Teledidardyng ber jaghyndaghy kóp kórermenning biri retinde otandyq telearnalargha artatyn ókpe-nazymyz jetip artylady. Últtyq mýddeni qorghau, memlekettik tildi qoldau, jergilikti habarlardyng sapasyna baylanysty kónil tolmaytyn jayttar barshylyq. Múnyng birazy jayly gazetimizding tilshileri de, avtorlarymyz da jazyp jýr.
Kóp súraqty jinaqtap, «KTK» telearnasynyng bas diyrektory Arman Shoraevtyng júmys kabiynetine bas súqtyq. Telearnanyng studiyalaryn aralap, habarlardyng týsirilu jayymen tanystyq. Obaly neshik, kóp kýdigimiz seyilgendey boldy. Endi ekeuara ashyq әngimeni oqyrman nazaryna úsynamyz.

Teledidardyng ber jaghyndaghy kóp kórermenning biri retinde otandyq telearnalargha artatyn ókpe-nazymyz jetip artylady. Últtyq mýddeni qorghau, memlekettik tildi qoldau, jergilikti habarlardyng sapasyna baylanysty kónil tolmaytyn jayttar barshylyq. Múnyng birazy jayly gazetimizding tilshileri de, avtorlarymyz da jazyp jýr.
Kóp súraqty jinaqtap, «KTK» telearnasynyng bas diyrektory Arman Shoraevtyng júmys kabiynetine bas súqtyq. Telearnanyng studiyalaryn aralap, habarlardyng týsirilu jayymen tanystyq. Obaly neshik, kóp kýdigimiz seyilgendey boldy. Endi ekeuara ashyq әngimeni oqyrman nazaryna úsynamyz.

- Qazirgi kezde televiydeniyening nany reytingke tәueldi. Qay habardyng reytingi joghary, jarnama sol uaqytqa oraylastyrylyp beriledi, yaghny telearna tabysy úlghayady. Otandyq telearnalardyng reytingisin týzu mәselesine biraz nәrse aitylyp jýr, biraq osy salada kóp shiykilik bar siyaqty kórinedi.
- Mening KTK-gha kelgenime tórt jyl bolypty. Bastapqy kezde reyting degenge kýmәnim kóp edi, búl jýieni zertteu ýshin, týsinu ýshin bir-eki jyl kerek boldy. Qazir ghylymiy-tehnikalyq damu algha shyqty. Shynymen de, osydan 4 jyl búryn Almaty qalasynyng túrghyndary arasynda әleumettanushylar jayau-jalpy jýrip, saualnama qaghazdaryn taratyp, jauaptar nәtiyjesinde telebaghdarlamalardyng reytingisi anyqtalatyn. Onyng kemshin tústary kóp boldy. Al qazirgi jaghday basqasha. Piplmetr degen qúrylghy bar, әleumettik zertteuge qatysatyn azamattar osy qúrylghyny kýndiz-týni janynda ústaydy. Onyng qay uaqytta qanday telearnany qosqany, qay baghdarlamany qansha uaqyt kórgeni - bәri týgel arnayy signal arqyly ortalyq kompiuterge jiberiledi.
- Mening kýdigim tehnikalyq sebepterde emes, tildik faktorgha qatysty. Mәselen, ol azamattardyng deni orystildi bolsa, olar qanday jaghdayda da orystildi habarlardy tamashalaydy. Bәlkim, qazaqtildi habarlardyng reytingisining tómenirek boluy osy sebepti shyghar? Áytpese otandyq telearnalarda memlekettik tilde sapaly baghdarlama joq dey almaymyz ghoy... Biraq reytingi basqasha aqparat beredi...
- Degenmen de búl mәselening bizding telearnagha qatysy shamaly. Reyting baghdarlamanyng sapasyna baylanysty qalyptasady.
- Osydan biraz uaqyt búryn bir dóngelek ýstel barysynda «qazaqtildi telehabarlardyng reytingi tómen degen tújyrym jalghan» dep mәlimdegeniniz esimizde.
- Búl pikirdi qazir de qaytalap aitamyn. Mysaly bizding telearnada «Mәssaghan» degen shou bar, onyng sapasy da, reytingisi de basqa habarlargha qaraghanda әldeqayda joghary...
- TNS Gallop jasaghan reyting osyny rastay ma?
- IYә. Odan basqa «Keyipker» degen baghdarlamamyz bar, onyng da kórermeni óte kóp. Reytingting shynayylyghyna kýmәndi degen mәseleni «31» telearnadaghy әriptesterim jii aitady, biraq olardyng habarlarynyng sapasy bizdikine qaraghanda eki-ýsh ese tómen siyaqty. Tipti bizding qazaqtildi janalyqtardyng reytingisi de basqa arnalardaghy orystildi janalyqtarynyng reytingisine qaraghanda birshama joghary.
- Siz osy reytingke senesiz ghoy?
