Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2248 0 pikir 23 Mausym, 2011 saghat 06:04

Quandyq Shamahayúly. «Patsha – jalanash!» dep aighaylay alasyng ba?

Qazaqstan jurnalisterining kәsiby merekesi kýnderi osynday súraq kókeyden ketpey qoyatyny bar. «Tórtinshi biylik», «qoghamdyq pikirdi qalyptastyrushy»! Tize bersek, әdemi ataudan kende qalmaydy ekenbiz. Sonda ózi, shynymen tórtinshi biylik bolsaq, ony nege býkil әlem tyrnaqshanyng ishine alyp aitady, keketkeni me, әlde, kemsitken, әzildegen týrleri me? Al, qoghamdy pikirdi qalay qalyptastyryp, biylikke qalay yqpal etip jýrmiz?

Osy orayda, әlem ziyalylary men kózi qaraqty oqyrmandaryna ejelden mәlim әngimeni eske sala keteyik. Bir elding patshasy sәnqoylyqtyng sonyna týsip aqyry alayaqtardyng arbauyna týsedi. Alayaqtar patsha men saray manyndaghylardyng auyzdaryn úryp, qazynadan qyruar qarjy alyp jalghan «kiyim tigedi». Eger ol kiyim әldekimning kózine kórinbese ol adamnyng misyz әri aqymaqtyghynan eken. Joq nәrseni kim kórushi edi. Soghan qaramastan patshanyng ózi de, ainalasyndaghylardyng bәri joq kiyimdi kórgensiydi. Uәzirleri jappay jaghympazdanyp, patshagha keremet jarasyp túrghan aityp, auyzdarynyng suy qúridy. Oghan sengen patsha tyr janalash kýiinde halyqtyng aldyna shyghyp masaqara bolady. Sonda top ishinen bes jasar qarshaday bala ghana «Patsha - jalanash!» dep aighay salady. Keyin demokratiyalyq baspasózdi ziyaly qauym sol bes jasar balanyng ornyna qoyatyn bolghan edi.

Qazaqstan jurnalisterining kәsiby merekesi kýnderi osynday súraq kókeyden ketpey qoyatyny bar. «Tórtinshi biylik», «qoghamdyq pikirdi qalyptastyrushy»! Tize bersek, әdemi ataudan kende qalmaydy ekenbiz. Sonda ózi, shynymen tórtinshi biylik bolsaq, ony nege býkil әlem tyrnaqshanyng ishine alyp aitady, keketkeni me, әlde, kemsitken, әzildegen týrleri me? Al, qoghamdy pikirdi qalay qalyptastyryp, biylikke qalay yqpal etip jýrmiz?

Osy orayda, әlem ziyalylary men kózi qaraqty oqyrmandaryna ejelden mәlim әngimeni eske sala keteyik. Bir elding patshasy sәnqoylyqtyng sonyna týsip aqyry alayaqtardyng arbauyna týsedi. Alayaqtar patsha men saray manyndaghylardyng auyzdaryn úryp, qazynadan qyruar qarjy alyp jalghan «kiyim tigedi». Eger ol kiyim әldekimning kózine kórinbese ol adamnyng misyz әri aqymaqtyghynan eken. Joq nәrseni kim kórushi edi. Soghan qaramastan patshanyng ózi de, ainalasyndaghylardyng bәri joq kiyimdi kórgensiydi. Uәzirleri jappay jaghympazdanyp, patshagha keremet jarasyp túrghan aityp, auyzdarynyng suy qúridy. Oghan sengen patsha tyr janalash kýiinde halyqtyng aldyna shyghyp masaqara bolady. Sonda top ishinen bes jasar qarshaday bala ghana «Patsha - jalanash!» dep aighay salady. Keyin demokratiyalyq baspasózdi ziyaly qauym sol bes jasar balanyng ornyna qoyatyn bolghan edi.

BAQ jýiesi - әrtýrli ghylymdar men tәjiriybelik qyzmetterding sipattaryn óz boyyna sinirgen qoghamdyq erekshe institut. Sonymen qatar ol qoghamdyq pikir qalyptastyratyndyghymen, oqigha, kórinisterdi jan-jaqty qarastyratyn  jәne erkin kózqarastyng ashyq alany bolatyndyghymen erekshelenip otyr dep kósile beruge bolar.

