Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3930 0 pikir 23 Mamyr, 2019 saghat 20:23

Aqnúr Júmabaeva: "Kópbalaly analardy bilim alyp, kәsip ashugha shaqyramyn"

Aqnúr Júmabaeva, 8 balaly ana. "Ekspress-Konsalting" kompaniyasynyng diyrektory. 

- Aqnúr әpke, segiz balaly ana ekensiz. Óziniz turaly aityp berseniz...

- «Áyel baqyty – bala» demekshi – iyә, men baqytty janmyn - segiz balanyng anasymyn.

Men jiyrma jasymda túrmysqa shyghyp, túnghysh ulymdy 21 jasymda dýniyege әkelip, ana atandym. Qazirgi tanda joldasym ekeumiz ýsh úl men bes qyz ósirip, tәrbiyelep otyrmyz. Segizinshi balamdy juyrda 8-mamyr kýni bosandym.

Biz kópbalaly janúya boludy aldyn ala josparladyq. Sebebi, mening joldasym otbasynda jalghyz bala bolghandyqtan, ýlken otbasy otaghasy bolu onyng armany bolatyn. Áriyne, onay bolmaytynyn bildik, biraq ne bolsa da barlyq qiyndyqtargha tózemiz dep sheshtik. Kópbalaly otbasy bolu - ýlken jauapkershilik ekenin tolyq sezinip, osynday jauapty sheshimge sanaly týrde keldik. Óitkeni, bala-shaghany mahabbat pen qamqorlyqta ósiru, olargha barlyq jaghday jasau – ata-ananyng basty mindeti emes pe?

Áyel adam - tek ghana ana retinde ghana emes, sonymen qatar óz salasynda myqty kәsipker bolyp, janúyalyq mindeti men qatar júmysty da istey alady dep, júmysqa shyghugha men de bel budym. Onyng ýstine, qazirgi naryq zamanynda kópbalaly janúiya bola otyryp, balalyrymyzdy elden qaldyrmay ósiru ýshin, men de ýlesimdi qosamyn dep sheshim qabyldadym da, dekrettik demalysqa shaqpay-aq, әli kunge sheyin júmys istep kelemin.

Mening eki joghary ekonomikalyq jәne zangerlik bilimim bar, ekonomika ghylymynyng magistrimin. Bastapqyda bank salasynda júmys jasaytynmyn, al ýshinshi balamdy dýniyege әkelgenimde - ózimning kәsibimdi ashudy úighardym. Sebebi, kópbalaly anagha bank qúrylymyndaghy qatang júmys kestesimen júmys isteu onay emes. Sol kezden bastap Konsalting kompaniyasyn basqaramyn, jalpy 20 jyldan beri baghalau qyzmetimen ainalysamyn. Oghan qosa Áyelder isteri jәne otbasylyq-demografiyalyq sayasat jónindegi últtyq komissiyanyn, Kәsiby tәuelsiz baghalaushylar palata kenesinin, Qúqyqtyq kenesshiler palatasynyng jәne Halyqaralyq qúqyq qorghau ortalyghynyng (Mediasiya ortalyghynyn) mushesimin.

- Ol kompaniya nemen ainalysady?

- Negizinen konsaltingtik qyzmet, onyng ishinde baghalau qyzmeti, buhgalterlik jәne zangerlik kenes beru siyaqty qyzmetter kórsetiledi. Sonymen qatar, sotta sarapshy bolyp jәne ókildikting qyzmet atqaru júmystarymen ainalysamyn.

«Bir qozy tusa, bir týp jusan artyq shyghady» degen ras eken, bayqauymsha, әr bala ózimen birge bir jana mýmkindik alyp keledi eken. Ár balammen qosymsha oqu oqyp jana júmys jasaugha mýmkindik arta týsedi. Mysaly, jaqynda mediatr oquyn oqyp, qosymsha jana kәsip kózin ashtym.

- Qazir qoghamda kópbalaly analardyng mәselesi ushyghyp túr. Osy jóninde ne aitar ediniz?

- Búl mәselege Núr-Súltan qalasyndaghy bir otbasynyng qayghyly oqighasy sebep bolghanyn bәrimizge mәlim. Sol jaghdaydan keyin, kópbalaly  analar ózderining túrmys-jaghdayy jayly shaghymdaryn, janayqayyn jetkizip, talaptaryn aituda. Shynymen de, osy uaqytqa deyin ózining qiyn kýn keship otyrghanyn tis jarmay kelgen, túrmysy tómen otbasylar kóp eken. Kópshiligi jalghyzbasty kópbalaly analar, arasynda mýlde júmys istemeytin, bes-on balamen jaldamaly baspanany mekendep jatqandar da az emes.

- Endi kópbalaly analar shyn mәninde sharasyz kýide qalyp otyr ghoy. Sol kisilerge qanday berer ediniz...

- Áriyne kopbalaly janúya bolu onay emes. Qazirgi zamanda bir nemese eki bala ósirip jatqan otbasylar - ýlken otbasy qúrudy «erejeden tys» dep sanaydy, keybireuleri ony «erlik» dep jatady. Rasynda da ol erik. Sebebi, qazirgi naryq zamanynda bir balany ósirip jetildiruding ózi - onay sharua emes.

Qazir shynymen de kópbalaly analar qiyn jaghdayda ómir sýrude. Júmys tapshylyghy bir jaghynan qiyndyq tudyrsa...sonymer qatar shettey bala-shaghamen júmysqa da shyghu mýmkindigi joq. Sebebi, kishkentay balalaryn bala-baqshagha beretin aqshasy da bolmay, qinalyp jýrgen otbasylar da jetkilikti.