- IYә, senemin. Shyndyghynda, reyting turaly әngime neden tuyndaydy? Búl mәsele «qazaqtildi habarlardyng reytingisi tómen, olar ózin-ózi aqtamaydy, sondyqtan biz memlekettik tildi habarlardy týsire almaymyz» degen syltaumen sabaqtas. Meninshe, búl beker әngime. Mysaly «Jýrekjardy» qazaq tilinde shyghady, reytingisi tómen ekeni ras, biraq onyng kórermenderining deni - ziyaly qauym, iri lauazym iyeleri. Ár jýz kórermenning biri ghana kórui mýmkin búl habardy. Biraq biz shyghyngha batsaq ta, búl habardyng efirge shyghuyn toqtatpaymyz. Óitkeni qazaqtyng marqasqa azamattaryn kózi tirisinde sóiletip, taspagha jazyp alu degen abzal iydeya bar oiymyzda. Qadyr Myrza-Álini, Roza Baghlanovany sóiletip, beynesin taspagha jazyp alyp ýlgerdik. Búl - keyingi úrpaqqa jetkizer múra. Altyn qor. Býgin reytingisi az, al 10-20 jyldan keyin búl kisilerding beyneleri, tarihy, aitqan әdemi sózderi qúndy qazyna bolmaq. Tilge baylanysty taghy bir mysal. Qazaqsha dublyaj jasalghan týrik serialdarynyng reytingisi óte joghary. Gallop saraptamasyna jýginsek, búl serialdardy orys últy ókilderi de tamashalaydy. Búl nening dәleli? Eger mәtin sapaly bolsa, ony últyna qaramay barshasy kóre alady.
- Jalpy qazaqstandyq telearnalardyng ishinde qay arnanyng reytingisi joghary? Qazaqtili jәne orystildi habarlardy bólek-bólek qaraytyn bolsaq...
- Negizinen, «Qazaqstan» últtyq arnasy alda keledi. Al KTK osy arnamen qúiryq tistesip keledi. «Qazaqstannyn» reytingisi bizdikinen әldeqayda basym bolatyn sebebi bar, olardyng shtat kestesi bizdikinen 10 ese artyq shyghar. Osy orayda, Elbasynyng «Qazaqstan» telearnasy tolyqtay qazaq tilinde habar taratady degen bastamasy óte oryndy. Tipti Qazaqstanda bir ghana emes, birneshe arna tek qazaq tilinde efirge shyghu kerek. Óitkeni qazirgi tanda mektepte oqityn býldirshinderding 70 payyzy qazaq tilinde bilim aluda. Endeshe, bes jyldan song qazaq kórermenderining sany 2-3 ese kóbeyedi. Sondyqtan biz qazaqtildi baghdarlamalardyng sanyn kóbeytuge airyqsha mәn berip otyrmyz. Osy kýzde tanertengilik 3 saghat qazaq tilinde baghdarlama ashylady. Onyng ýstine, búrynghy «Mәssaghan», «Keyipker», «Jýrekjardy» t.b. baghdarlamalardyng bәri efirde qalady. Jyldan-jylgha qazaqtildi baghdarlamalardyng sanyn da, sapasyn da arttyrugha tyrysyp kelemiz.
- Orystildi habarlardyng ishinde qaysysy ozyq?
- Orystildi habarlardyng ishinde «Portret nedeli» habarynan ozatyn eshbir saraptamalyq baghdarlama joq. Onyng reytingi basqa arnalarmen salystyrghanda 10-20 ese artyq. Bizding janalyqtardyng da reytingisi joghary. Al «31» arnanyng orystildi janalyqtary bizge qaraghandy 3 ese tómen kórsetkishke iye. Bizding kórermen sany ýsh ese kóp. Janalyqtar - efirding patshasy. Biz bәigening aldynda kele jatyrmyz. Sondyqtan búl - bizding maqtanyshymyz. Eshkimge birinshi oryndy beretin oiymyz joq. Onyng ýstine, kýnnen-kýnge bizding janalyqtardyng reytingi ósip kele jatyr, bir orynda túrghan joq.
- Qazaqtildi habarlardyng sany kóbeyedi dediniz. Shyndyghynda, qazir KTK arnasynda memlekettik tildegi baghdarlamalardyng jiyntyghy basqa habarlarmen salystyrghanda qansha?
- Ázirge 30 payyz. Biyl kýzden bastap 50 payyzgha jetkizemiz. Men osy arnagha basshy bolyp kelgende, bir ghana «Kýndelik» degen habar bolghan. Onyng ózin kýndizgi saghat 5-te shygharady, ony kim kóredi?
- «KTK» telearnasynyng kórermender kontingenti qanday?
- Bizding arnanyng kórermenderining 55 payyzy - qazaqtar, 45 payyzy - basqa últ ókilderi. Mysaly «ORT-Euraziyanyn» kórermenderining 70 payyzy - orystildi. «31»-ding kórermenderi arasynda basqa últtyng sany basym.

- Múny reyting arqyly anyqtap otyrsyzdar ghoy?
- IYә.

- Jalpy, qazirgi jergilikti telearnalarda syrttan kóshirilgen telejobalar barshylyq. Mysaly «Nasha KZ» - «Nasha Russia». «Davay pojenimsya», «Rizamyn» t.b.
- Negizi, «Davay pojenimsya» - Reseyding menshigi emes. Ol - Angliyada osydan 20 jyl búryn shyqqan baghdarlama. Temeki, shәi, t.b. adam oilap tapqan dýniyelerdi liysenziya alyp, nege qaytadan shygharugha bolmasqa? «Eger velosiyped bar bolsa, ony qaytadan oilap tabudyng keregi ne?» degen siyaqty ghoy... Biz «Nasha KZ»-ny jasadyq, al onyng reytingisi reseylik «Nasha Russia»-dan 2 ese joghary. Búl da maqtanysh tútatyn nәrse. «Davay pojenimsya» habary, meninshe, tek reyting ýshin jasalghan emes, ol - әleumettik mәni tereng mәsele. Óziniz de bilesiz ghoy, ýide otyryp qalghan qyz-kelinshekter kóp, ýilenbey jýrgen jigitter de barshylyq.