Shyndyghyna kelsek, býginde Qazaqstandaghy barlyq sayasy qozghalystar men partiyalar, jekelegen toptar óz organdary retinde gazet, basylymdar shygharugha, elektrondyq aqparat qúraldaryna iyelik etuge mýddelilik tanytyp, óz sayasattarymen BAQ arqyly halyqqa yqpal etudi,  saylauda basym dauysqa ie boludy kózdeytin boldy. Resmy mәlimet boyynsha eldegi tek  diny basylymdardyng sany býginde 30-gha jetken. Onyng syrtynda memlekettik biylik, atqarushy ýkimet te ózderining sayasy imidjin qalasa da, qalamasa da BAQ arqyly ghana qalyptastyra alady. Sol siyaqty oppozisiyalyq toptar da óz minberin izdeytini belgili. Osynyng ózinen-aq, jurnalistika institutynsyz sayasi, әleumettik qay qyzmetting de qalyptylyghyn, túraqtylyghyn qamtamasyz etu mýmkin emes ekendigin kóruge bolady.

Qoghamdyq instituttar sonyng ishinde jurnalistika salasy tek azamattyq ashyq qogham jaghdayynda ghana pikiraluandyghyn negizge alghan demokratiyalyq -qúqyqtyq qoghamnyng qaghidasyna say damugha, is qyzmetin jýrgizuge mýmkindik tabady. Jalpy azamattyq qogham degenimizding ózi memleketi azamattarynyng jeke túlgha retindegi bostandyqtaryn moyyndaytyn, ýkimettik úiymdardy demokratiyalyq-qúqyqtyq jolmen qúratyn, onyng is-qyzmetterin halqy baqylay alatyn qoghamdyq jýie jәne ómirding dәl osynday normasynyng qalyptasuy. Olay bolsa, әrtýrli sayasy kózqarastar men tújyrymdamalardyn, qoghamdyq-sayasi, azamattyq oi-pikirlerdin   barsha halyqqa jol tartatyn, el nazaryna jetkizetin, sol arqyly keri baylanys ornatyp, tarazylanyp, talqylanatyn eng negizgi minberlerining biri - BAQ bolmaghyna eshkim dau aitpas. Osy orayda, erkin oy men pikir aluandyghy, sayasy pikirtalastar aghyny әrbir jekelegen toptardyng aqparat qúraldary, baspasózi arqyly kórinis taba ma, әlde, sonyng bәrin erkin jariyalaytyn jalpyúlttyq derbes әri beytarap tәuelsiz gazetter nemese qoghamdyq telearnalar men radiohabarlar kerek pe? - degen zandy saual tuyndaydy. Demokratiyalyq ýrdister qalyptasyp, terendep damyghanda, mәdeniyetti de salauatty sayasy oi, pikirtalastyng keng óristep, qúlash jayghan kezeninde atalmysh mәsele de óz sheshimin tabugha tiyis.

Jalpy qazaq baspasózinde sayasy sanany qalyptastyru dәstýri boldy ma? degen saual osy orayda nazar audartady. HH ghasyrdyng basynda, yaghny qazaq baspasózining qalyptasu kezeninde elimizding qoghamdyq-sayasy sanasynyng dengeyin bilu ýshin «Qazaq» gazeti men «Ayqap» jurnalyna jýginuimizge tura keledi. Mysaly, «Qazaq» gazeti memlekettik dumada bolyp jatqan sayasy manyzy bar mәselelerge nazar audaryp, onda qabyldanghan sheshimderding qazaq taghdyryna qatystylyghyn ekshep, týsindirip otyrghany tarihtan mәlim. Al, «Ayqap» jurnaly últ mәselesin basty nysanagha ainaldyryp, el bolashaghynyng qamyn oilaghandyghymen erekshelendi. Atalmysh basylymdarda qyzmet etken Alash kósemderi sayasat taqyrybyndaghy oily maqalalary arqyly qazaq baspasózinde erkin oidyng negizin qalady, dәstýrin qalyptastyrdy.

«Ayqap» jurnalynda bir-birine qarama qarsy pikirlerdi qatar bergenin, osy arqyly pluralizmge, balama aqparat taratugha  keng óris ashqanyn, qysqasy, demokratiyalyq jurnalistikanyng qaghidalaryn ústanghandyghyna kuә bolamyz. Mysaly, bir maqalada «Endi múnan bylay balalarynyzdy oryssha, músylmansha birdey oqytyp, dini men kýnderine birdey ie bolatynday qylyp tәrbiyeley kórinizder» - degen oy bildirilse, «Qúday saqtasyn, gazet-jurnal hәm jana shyqqan kitaptar bolsa, alyp oqymaq týgil qoldarynyzgha da ústamanyzdar jәne qúday saqtasyn, tóte oqytatyn múghalimder ústap balalarynyzdy búzyp alyp jýrmenizder, odan qayta nadan bolyp qalghany artyq» - dep kelesi maqalada qarsy pikir aitylady. Osylaysha, shyndyqqa jetuding joly, baspasóz obektivtiligining bir kriyteriyi retinde de balama aqparat berudi, qarsy pikirlerding gazet betinde qatar jariyalanuyn oryndy sanaghan.

