Últymyzda «segiz qyrly, bir syrly» degen úghym bar. Jalghan dýniyening jәrmenkesinde baghy da, baby da shapqan, airyqsha talantymen el kózine týsken, ónerding qaysysynan bolsa da habardar, has talanttardy solay deushi edi. Osy zamannyng serisi deuge layyq bir jan bolsa, ol - әnshi, aqyn, sazger, akter Ermúrat Zeyiphan edi. Mandayynyng núry shalqyghan, dúshpanyn mysy jasytqan ayauly bauyrymyzdan qapyda aiyrylyp otyrmyz.  Ermúrat bauyrymyz Qytaydyng Ýrimji qalasyna em alugha barghan saparynda qapiyada kóz júmdy. «Men biyl dәl qyryqtyng beseuinde» dep jyr tolghar kezinde, qylshyldaghan qyryqtyng qyrqasynda auyr jaghdayda ómirden ozdy.

«Kók tudyng jelbiregeni,

Janyma quat beredi.

Talasqa týsse jan men tu,

Jan emes maghan keregi,

Kók tudyng jelbiregeni!» dep әz armany men ansaryn arqalap, Atamekenine Tәuelsizdikting alghashqy jyly oralghan ýrkerdey toptyng basynda bolghan da osy - Ermúrat Zeyiphan bolatyn. «Kók tudyng jelbiregeni» әni arqyly ol kýlli qazaq balasyn otansýigishtikke, Tәuelsizdikting qadiri men qasiyetin úghyndyrmaqqa talpynyp edi. Onysy esh ketken joq. Jýrek túsyndy shymyrlatyp, qúiqyljyp túr sol әuen...

«Keyde ózine búldanyp, nalushy edim, Kýnes-ay,

Alys ketsem múndanyp qalushy edim, Kýnes-ay!

Bauyryna bir baryp eneyinshi, Kýnes-ay,

Últymyzda «segiz qyrly, bir syrly» degen úghym bar. Jalghan dýniyening jәrmenkesinde baghy da, baby da shapqan, airyqsha talantymen el kózine týsken, ónerding qaysysynan bolsa da habardar, has talanttardy solay deushi edi. Osy zamannyng serisi deuge layyq bir jan bolsa, ol - әnshi, aqyn, sazger, akter Ermúrat Zeyiphan edi. Mandayynyng núry shalqyghan, dúshpanyn mysy jasytqan ayauly bauyrymyzdan qapyda aiyrylyp otyrmyz.  Ermúrat bauyrymyz Qytaydyng Ýrimji qalasyna em alugha barghan saparynda qapiyada kóz júmdy. «Men biyl dәl qyryqtyng beseuinde» dep jyr tolghar kezinde, qylshyldaghan qyryqtyng qyrqasynda auyr jaghdayda ómirden ozdy.

«Kók tudyng jelbiregeni,

Janyma quat beredi.

Talasqa týsse jan men tu,

Jan emes maghan keregi,

Kók tudyng jelbiregeni!» dep әz armany men ansaryn arqalap, Atamekenine Tәuelsizdikting alghashqy jyly oralghan ýrkerdey toptyng basynda bolghan da osy - Ermúrat Zeyiphan bolatyn. «Kók tudyng jelbiregeni» әni arqyly ol kýlli qazaq balasyn otansýigishtikke, Tәuelsizdikting qadiri men qasiyetin úghyndyrmaqqa talpynyp edi. Onysy esh ketken joq. Jýrek túsyndy shymyrlatyp, qúiqyljyp túr sol әuen...

«Keyde ózine búldanyp, nalushy edim, Kýnes-ay,

Alys ketsem múndanyp qalushy edim, Kýnes-ay!