- Álemde aghylshyn, amerikalyq, fransuz t.s.s. týrli ýzdik jobalar kóp qoy. Solardyng bәrin kóshirip ala bersek, olar qazaqtyng últtyq sana-sezimine qalay әser etpek? Últtyq mentaliytetke núqsan kelmey me? Onyng ýstine, shynymen de osy baghdarlamagha ómirdegi jartysyn izdegen adamdar keledi dep oilaysyz ba, әlde...
- Biz nauryz aiynan bastap habargha qatysqysy keletin azamattardan ótinish jinay bastadyq, alghashqy 2-3 baghdarlamadan keyin-aq bizding saytymyzgha 2000-3000 anketa kelip týsti. Onyng 2000-y - boyjetkender, 1000-y - jigitter. Deni - ózimizding qarakózder. Onyng ýstine, osy habardyng jýrgizushisi Aygýl Babaevany tanymaytyn adam joq shyghar. Reseylikter batyryp, ashyq aityp jatady. Biz múndaydan tartynamyz. Últtyq mentaliytetke say ýlkenning sózine toqtau degen bar, osyny ústanugha tyrysamyz. Al ekinshi jaghynan, osy baghdarlamany efirge shygharar kezde qosymsha 35 adamdy júmysqa aldyq, yaghny jana júmys oryndaryn ashyp jatyrmyz...
- Mentaliytetke baylanysty әngimeni jalghastyrsaq. Eki jyl búryn «Qayrat-chempion. Devstvennik №1» degen joba jasadynyzdar. Osy filim kópshilik nazaryna úsynylghan son, qoghamda biraz talqylau jýrgeninen habarymyz bar. Tipti, últtyq mýddege qayshy degen syn aityldy...
- Men búryn da aitqanmyn, taghy qaytalayyn: búl - taza kommersiyalyq joba. Biz kóshede jýrgen adamdardy qorqytyp-ýrkitip, «myna kinony kór» dep qinaghan joqpyz, kórermender óz erikterimen baryp, tamashalady. Anyghyn aitu kerek, búl filimde pornografiyanyn, tipti erotikanyng belgileri joqtyng qasy. Búl - jәy komediya. Al ashyq daugha shyqsaq, onda Almatyda Sain kóshesining boyynda qyzdardyng túratynyn eshkim joqqa shyghara almaydy ghoy?
- Degenmen de búl kýlki tughyzatyn jayt emes.
- Áriyne. Keybir aghalar bar, júrttyng aldyna shyghyp, tilding jayyn aityp, synaydy, al ýiinde bala-shaghasy shýldirlep oryssha sóileydi. Soghan úqsas jayt qoy búl. Búl kinony biz tәjiriybe ýshin týsirdik. Qazaqstanda kino týsiru qanshalyqty qymbat degen mәselening anyq-qanyghyna kózimizdi jetkizgimiz keldi. Kinony bastan-ayaq 170 myng dollargha týsirdik.
- Qaytarymy qansha boldy?
- Eki ese. Oghan deyin «Qazaqstanda múnday janrdaghy kinony týsiru ýshin 1-2 million dollar qarjy kerek» degen sóz jeldey esetin. Osynday orasan qarjygha týsirilip, biraq kórermen jinay almaghan jobalar da boldy ghoy. Onyng mysalyn óziniz de bilesiz.
- Búl jobanyng jasalghanyna eki jyldan asyp ketti. Kóp syn aityldy, biraz eskertpeler bolghan shyghar. Ózderiniz ýshin qanday qorytyndy jasadynyzdar?
- Odan song biz taghy birneshe jobalardy jýzege asyrdyq. «Otkroyte dveri, ya - Schastie!» degen serialdy kórermen nazaryna úsyndyq. Odan song Erkin Raqyshevpen birlesip otyryp, «Qazaqfilimnin» qoldauymen, «Aysha» atty serialdy týsirdik. Ony 6 shilde - Astana kýni qarsanynda efirden kórsetemiz dep josparlap otyrmyz. Búl - qazaqsha serial. Onyng ýstine, qazaq tilinde týsirilip jatqan Almaty turaly taghy bir jobamyz bar, ony da «Qazaqfilimmen» birlesip jasap jatyrmyz.
- «KTK», «Habar», t.b. telearnalar týsirgen telehikayalarmen tanyspyz. Sonda búl jobalardyng barlyghy óz qarjylarynyzgha týsirildi me?
- IYә. Shyghyndy ózimiz ghana kóteremiz. Bizding bir seriyanyng shyghyny 25 myng dollar, sonyng 25 payyzyn ghana kóterip otyrmyz. Qalghanyn «Qazaqfilim» ózi tabady. «Aysha» serialyn osylay týsirdik.
- IYdeyalyq bazagha qaray oiyssaq. Bir mysal. 2004-2005 jyldary «NTV» telearnasy býkil Resey boyynsha telehikaya, telebaghdarlamalardyng ssenariyler bayqauyn jariyalaghan. Jarty jyl boyy jinaghan qordan son, eki-ýsh jyl kóleminde búl telearna efiyrinde hikayalar men telejobalardyng týr-týri shyghyp, arna ainasy birshama mazmúndana týsip edi. Al sizder efirdi toltyratyn telejobalardyng iydeyalaryn qaydan alasyzdar?
