge, dauystardy sanaugha jәne saylaudaghy nemese referendumdaghy dauys beru nәtiyjelerin aiqyndaugha baylanysty mindetterin atqaruyna kedergi jasau –
bir jýz ailyq eseptik kórsetkishke deyingi mólsherde aiyppúl salugha ne sol mólsherde týzeu júmystaryna ne bir jýz jiyrma saghatqa deyingi merzimge qoghamdyq júmystargha tartugha jazalanady.
2. Mynaday:
1) paragha satyp alumen, aldaumen, kýsh qoldanumen ne ony qoldanu qaterin tóndirumen úlasqan;
2) adam ózining lauazymdyq jaghdayyn nemese qyzmet babyn paydalana otyryp jasaghan;
3) aldyn ala sóz baylasu arqyly adamdar toby nemese qylmystyq top jasaghan;
4) elektrondyq saylau jýiesi júmys isteuining belgilengen tәrtibin búzu jolymen jasalghan dәl sol is-әreketter –
tórt myng ailyq eseptik kórsetkishke deyingi mólsherde aiyppúl salugha ne sol mólsherde týzeu júmystaryna ne tórt jylgha deyingi merzimge bas bostandyghyn shekteuge ne sol merzimge bas bostandyghynan aiyrugha jazalanady.

151-bap. Saylau qújattaryn, referendum qújattaryn búrmalau nemese dauystardy dúrys eseptemeu

1. Saylau qújattaryn nemese referendum qújattaryn búrmalau, bulleteniderge nemese qol qoyylghan paraqtargha jalghan jazbalar engizu, dauystardy kórineu dúrys eseptemeu ne saylaudyng nәtiyjelerin nemese referendum qorytyndylaryn kórineu dúrys aiqyndamau ne dauys beru qúpiyasyn búzu, eger búl is-әreketterdi Qazaqstan Respublikasynyng Preziydentine kandidattyng senim bildirilgen adamy nemese deputattyqqa kandidattyng senim bildirilgen adamy, sol siyaqty saylau komissiyasynyng nemese referendum ótkizu jónindegi komissiyanyng mýshesi jasasa, –
belgili bir lauazymdardy atqaru nemese belgili bir qyzmetpen ainalysu qúqyghynan ýsh jylgha deyingi merzimge aiyra otyryp nemese onsyz, tórt myng ailyq eseptik kórsetkishke deyingi mólsherde aiyppúl salugha ne sol mólsherde týzeu júmystaryna ne tórt jylgha deyingi merzimge bas bostandyghyn shekteuge ne sol merzimge bas bostandyghynan aiyrugha jazalanady.
2. Elektrondyq saylau jýiesi júmys isteuining belgilengen tәrtibin búzu jolymen jasalghan dәl sol is-әreketter –
jeti jylgha deyingi merzimge bas bostandyghynan aiyrugha jazalanady.

Abzal Qúspannyng facebook paraqshasynan

Abai.kz