Últtyq memleket qúru ýshin tәuelsizdik bәrinen manyzdy ekendigin sol kezenning ózinde últ ziyalylary basyna tóngen qaterden qoryqpay, otarshylardyng sústarynan seskenbey batyl aita alghan. Týrik halyqtarynyng tútastyghyn, birligin kózdegen Mústafa Shoqay: «Osy elding qúramyndaghy Qazaqstanda últtyq tәuelsizdik mәselesi týgil, sayasy jәne  últtyq bostandyqtyng eng qarapayym nyshandary sóz boluy mýmkin emes. Óitkeni qashan da orys soldatynyng sonynan orys mújyghy ilesip otyrady. Basyp alynghan jerde orys biyligi ornaghan son-aq, pýshәiman halyqtyng jeri tartylyp alyna bastaydy. Sol sebepti de osynday jolmen biriktirilgen memleket ishinde últtardyng erikti týrdegi teng qúqyqty odaghyn qúrugha eshqanday oryn qalmaydy» - dep mәlimdegen.

Marksizm-leninizm әdisteme ayasyndaghy synarjaq sayasy kózqaras kýshtep tanylghangha deyin qazaq baspasózinde pikir aluandyghy  men sóz bostandyghy bolghandyghyn, erkin oidyng jariyalanuyna kedergi jasalmaghanyn jogharydan keltirilgen mysaldardan kóruge bolady.

Al, tәuelsizdik alghan kezden bastap jurnalistikada erkin sózge jol ashyldy. Jogharygha jaltaqtamay belgili dәrejede aitayyn degenin aitatyn, jazayyn degenin jazatyn jaghday tuyp, bir iydeologiyanyng qasang qaghidasyna negizdelgen úrannan órbiytin syldyr sózding uaqyty kelmeske ketkenimen «Patsha - jalanash!» dep aighaylay alatyndardy sausaqpen sanasaq, nesheuin býger ekenbiz?!

Internetting әlemdik aqparat jýiesine yqpalynyng artyp bara jatqanyn aitpaghannyng ózinde, jana aqparattyq, elektrondyq tehnologiyalar jedel jәne senimdi týrde damyp, әlemning damyghan jәne damushy elderinde ony paydalanushylar qatary kýn sayyn ósip, geografiyalyq auqymyn da úlghaytyp bara jatqany belgili. Internet jýiesindegi aqparat kózderining moldyghy men әr aluandylyghy kәdimgi dәstýrli búqaralyq aqparat qúraldaryn  tyqsyryp bara jatqanday kórinetini ras. Alayda, gazet-jurnal-radio-televiziya payda bolghan kezde de osy taqylettes mәseleler tuyndaghynymen keyin olardyng qoghamdyq-sayasy ómirde óz oryndarynyng bar ekendigi, ózara sabaqtasa otyryp, bir-birin tolyqtyra týsetini belgili bolghan.

«Jurnalistika - tórtinshi  biylik»  degenge  kelsek,  ony  derbes  qoghamdyq  institut  túrghysynan  qarastyruymyz  oryndy  bolady. Jurnalistika  qoghamdyq  erekshe  institut  bola  otyryp,  qogham  ómirinin  barlyq  ayasynda  «biylik  qúqyn»  jýrizuge  ken  mýmkindik  alady .  Sebebi,  aqparat  bolghan  jerde  basqaru,  ýilestiru  qyzmetteri  belgili  dәrejede  jýzege  asyrylady  jәne  barlyq  salagha  yqpal  ete  alady.  Sonymen  qatar  biylik  BAQ-tyn  nysanyna,  sayasatyna  say  kórinis  tabady.  Aytalyq,  tómendegidey:

Birinshiden, eger  BAQ  memlekettin  nemese  әlde  bir  mekemenin  organy  bolsa,  solardyn  sayasatyna  belgili  dengeyde  baghynady  jәne  onyn  biyligi  de  qúryltayshy  әmirinin  jalghasy  ispetti  aiqyndalady.

Ekinshiden, memlekettik  emes  instituttardyn  BAQ-tary  óz  sayasattaryn  jetkizumen  qatar  halyqqa  jәne  memlekettik  úiymdargha  yqpal  etuge  qyzmetterin  baghyttaydy.