- Álginde Erkin Raqyshevting atyn atadym ghoy. Óziniz bilesiz, ol - әuesqoy rejisser. Biraq óte talantty, danyshpan adam. Ózi ssenariy de jazady, ony kino etip týsire de alady. Onyng «Astanagha kóktem kesh keledi», taghy bir-eki tuyndysyn satyp aldyq Olardy әr ýsh-tórt aida bir, merekeler kezinde efirden kórsetemiz. Bayqaghanymyz, osy jobalardyng kórermenderi óte kóp. Meninshe, qazaq rejisserlerining ishinde býginde Erkin Raqyshevting orny da, jóni de bólek. Al sizding súraghynyzgha kelsek, nege Reseyde telejobalar auqymdy әri telehikayalar da kóp týsiriledi? Onyng qarjylyq astary da bar. Mysaly biz bir seriyagha eng kóp degende, 1 million tengening jarnamasyn ghana engize alamyz. Al Reseyde ol soma 10 ese artyq. Sondyqtan bir seriyany týsiru ýshin 1 million tengeden artyq aqsha júmsay almaysyn. Áytpese, ol ózin-ózi aqtamaydy. Búl tek mening basymdaghy jaghday emes, barlyq tәuelsiz telearnalargha da qatysty. Sol «NTV»-nyng jarnamalyq rynogynyng ózi 2-3 mlrd. dollardy qúraydy, al bizde әri ketkende 100 million dollar shamasynda. Salystyryp kóriniz! Olar bir seriyagha 100 myng dollardan 200 myng dollargha deyin júmsay alady. Sondyqtan da sapaly telehikayalar týsiredi. Al bizding mýmkindigimiz, ókinishke qaray, shekteuli. Búl mәseleni men Ýkimette, qoghamdyq talqylau kezinde de aityp jýrmin. Ýkimet arnayy bap ayasynda budjetten otandyq telehikayalar týsiruge qarjy bólui kerek. Mening esebimshe, sapaly telehikayalar týsiru ýshin budjetten jylyna 35-40 mln. dollar bólip otyrsa, jetkilikti. Ony «KTK» da, «31» de, «Qazaqstan» da týsirmey-aq qoysyn, jekemenshik studiyalar bar, «Qazaqfilim» bar, solargha bólip beru kerek. Qazaqtyng aituly túlghalary Qanysh Sәtpaev, Shoqan Uәlihanov, Qasym Qaysenov turaly zamanauy talapqa say, kórkem tuyndy, telehikayalar nege týsirmeske? Qazaq handyghynyng negizin qalaghan Jәnibek pen Kerey handar turaly kórkem tuyndy nege jasamasqa? Múnyng bәrin sapaly dýnie etip jasaugha bolady. Biraq ýkimettegilerding jetesine jetpeyinshe, jaghday ózgermeydi. Qazir biz reseylik «Interkomuniykeyshn» degen kompaniyamen birlese otyryp, Qasym Qaysenov turaly telejoba ayasynda júmys istey bastadyq. Tórt seriyaly jobanyng ssenariyin belorussiyalyq avtor jazghan, telehikayany bastan-ayaq reseylikter ózderi týsiredi. «Likvidasiya», «Shtrafbat» dengeyindegi serial bolady. Biz qarjy izdep jatyrmyz. Joba shyghyny kóp. Biraq múny biz payda ýshin emes, últtyq namys ýshin qolgha aldyq. Qanshama ataqty túlghalarymyz bar, biraq olardy jarqyrata kórsete almaymyz. Anyz batyrymyz Bauyrjan Momyshúly turaly serial әli týsirilgen emes. Kenes ýkimetining kezinde týsirilgen filim ghana bar, sony maldanyp kelemiz. Al odan basqa Áliya Moldaghúlova, Mәnshýk Mәmetovanyng әrqaysysy 10-15 seriyaly hikayagha súranyp túrghan keyipkerler emes pe?
- Qaysenov turaly serial Qazaqstanda týsirile me?
- Búl jobanyng Qazaqstangha qatystylyghy Qasym Qaysenovting ózimen ghana shekteledi. Qaysenovting Ukraina jaqta partizan bolghany belgili ghoy, telehikaya maydan alanynyng geografiyasyn ghana qamtidy. Búl joba ózin-ózi aqtau ýshin Qazaqstandy bylay qoyghanda, ony Reseydin, Ukrainanyng telearnalary satyp aluy kerek.

- Siz osy telearnagha basshy bolyp kelgenge deyingi qyzmetiniz Preziydent Ákimshiliginde edi. Oghan deyin «Habarda», t.b. mekemelerde jauapty qyzmetter atqardynyz. Búrynghy qyzmettik baylanystarynyz telearna basqaruda kómegin tiygize me?
- Tәjiriybe jinaqtau túrghysynan alsaq, «Qazaqstan» telearnasynda men 15 jylday qyzmet etippin, men ýshin ol - qara shanyraq.
- Kezindegi memlekettik qyzmettegi tәjiriybe memlekettik tapsyrys t.b. jaghdaylar kezinde septigi tiydi me?
- Joq-joq. Biz memleket tarapynan bir tiyn da qarjy almaymyz.
- Nege?