Bauyryna bir baryp eneyinshi, Kýnes-ay,

Kózim aldy dymdanyp keleyinshi, Kýnes-ay!» degen әnin estigen jannyng tebirenbeytini, et jýrekterining ezilmeytini az edi. Búl әn - ýrkin-qorqynnyng talayyn kórgen, tughan eli men tughan jerinen aiyryludyng ne ekenin talay mәrte bastan ótkergen qazaqtay qabyrghaly júrttyng tarihyna qúrylghan airyqsha әuen edi. Búl әn - bir elden bir elge qonys audaru, óz topyraghyn, babalarynyng basy jatqan qasiyetti ólkeni jattyng qolyna tastap, ýdere kóshu - qonsy auylgha kóship baryp qonys tebuden mýlde bólek qasiret ekenin sezdiretin simfoniyalyq quatqa ie shygharma edi. Qytayda qalghan qayran jerdi «...botashynmen, bozynmen, tik kóterip tóbeme әketsemshi-ay ózimmen» dep armandaghan aqyn jýrekting erte toqtaryn kim sezgen?!

Aduynkerding Arlany edin, Sen!

Tamam elding Tarlany edin, Sen!

Baqúl bol, býgingining serisi!

Qosh, Kók Tudyng mәngilik jelbireuin Alladan tilep ótken abzal jan!

Seni eling úmytpaq emes, jering úmytpaq emes!

«Abay-aqparat»

Ermúrat Zeyiphan. Toqtay kórme jýregim - toqtay kórme

***

 

Qantar tughan janymdy ottay kór de,

Toqtay kórme jýregim -

Toqtay kórme.

Inir rendes tәnimdi tastamaghyn,

Menen basqa joqtay kók,

Joqtay jerde.

 

Býlkildetip Ananyng әz qúrsaghyn,

Ómir dep dýrsil qaqan sol bir saryn -

Myng qúbylghan dýniye, Dýr jalghanmen

Tini bir - baghy órtep, tondyrsa mún.

 

Tirlikti bólep yzghar, mol jalyngha,

Jýreging - kýn sekildi,

Ol - janu da.

Keudemning ong jaghy emes, ortasy emes,

Syr bar-au, ornyqqany sol jaghynda.

Sen meni

Bir búiyrghan baqtay kór de -

Toqtay kórme, jýregim,

Toqtay kórme.

 

***

Búl ómirden ozbaqtyng ozdy bәri,

Ozghandardyng -

Qalghandar kóz-qúlaghy.

Jalang qylysh, jalang tós babalardyn,

Órligi úrpaq qanyn qozdyrady.

 

Áuelde qonyp jýrdik, kóship jýrdik,

Dalany jelmen birge esip, jyr ghyp.

At jaly, týie qomy - shúbyr, keruen...

Jatar-dy shang kóterip esil qúrlyq.

 

Ary da, beri de asyp kókjiyekten,

Atanjilik, atpaldar jol jýdetken -

Tebingisin shiritip oralatyn,

Ýsh júrtyna jýregin eljiretken.

 

El shetin basqan jaumen qidalasyp,

Jan alysu, jan beru - búl da nәsip.

Esen-aman oralar alamandar,

Qara qos, qara bala qylghan asyq.

 

Babam - dala qorghany, orman, yghy,

Ósti, óndi úrpaghy, tól, mamyry...

Qanymyzdy qyzdyrghan ruh-kýshi,

Aman saqta degeni qoldaghyny.

 

Jatta qalghan iz, qorym, beles, belgi...

Qu jandy oy kemirip, eges jeydi.

Sary qúrlyq kóz salsam alabyna,

Babalarym saylauyt elesteydi...

 

 

JAGhDA-DASTAN

 

Ol tughanda kýldi aqpan,

Kýsh tebindi qúndaqtan.

Ol óskende ata júrt -

Qaljyraghan búlghaqtan.

 

El qayghysy tym batqan,

Et jýregin tulatqan -

Qalammen de, qarumen,

Jatqa qarsy ýn qatqan.

 

Jaratqangha myng maqtan!

Jolyn kýni-týn baqqan -

Tәuelsizdik úly arman,

Alaulady núrly aq tan.

 

Janylmay túlpar bir baptan,

Qandyryp shólin ýr baqtan -

Jóneldi toqsan ýshinde,

Pәrmen kelip bir haqtan.

 

Tyna qaldy tyndatqan

Taghdyrly әn, qymbatty әn...

Pәkizat tәn jep-jenil, -

Ósiyeti myng batpan!

 

 

JONGhAR QAQPASYN KÓRGENDE

 

Qansha baylyq kisi boyy qúbyrmen,

Arghy jaqtyng aranyna jýgirgen...