Sol ýshin, qazir Ýkimet tarapynan jaghdayy tómen kópbalaly otbasylaryna jenildikter men әleumettik kómek kórsetilip jatyr.

Onyng biri – ekinshi baladan bastap balalardy balabaqshagha tegin ornalastyrylu. Ol әriyne ýlken kómek. Demek, kópbalaly  analardyng balalaryn balabaqshagha tegin ornalastyryp Júmyspen qamtu ortalyghynda qayta oqu oqyp, jýmysqa shyghuyna mýmkindikteri bar.

Men, qamqorshylyq kenesining sarapshysy retinde, tipti bosanghanymsha, Júmyspen qamtu ortalyghy, «Damu» kәsipkerlikti damytu qory» jәne «Atameken» QR Últtyq kәsipkerler palatasynyn ókilderimen birge kópbalaly analarmen kezdesuler ótkizdik, onda júmysqa ornalastyru, ózining jeke kәsibin ashu, grand pen shaghyn kredit beru mәseleleri boyynsha mәlimet berip, analardyng sýraqtaryna tolyqtay jauap berdik. Sonyng saldarynan, analar qayta oqu oqugha qyzyghushylyq bildirip, key-bireuleri oqu baghdarlamasyna da jazyldy. Mәselen, Júmyspen qamtu ortalyghynda 65 týrli mamandyq  boyynsha 1 aidan 3 aigha deyin tegin oqytu qolgha alynghan. Sonymen qatar, sol kursty oqyghan analaragha aiyna 16 700 tenge juyq stiypendiya tólenedi.

Meninshe, búl analargha jasalyp otyrghan ýlken kómek. Óitkeni, bizding kezimizde múnday kómek bolghan joq. Ózimiz tәuekel etip, eshkimnen kómek almay oqu oqyp, ózimiz kәsip bastadyq. Al, qazirgi tanda ata-analargha ózderining jana kәsip boyynsha bilim alularyna mýmkindik tuyp otyr.  Sol kurstan ótken son, oqytqan kәsiporyndarmen birige otyryp, ary qaray analardyng júmysqa ornalasuyn da qamtamasyz etedi.

Oghan qosa Ýkimetten analargha óz jeke kәsibin ashuyna jana biznes-iydeyalargha qaytarymsyz 505 myng tenge mólsherinde memlekettik granttar berilu qarastyrylghan. Ol aqshagha kәsibine qajetti jabdyqtaryn aluyna bolady. Eger kәsip ashu bir ózine qiyn bolsa, eki-ýsh adam birigip ortaq kәsip bastaugha bolady. Osy súraqtar mәselesine de zangerlik kenes berip, kómek kórsetip kelemin.

Jәne, juyrda Almatyda Kópbalaly analargha arnalghan «Baqytty otbasy» qalalyq ortalyghy qúryldy, onda bir tereze qaghidaty boyynsha qúqyqtyq jәne psihologiyalyq kenes berilip, onaltu kómegi kórsetilude. Analargha ynghayly bolu ýshin ortalyqta shaghyn bala-baqsha úiymdastyryldy. Múnda kópbalaly analardyng ózderi júmysqa ornalasa alady. Meninshe, qazir Ýkimetting bergen osynday mýmkindikterin barlyq ata-analargha paydalanu qajet.

Al, memleketting kómeginsiz, óz kýshinmen  materialdyq tabysqa jetuge bola ma?

- Áriyne, bolady. Óz tәjiriybeme jýginsem, beretin kenesim mynaday - eng aldymen qanday júmys jasaytynyn nemese qanday kәsipkerlikpen ainalysatynyn úigharu kerek. Tabysty bolatyn qolynan keletin kәsip týrlerin anyqtaghannan song sol kәsipti atqarugha tәuekel etip, bel buyp kirisu kerek. Biraq, ol ýshin әriyne tandaghan salada bilim men kerekti qabilet qajet. Jәne de aldyna naqty maqsat qoyyp eshqanday qiyndyqtan qaymyqpau kerek. Sonda, barlyq algha qoyghan maqsatqa jetuge bolady...

Mәselen, ýshinshi balama ayaghym auyr kezde zangerlik mamandyghyn mengergenning arqasynda, qosymsha zangerlik qyzmet atqardym. Al, juyrda bosanardyng aldynda, aityp ketkendey,  mediatrdyng diplomyn alyp shyqtym.

Sondyqtan, kópbalaly analardy qosymsha bilim alyp nemese qayta oqu oqyp, kәsip ashugha shaqyramyn. Óitkeni, balany ómirge әkelgen son, biz olargha jauaptymyz. Balalarymyzdy baqytty etip ósiru bizding basty mindetimiz. Ata-analar osyny tereng týsinip, baqytty otbasy qúrugha ózderi de barynsha at salysyp talpynuy tiyis dep oilaymyn.

Men, mysaly balalarym qyrqynan shyqqan song júmysyma qayta kirisemin, emizuli balamdy kem degende alty aigha tolghansha ózimmen birge alyp jýremin. Óz kәsibim bolghandyqtan júmysymda balagha arnap barlyq kerekti jaghday jasaymyn, jәne de  qasymda arasynda kómekshi qyzdar bolady. Keyin, qosymsha taghamdar bere bastaghanda, keyde ýide qaldyra alatyn mýmkindik bolady. Kómektesetin qyzdarym da ósip qaldy, onyng ýstine ata-enemizben birge túramyz. Olardyng da kómegi tiyedi, apamyz bala tәrbiyesine óz ýlesin qosady.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5435