- Óitkeni olardyng 1 tiynyna sapasy shamaly, sany kóp dýniyeler ghana jasaugha bolady, al biz ondaydan boyymyzdy aulaq ústaghymyz keledi Kezinde sonday sheshim qabyldadyq. Uaqyt óte kele osy sheshimning dúrystyghyna kózimiz jetti. Bizding nanymyz - jarnama. Odan basqa tabys kózi joq.
- Osy qyzmetke kelgenime tórt jyl boldy dediniz. Sizding aldynyzda telearnanyng qojayyndary basqa edi, baghyty da ózgeshe bolatyn. Degenmen, sizdinshe, «KTK» qanshalyqty ózgerdi?
- Mening aldymda bolghan jayttargha jauap bere almaymyn. Ol kezde men, shyndyqty aitu kerek, «KTK»-ny onshalyqty kóp tamashalay bermeytinmin.
- Osy telearnada menshikti tilshi bolghan joqsyz ba?
- IYә, eki jylday Astanadaghy tilshisi bolyp júmys istedim. Ol kezde Giller Boris Abramovich degen basshymyz bolghan. Osy jerde shynymdy aitayyn, mening televiydeniyedegi ústazdarymnyng kóbi - evrey últynyng ókilderi boldy. Olardan kóp nәrse ýirenuge bolady. Abay qazaqty jalqau dep beker sókken joq qoy. Osy kisilerge júmys istegende, jalqaulyqtyng ne ekenin úmytyp qalghanbyz. Qazir de mening júmys uaqytym tanghy 10-nan bastalady, keshki 9.30-da ayaqtalady. Kýn sayyn osy. Tórt jyldan beri demalys, toy-tomalaq degenning ne ekenin esten shyghardyq. Búl zamanda kóshting aldy boluy ýshin ayanbay júmys isteu kerek. Al «KTK»-nyng men kelgeli qalay ózgergenin kórermenderden súrau kerek shyghar.
- «Qazaqstan» telearnasy - últtyq telearna. «31 telearna» oiyn-sauyq telearnasy degen imidj qalyptastyrdy. Al «KTK» she?
- Ony da últtyq telearna deuge bolady. Meninshe, bir-birimen salystyrugha kelmeydi.
- Siz «KTK»-ny últyq telearna dep sanaysyz ba?
- Últtyq arna dep sanaymyn. Últtyq namysty qorghaytynyn dәleldep te jýr. Kýni keshe ghana Kókshetauda «Stepnoy mayak» degen gazette jariyalanghan sózjúmbaqtaghy qazaqty masqaralaytyn óreskel qate jóninde dabyl qaghyp, telearna janalyqtarynan kórsettik. Sózjúmbaqta «Bomj qazaqtyng túraghy ne?» degen súraqtyng jauaby «Kiyiz ýi» dep kórsetilgen. Namysqa tiyetin nәrse me? Osyny «KTK» jurnalisteri beyqamdyqqa salynbay, der kezinde kórsetip, toytarys berdi. Qazaqtardyng ghana emes, Qazaqstan degen elimizding mýddesin qorghaymyz. Biraz mәseleni ashyq aitamyz. Qazaqtyng sózi bar ghoy, «Dúshpan kýldirip, dos jylatyp aitady» degen. Biz kóp jayt turaly jylatyp aitamyz. Sol ýshin talay tayaq jedik. Biraq sonda da alghan betimizden qaytpaq emespiz.
- Qalay tayaq jegeninizding mysalyn aitynyzshy?
- Endi... jogharydan bolsyn, basqa da jerden bolsyn...

- «Tilder turaly» Zanda «qazaqtildi habarlardyng jiyntyq kólemi 50 payyzdan kem bolmasyn» degen norma bar ghoy. Osyghan oray telearna ókilderining keybireuleri «50h50» degen mazmún qalyptastyrdy. Shyn mәninde, zang normasyna sәikes, qazaq tilindegi habarlardyng sany 50 payyzdan artyq bolsa qayshylyq emes, biraq odan kem bolmasyn degen sóz ghoy. Búl - bir. Degenmen de osy norma telearnalardyng damuyna birshama yqpal etken siyaqty: kóptegen telearnalar mәjbýrlikpen qazaqsha habarlardyng sanyn kóbeytuge úmtyldy, «týngi konserttik qoyylmdar» sol kezde payda boldy. Odan beri birshama jaqsy ózgerister de bar, birtalay qazaqsha sapaly habarlar efirden berilip jatyr. Búl endi syrt kózding pikiri. Al osy salanyng mamany retinde siz osy norma qazaq televiydeniyesining damuyna qalay әser etti dep oilaysyz?