Biz bilmeymiz,

Bilemiz tek Alladan -

Medet tileu atar tanmen, inirmen.

 

Qanshama jer qaldy eken aryda,

Suarylghan babalar ter, qanyna...

Biz bilmeymiz,

Tileymiz tek Alladan -

Kir týspesin Alashymnyng aryna.

 

Qanshama orman bizderge tәn bútalyp,

Qanshama arman ýlgire almay tútanyp...

Biz bilmeymiz,

Tileymiz tek Alladan -

Dalamyzdan ketpese eken qút auyp.

 

 

***

Bosau ýshin sanadaghy әlekten,

Bir Qúdaygha bolyndar dep tәueldi.

Haq jolynda kóz jastaryn nәr etken,

Payghambarlar aqyn edi әuelgi.

Jaratqannyng qanatynyng astynda,

Dert-derbezsiz olar jýrdi senimmen.

Jyr jauhary - әlde úqsap tasqyngha,

Álde ayan núry bolyp sebilgen.

 

Kókten týsken - múghjiyze,

tәlim, taghylym,

Áueli sol elshilerge berilgen.

Bolar sosyn kýlli júrtqa maghúlym,

Áytpese olar neni úghyp, ne bilgen...

 

ALAKÓL

(Naymanghaligha)

Atyng jetse sharla qala, dala kór,

Biraq, qayda, mekenindey dara jer.

Óz-ózinen qyzghanatyn qazekem,

Ózgelerding kózqúrty ghoy - Alakól.

 

Nәr-tamyryn jyrlamasa óleng be ol,

Túru kerek qay-qashanda tóbende el!

Búl Alakól - búla minezi erlerdin,

Búl Alakól - eng taza, eng tereng kól.

 

Barlyq múnda, Jonghar Alatauy bar,

Beu, Barqytbel - sen dep kónil auyrar...

Qabanbaydyng teri, demi singen jer,

Tónirekten izin, balam, tauyp al.

 

Shynghys handa múnda malyp kekilin,

Ayaldapty jeti ay ma, jeti kýn...

Gharyshkerler zymyrannan týse sap,

Kól nәrimen toltyrar kem-ketigin.

 

Ar jaghy Aral, Kóktúma ghoy biz jaghy,

Kóktúmanyng keter me esten túz-dәmi...

Shilde, tamyz - osynda jýr, osynda,

Shartaraptyng eng әdemi qyzdary.

 

Ar ghoy búl kól - Taptatady aryn kim?!

Aybaltanmyn, qaryna elim taghynghyn!

Múnda tuyp, óspesem de, baghyzy -

IYsin sezem, shirkin, babalarymnyn.

 

***

 

Medeu, bógen, jaqtauda...

(Bizge endi búdan jaqyn jaq bar ma).

Almatynyng iyisi singen iyindi,

IYsindirip Alatauym jatty alda.

 

Onda bizder biyikte edik taghdyrdan,

Biyiktedik qol ústasyp qar-qyrdan.

Shuaqtanyp, quattanyp balqydyq,

Tek ekeumiz, bar rahyman, bar núrdan.

 

Úmyttyq biz - Mandaydaghy jazudy,

Úmyttyq biz - Shaqyrlaghan azudy.

Tynys aldyq saf auamen duasyz,

Toptan oqshau peyili zәr, nazy uly.

 

Ótti kýnder....

Ótti ai, jyl...

Baqytty ek -

Lәzzatty da,

Azapty da tatyp kóp.

Qayda jýrsem, jaryq shashyp

ol túrdy,

Taghdyrymnyng mandayynda

jahút bop...

 

(...Kýn men týndey, Alma-kezek sor baqyt)

Maghan núryn solghyn shashyp sol jahút -

Ashpay qoydy - kezdeskende qabaghyn,

Baspay qoydy - birgejýrgen jolgha týk.

 

Nәzik edi, Odan qatty joq endi,

Birikpeydi eki aiyrylghan jol endi.

Men ómirding búza almadym búghauyn,

Ol bireuding izin baghyp jóneldi...

 

Medeu, bógen, jaqtauda...

(Endi bizge odan alys jaq bar ma?!.)