Ýshinshiden, derbes  BAQ-tardyn  qyzmeti  negizinen  ekinshide  aitylghandarmen  úqsas  bolyp  keledi.  Degenmen  de,  derbes  tәuelsiz  qay  baspasózdin  bolsyn  artynda  әrtýrli  qoghamdyq  instituttardyn,  belgili  toptardyn  nemese  aqparatty  tútynushylardyn  pikirleri,  kózqarastary  mindetti  týrde  túrady.  Sol  aqparat  qúralynyng  sheksiz  erkindigine  túsau  salatyn  da  osylar  bolyp  tabylady.  Keybir  tústary  ghana  bolmasa,  búlardan  orasan  zor  aiyrmashylyqty  kórip  otyrghan  joqpyz.  Qúryltayshylardyn  ishki  erejelerine  baghynu,  solardyn  tapsyrystary  boyynsha  materialdar  әzirlep  jariyalau  sekildi  azyn-aulaq  ózgeshelikteri  ghana  bar.  Basqa  jaghynan  negizinen  birdey  deuge  bolady.  Árqaysysy  ózinin  bedelimen,  yqpaldylyghymen  qoghamdyq  qúrylymnyn  elementterine  eleuli  әser  ete  alady.  Aytalyq,  saylau  aldyndaghy  kampaniyalarda,  býkilhalyqtyq  referendumdarda,  qoghamdyq-sayasi  asa  manyzdy  qújattardyn  jobalaryn  talqylauda  belgili  bir  toptardy  qoldau  nemese  synau  arqyly  kórinedi.

Key  jaghdayda  Konstitusiyanyn  normalaryna  say әlde bir qúqyqtyq  aktilerdi  ózgertuge  de  yqpal  etui  ghajap  emes. Múnyn  bәri  jurnalistika  biylikterinin  kórinisi  deuge  bolady. Degenmen, ony  tura  maghynadaghy  tórtinshi  biylik  dep  esepteuge  kelinkiremeydi.  Sebebi,  memlekettik  biyliktin  jalpy  sipaty - zannyn  ayasynda  mindetti  týrde  oryndalugha  tiyis  sheshimder  qabyldaydy.  Ony  oryndamaghan  nemese  búzghan  jaghdayda  jauapkershilik  jýkteuge  tipti  qylmystyq  is  qozghatugha  deyin  shara qoldana  alatyn  mýmkindikpen  qamtamasyz  etiledi.

Al,  jurnalistikada  onday  mәjbýrleu  mýmkindiktin  joqtyghy  mәlim. Sondyqtan,  BAQ  belgili  bir  problema  jóninde  qoghamgha yqpal  ete  alghanymen  óz  sheshimin  mindetti  týrde  oryndatugha  eshkimdi  mәjbýrley  almaydy. Biraq, jurnalistikanyn  yqpalymen  ýkimettin   ózi  taqtan  tayyp  ketetin  kezderdin  bolatynyn  taghy  erekshe  atap  ótuimiz  kerek.

Qazirgi  tanda jurnalistika  menedjmentin  ýsh  dengeyden  kóruge  bolady:

- Konstitusiya  jәne  ózge  qúqyqtyq  aktilerdin  ayasynda memleket tarapynan  BAQ-tardyn  qyzmetteri  ýilestirilude;

- redaksiyalarda óz basqarushylary,  qúryltayshylary   bar;

- baspasóz oryndarynyn  baghyttary,  baghdarlamalary  boyynsha  yntymaqtasqan  jurnalisterdin,  olardyn  újymdarynyng sayasi  kózqarastary.

Osylardan  jurnalistika  degenimizdin  ózi  basqaru  qúraly  boluymen  qatar  qoghamdyq  aqparattyn  iri  arnasy  ekenin  aiqyn  angharugha  bolady. BAQ - joghary  biylik  tarapynan  qabyldanghan  basqarugha, úiymdastyrugha  baghyttalghan  jalpygha  ortaq  sheshimderdi  halyqqa  jetkizedi. Sol  sheshimderdi  júrshylyqtyn  qalay  qarsy  alyp  jatqanyn  jәne  keri  habarlaydy.  Osynday  keri  baylanystyn  nәtiyjesinde  joghary  biylik  iyeleri  óz  sheshimderinin  jýzege  asyryluyn  qalay  úiymdastyrudy  nemese  ony  jóndep  jetildirudi,  nәtiyjege  jetken  kýnnin  ózinde  aldaghy  josparlaryn, strategiyalaryn  anyqtaudy  qolgha  alady.  Basqarudyn  obiektisi  men  subiektisinen  alghan  aqparattaryn  paydalana  otyryp, BAQ  tiyimdi  joldardy, iskerlik  bastamalardy  úsynuy  da  әbden  mýmkin.  Osy  maghynasyna  say  jurnalistika - basqarushylyq  funksiyasyn  atqarady jәne osy ýrdisting ayasynda neni kórse sony jazsa, bardy bar, joqty joq dep shynayy týrde jetkizse - «patshanyng jalanash túrghanyn» jasyrmaghany bolmaq.

Al, sen qyzmetinnen aiyryludan qoryqpay, biylikting qaharynan qaymyqpay «Patsha - jalanash!» dep aighaylay alasyng ba?

"Abay-aqparat"

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1481
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475