- Ýkimet búl shekteudi jasaghanda «metod knuta y pryanika» qaghidasyn tendey ústauy kerek edi. Mysaly jyl sayyn memlekettik tildi qoldaugha milliardtaghan qarjy bólinedi, ol aqshanyng birazy jelge úshyp, jemqorlardyng qaltasynda qalyp jatty. Odan da sol aqshanyng biraz bóligin memlekettik tapsyrys arqyly, әlde basqalay jolmen teledidardyng damuyna qúisa, әldeqayda tiyimdi bolar edi. Jetkilikti týrde aqsha bergen son, soghan oray talap qoysa: sapaly zamanauy habar jasau jәne ony praym-taym uaqytyna qoy kerek degen siyaqty. Osynday әdispen jasalsa, men keliser edim. Al janaghyday shekteu qoya salu - eng onay jol. Onyng qanday jaghdaygha әkelgenin kózimiz kórdi: Roza Rymbaevagha týni boyyn «әn shyrqatyp» qoydyq. Múnday jaghdaydy biz de bastan ótkergenbiz, ony moyyndaymyn. Tabys kózi tek jarnamadan bolghan son, solay isteuge tura keldi. Taghy bir mysal aitayyn, «31» telearna «qazaq tilining janashyrymyz» dep dauryghady, al siz senbi-jeksenbi kýnderi osy telearnanyng baghdarlamasyn qaranyzshy? Kóbine orys tilindegi habarlardy kórsetedi. 20 saghattyng kóp bolghanda bir-eki saghaty - qazaqsha. Búl basshylyqta otyrghan adamdargha baylanysty. Onda da, Núrjan Múhamedjannyng ústanymy emes ekenin anyq bilemin. Sebep - kórshiles memlekette otyrghan, telearnany biylep-tósteytin sheteldik azamattardyng mýddesinde jatyr. Jalpy, «31»-di, «7-arnany» reseylikter biylep otyrghany, meninshe, últtyq qauipsizdigimizge núqsan. Eger sol «31»-di jergilikti azamat basqarsa, qazirgi materialdyq bazasymen-aq qazaqsha kóptegen sapaly baghdarlama jasaugha bolar edi.
- Degenmen «Tilder turaly» zannyng otandyq telearnalargha jaghymdy yqpaly bolghan joq pa? Mysaly qanday jolmen bolsa da qazaqtildi habarlardyng sany birshama artty ghoy?
- Jaghymdy әseri bar, әriyne. Memlekettik tilge qatysty qatal da ústamdy sayasattyng bolghanyn qúptaymyn. Men osydan bes jyl búryn amandyq-saulyq súrasqannan basqa qazaqsha bir auyz sóz bilmeytinmin, ókinishke qaray. Orys mektebin bitirdim, odan song Kiyev uniyversiytetinde jogharghy bilimdi orys tilinde aldym. Múny men aqtalu ýshin aityp otyrghanym joq. Kerisinshe, múnyng bәri zaman talabyna say qazaq tilin jetik mengeruge kedergi emes, qamshy boldy. Mening aityp otyrghanym, talap bolu kerek, biraq oghan qosa qamqorlyq ta tanytu kerek. Mysaly diqangha egis ekken әr gektary ýshin memleket dotasiya beredi nemese sauynshygha әr litr sýt ýshin, әr siyrdyng basyna beriletin dotasiya bar. Al televiydeniyege sonday dotasiyany nege arnamaydy? Reytingisi biyik bolghan sapaly habary ýshin jergilikti telearnalargha belgili bir qarjylyq qoldau kórsetilse, júmys búdan da ónimdi bolar edi.
- Sonda qúrylghaly 20 jyldyng ishinde «KTK» telearnasy memleketten eshqanday qoldau kórmedi deysiz be?
- Ony anyq bilmedim. Men kelgenge deyin memlekettik tapsyrys alghan siyaqty. Al tórt jyldan beri óz kýshimizge ghana sýienip júmys istep kelemiz. Byltyr Almaty qalasynyng әkimshiligimen birlesip Medeude «Bitva titanov» degen ýlken shou ótkizdik. «Nasha KZ» protiv «Tamashi» degen. «Tamasha» biraz uaqyt jetimsirep jýrdi, sosyn biz olardy qanatymyzdyng astyna alyp, bólme berip, júmys isteuge jaghday jasadyq. Barlyq qoyylymdaryn taspagha jazyp alamyz, sosyn mereke sayyn efirden kórsetemiz. Búl qazaq tilinde baghdarlama jasaugha degen yntamyzdyng bir kórinisi dep oilaymyn. Taghy bir joba turaly aityp óteyin. Biyl tamyz aiynda Elbasynyng jýldesine Qazaq kýresinen sayys ótkizgeli otyrmyz. Osy iydeyany Preziydent Ákimshiligi, Aqparat jәne baylanys ministrligi, Qyzylorda oblysynyng әkimshiligi qoldady. Respublikalyq auqymda múnday shara búryn-sondy bolmaghan. Osy sayysta bas jýlde alghan bas baluangha 150 000 dollar bәige tigip otyrmyz.
- Oghan kimder qatysady?
- Búl - týie baluandar sayysy. Auyl-aymaqtarda, oblystarda irikteu sayystary ótedi. Osy irikteu satysynan ótken baluandar respublikalyq sayysqa keledi. Ár oblystan tórt baluan kelui kerek. Bas baluan aqshalay syilyqtan bólek, «Qazaqstannyng barysy» degen ataqqa ie bolady, al oblys baluandary aimaqtardyng «barysy» atanady. Onyng suretin ýlken bilbordtargha salyp, jer-jerde ilip qoyamyz. Ár oblys «barysynyn» sureti sol oblys ortalyghynda kórnekti jerde iluli túrady. Sonda ol baluannyng abyroy-bedeli gharyshkerding bedelinen kem bolmaytyn shyghar. Osynday iydeologiyalyq qyry da bar búl sharanyn. Mysaly biz jas úrpaqqa Qabanbay, Nauryzbay batyrlar turaly aitamyz. Biraq olardyng qanday bolghanyn beynelep, sipattap bere almaymyz. Mine, qazirgi úrpaq óz zamanynyng batyrgha barabar keyipkerlerin - baluandaryn bilip, kórip óssin degen tilek bar. Onyng ýstine, búl sayys dәstýrli bolmaq, jyl ainalyp onyng bәigesi de qomaqtylana bermek. Qazaq kýresining kәsipke ainaluyna «KTK» telearnasynyng qosqan ýlesi osynday bolmaq. Odan bólek, «Qarajorgha» biyin últtyq shynyqtyru ýlgisine ainaldyrsaq degen oiymyz bar. Qazir kýnde tanerteng kórsetilip jýrgen ýlgisinen basqa taghy bir sujetin týsirmekpiz. Ýshqonyrda, qazaqtyng әdemi jaylauynda belgili estrada júldyzdarynyng qatysuymen qayta týsirilmek. Qazirding ózinde, kórermenderimizding kemi on payyzy kýn sayyn osy «Qarajorghany» tyndap, bizben birge biyleydi. Birinshiden, úmytylghan biydi janghyrtugha ýles qosu. Ekinshiden, dene shynyqtyrugha bir sep. Al shyndyghyn aitqanda, búl baghdarlamanyng materialdyq paydasy joqtyng qasy, tabysynan shyghyny kóp. Biraq qazaq habarlaryn biz tabys ýshin emes, namys ýshin týsiremiz.
