Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev enbek jәne júmyspen qamtu mәseleleri boyynsha jiyn ótkizdi, dep habarlaydy Abay-aqparat Aqordanyng resmy saytyna silteme jasap.

Jiyngha Parlament deputattary, Ýkimet mýsheleri, qoghamdyq úiymdardyng ókilderi jәne investorlar men iri kompaniyalardyng basshylary qatysty.

Qazaqstan Preziydenti búl saladaghy memlekettik sayasat halyqty layyqty júmyspen qamtu jәne әdil enbekaqygha negizdelui tiyis dep atap ótti. Ol ýshin Ýkimetting aldyna shúghyl sheshilui tiyis birneshe mindet qoydy.

– Birinshi. Enbek naryghynyng súranysyna say mamandar dayarlau. Tórtinshi óndiristik revolusiya jana mamandyqtardyng payda boluyna әkeledi. Býginde alghan bilimning uaqyt ótken sayyn jaramsyz bop qaluy jii kezdesedi. Ýkimet bilim beru baghdarlamalarynyng әlemdik standartqa say keshendi janaruyn qamtamasyz etu qajet, – dedi Memleket basshysy.

Qazaqstan Preziydenti osy baghytta aldaghy ýsh jylda  aldynghy qatarly 180 kolledj ben 20 joghary oqu ornynyng kýsheytiletin aitty. Ýkimetke joghary jәne kәsiby tehnikalyq bilim beruding sapasyn baqylau tapsyryldy.

Sapaly júmys oryndaryn qúru – ekinshi negizgi mindet.

– Bizdegi qúrylyp jatqan júmys oryndarynyng kóbi qysqa merzimge beyimdelgen. Múnday әdispen halyqty tiyimdi júmyspen qamtamasyz etu mýmkin emes, enbek naryghyn uaqytsha ghana túraqtandyrady. Sondyqtan, biz eng aldymen maman jetispeytin óndeu ónerkәsibi, auyl sharuashylyghy, turizm, qyzmet kórsetu, aqparattyq tehnologiyalar salalarynda túraqty júmys oryndaryn ashuymyz qajet, – dedi Memleket basshysy.

Ýshinshi mindet – Júmyspen qamtudyng jana qalyptary.

Qasym-Jomart Toqaev jahandyq tehnologiyalyq trendter enbek naryghynyng keng kólemde transformasiyalanuyna әkeletinin aitty.

– Qazirgi kezde enbek sharty, kәsipodaq, enbek demalysy siyaqty úghymdar ózgeriske úshyrauda. Frilanserlerdin, aut-siafferlerding jәne basqalarynyng sany kóbengde. Osyghan baylanysty normativtik retteulerdi qayta qarau qajet, – dedi Qazaqstan Preziydenti.

Memleket basshysy jastardy júmysqa ornalastyrudy tórtinshi negizgi mindet retinde atap ótti.

– Joghary oqu oryndardy bitirgen týlekterding júmysqa ornalasuy 50 payyzdan sәl ghana asady. Bizdegi «Jasyl el», «Diplommen auylgha», «Serpin», «Jastar – El tiregi», «Jastar praktikasy» siyaqty baghdarlamalardyng tiyimdiligin arttyru kerek. Olardyng qaysy naqty júmys isteydi, qanshasy jýzege aspay jatyr? Osylardy qayta qarau qajet. Búl mәseleni údayy nazarda ústau kerek, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Besinshi – inkluzivtilik.

Qazaqstan Preziydenti Ýkimetke «Enbek» memlekettik baghdarlamasy arqyly mýmkindigi shekteuli azamattardyng júmysqa ornalasuyn qamtamasyz etudi qarastyrudy tapsyrdy.

– Býginde Qazaqstanda mýmkindigi shekteuli 410 myng adam enbekke qabiletti. Olardyng teng jartysy qalypty enbek jaghdayynda júmys istey almaydy.  Yaghni, 120 myng adam júmysty qajet etip otyr, – dedi Memleket basshysy.

Qasym-Jomart Toqaev enbek mobilidiligin arttyrudy altynshy mindet dep kórsetti.

– Búl mәselege keshendi týrde qarau kerek. Sheneunikterge emes, adamdargha ynghayly bolatyn tiyimdi joldaryn qarastyru qajet. Ýkimet pen әkimderge birlesip mobilidi enbekting tiyimdiligin arttyru tetikterin jasaudy tapsyramyn, - dedi Qazaqstan Preziydenti.

Ýkimetke jýktelgen songhy mindet – genderlik teng qúqyqty nyghaytu. Qasym-Jomart Toqaev birtindep әielderding enbegin qorghau, olardyng memlekettik basqarudyng barlyq dengeylerinde jәne korporativtik salalargha qatysuyn qamtamasyz etu sharalaryn әzirleu qajettigin aitty.

Abai.kz