- KTK qazirgi tanda respublikanyng qanday bóligin qamtyp otyr?
- Bizding signalymyzdy respublika aumaghy boyynsha iri qalalar men oblys ortalyqtary qabylday alady. Odan son, keybir audan ortalyqtaryndaghy kórermender kabelidi jeli arqyly tamashalaydy.
- Endigi bir-eki jylda sandyq jýiege kóshemiz. Otandyq telearnalardyng damuyna sandyq jýie qalay әser etui mýmkin?
- Meninshe, sandyq televiydeniyege kóshu - zaman talabyna say jýzege asuy tiyis sharua. Múny men әbden qúptaymyn. Býkil Europa oghan kóship alghan, endi Resey de birtindep oiysuda.
- Onyng kórermen ýshin tiyimdi jaqtary bar ma?
- Qazir bizdi oblys ortalyqtarynda ghana kóretin bolsa, sandyq telearna arqyly bizdi qazaqtyng әrbir auyly tamashalay alatyn bolady. Basqa telearnalarmen salystyrghanda, oblys ortalyqtarynda bizding reytingimiz әldeqayda joghary, al auyldarda osynday telearna bar ekenin de bilmeydi. Al eger bizding signalymyz barlyq auyldargha jetetin bolsa, onda «Qarajorghany» biyleytin, «Mәssaghandy», «Jýrekjardyny» tamashalaytyn kórermenning sany kýrt artady dep oilaymyn. Alys auyldardan biz de janalyqtarymyzdy túshynyp tamashalaytyn óz kórermenimizdi tabamyz. Biraq búl jobanyng kemshin tústary da bar. Bizdi sandyq paketke engizdi, al ol pakettegi telearnalardy tamashalau ýshin kórermender arnayy qúrylghy satyp aluy kerek. Árqaysysy 10 myng tengening ainalasynda. Ony barlyq adamdardyng qaltasy kótere bermeydi ghoy. Búl qúrylghyny Ýkimet halyqqa tegin taratuy kerek. Tipti Amerikanyng ózinde túrghyndardyng barlyghyna, bay-kedey bolghanyna qaramastan, múnday qúrylghyny tegin taratqan. Tym qúryghanda, auyldyng azamattaryna tegin ýlestirui tiyis.
- Al búl jobanyng ekinshi jaghyna - mazmúnyna kelsek. «Týrkistan» gazetining betinde Qazaq aqparattyq kommunikasiyalar akademiyasynyng preziydenti Shahmaran Seilov súhbat bergende, bylay degen edi «Qazirgi tanda «jiyilik jetispeydi» degen sebeppen aimaqtarda, bes-alty, әri ketse, onshaqty telearna ghana kórsetip jatyrmyz. Sandyq tehnologiya túrmysymyzgha engende, jiyilikting sany kýrt ósedi, mol mýmkindikterge jol ashylady. Al osy jiyilikterdi qalay toltyramyz degen mәsele tuyndaydy». Búghan ne deysiz?
- Meninshe, toltyrugha shamamyz jetedi. Qazir Ýkimetting qoldauymen «Balapan» degen telearna ashyldy. «Mәdeniyet» degen telearnany ashu turaly joba bar. Biraq әli kýnge deyin bizde sportqa arnalghan telearna joq. Odan basqa telearnalar ashugha bolady. Maghan salsa, aitysqa arnalghan bir telearna, termege, jyrgha arnalghan bir-bir telearna ashar edim. Qazaq últtyq muzykasyn nasihattaytyn derbes arna boluy kerek pe, joq pa? Múnyng bәrin memleket óz moynyna alu kerek.
- Sizdinshe, qazaq televiydeniyesi orys televiydeniyesining yqpalynan shyqty ma?
- Joq! Eki birdey telearnanyng basshylary Mәskeude otyrghanda, yqpaly joq dep aita almaymyz. Búl - óreskel jaghday ghoy. Qay qazaq Mәskeude telearna basqaryp otyr?
- Osydan onshaqty jyl búryn jergilikti kórermen reseylik teleónimderdi kóp kóretin. Osy talgham ózgerdi me?
- Áriyne, birshama ózgeris bar. Ekinshi jaghynan, Reseyde bir ghana Malahovtyng «Pusti govoryat» degen teleshouyna 120 adam júmys isteydi. Osy habardyng budjeti «KTK» telearnasynyng budjetinen asyp týsse, oghan men tang qalmas edim. Sondyqtan olar sonshalyqty qarjygha sapasy әldeqayda joghary ónim jasaydy, soghan oray kórermendi onay tartyp alady. Búl jaghynan olargha bәsekeles bolu qiyn.
- Sonda orys televiydeniyesi әli alda ma?
- Áli alda. Myna mәseleni eskeru kerek. Elbasynyng osydan 1-2 jyl búryn aitqan sózi esime týsip otyr. Elimizdegi 16 million halyqtyng 8 milliony qazaqtar degende, jartysy basqa últ ókilderi, olar qazaqsha sóilemeydi. Odan son, qazaqtardyng kemi 2-3 milliony qazaqsha teledidardy kórmeydi. Olardyng kóbi Óskemen, Pavlodar, Kókshetauda, Qostanayda túratyn qazaqtar. Endi osyghan baghanaghy 8 milliondy qosynyz. Sonda 11 million adam Qazaqstanda qazaq tilindegi habarlardy tamashalamaydy degen sóz. Búl jaghdaydy ózgertu ýshin uaqyt kerek. Mekteptegi oqushylardyng 70 payyzy (onyng ishinde basqa últ ókilderi de bar) qazir memlekettik tilde bilim aluda. Aldaghy bes-alty jylda jaghday týbegeyli ózgeredi. Sonda qazaqtildi baghdarlamalar ózining qútty ornyna qonady. Osydan tórt jyl búryn «KTK»-da «Qarajorgha», «Mәssaghan», «Keyipker», «Jýrekjardy» bolghan joq qoy. Sondyqtan «asyqpaghan arbamen qoyan alady» dep tirlik etip jatyrmyz.
- Qoghamdyq telearna qúru jóninde iydeyanyng aitylghanyna biraz jyldyng jýzi boldy. Biraq osy bastamanyng jýzege asuy ýnemi keyinge shegerilip keledi. Oghan sebep ne dep oilaysyz?
- Meninshe, bizding telearnanyng qoghamdyq telearnadan esh aiyrmashylyghy joq.
(Arman Tólegenúly kýlip aldy).
Jalpy, derbes qoghamdyq telearna boluy kerek. Parlamentte ne aitylyp jatyr, Ýkimette qanday mәsele talqylanyp jatyr - sonyng bәrin boyamasyz tikeley kórsetip túratyn arna qajet. Qazir janalyqtarda, 1,5 minuttyq reportajda barlyq teke-tires, dau-damay ashyq aitylmaydy. Osyghan baylanysty bir oy aita keteyin: qazirgi tanda telearnalarda sayasy tok-shou joqtyng qasy. Men Ukrainagha jii baryp túramyn. Ol elde tek tok-shougha arnalghan tórt birdey telearna bar. Keshki 9-da bastalady, sosyn ol 1,5 saghatqa sozyla ma, әle 3 saghat bola ma - eki spiyker aitysyp-tartysyp bolghansha jalghasady. Keyde tipti týngi 3-4 ke deyin sozylady.
- Al bizde múnday tok-shoular shygharugha degen qajettilik joq pa?
- Bizdegi sayasy ómirding ózinde ala-qúlalyq joqqa tәn. Parlamentte de tartys bayqalmaydy. Parlamentte kemi eki әlde ýsh partiya otyrsa, sayasy pikirtalas, saylaushylar mýddesi ýshin jagha jyrtysu boluy mýmkin.
- Bәlkim, sayasy habarlardyng týsirilmeui telearna qojayyndarynyng mýddesine baylanysty shyghar?
- Joq, búl - qoghamnyng ózine tikeley qatysty mәsele. Eger qoghamda, Parlamentte teke-tires, aighay-shu bolyp jatsa, ony kórsetu, týsiru bizge de qyzyq bolar edi.
- Songhy kezde otandyq telearnalarda oiyn-sauyq baghdarlamalardyng sany kýrt ósti. Múny siz «kórermen talghamy» dep aityp óttiniz. Búl da ras. Biraq, ekinshi jaghynan, televiydeniye, jurnalistikanyng auditoriyany tәrbiyeleu funksiyasyn joqqa shygharghanymyz ba, búl qalay?
- Tәrbiyeleu funksiyasyn televiydeniyege telu dúrys emes. Búl - negizinen Ýkimetting qúzyryndaghy mәsele. Meninshe, «KTK» telearnasynyng әleumettik funksiyasy eng jogharghy dengeyde jýzege asuda. Qoghamda bolyp jatqan jaghdaydy ashyq, qarany qara, aqty aq kýiinde berip otyrmyz. Odan arghysyn kórermen tarazysyna qaldyramyz. Biz auditoriya men qogham arasyndaghy tasymaldaushy ghanamyz. Al әzil-syqaq baghdarlamalargha kelsek, atam zamannan beri ózgergen nәrse shamaly. «Hleba y zreliysh» degen jaghday әli de ózekti. Zamandar auysty, basqa adamdar keldi, biraq adam tabighaty sol kýiinde. Qarny toq, qayghysy joq bolsa bolghany. Ol ýshin oiyn-sauyq, kýlki kerek. Al kez kelgen kommersiyalyq arna retinde bizding maqsatymyz - kórermenning qybyn tauyp, kónilinen shyghu.

Ángimelesken Gýlbighash OMAROVA

http://www.turkystan.kz/page.php?page_id=47&id=6247