Parijge men de bardym. Shaqyrghan oppozisiyanyng sheteldik burosy. Demokratiyaly, erkin elde túramyz, sondyqtan birden kelistim. Bizde oppozisiya ókilderimen kezdesuge, kenesuge bolmaydy, olardyng ýstine jara shyqqan, jýzi qara degen de zang joq.
Elimizding premier-ministri bolghan Ákejan Qajygeldin jәne Atyrau oblysyn basqarghan Bergey Rysqaliyevpen de kezdestik. Kórgen jerde kónil ait deydi, Ákejan aghamyzgha әkesi Maghjannyng baqilyq boluyna oray kónil bildirip, jaratqan iyemizding raqymyna aluyn tiledik. Ákesining qazasyna bara almaghan azamatqa sabyr aityp, búnday jaghdaydy jauymyzgha da tilemeytinimizdi jetkizdik. Óldi sanap jýrgen Bergey aghamyzdyng tiri, aman-sau ekenin kórip, endi úzaq jasaytyn boldynyz dep, ghúmyrly boluyn tiledik. Ákejan Maghjanúly men Bergey Sәulebayúlynyng eldi saghynghany kózderinen kórinip túrdy. Búl jerde bizge ýlken bolyp sóileuge, sabyr aitugha, әli-aq jaqsy kýnder tuady deuge tura keldi.

El basyna kýn tughan jaghdayda Qazaqstangha kelesizder me degen súraghyma, eki azamattan da «kerek bolsaq kelemiz, kómegimizdi beremiz, bәrine dayynbyz» degen jauap aldym. Endi osy jiynda kórgen-bilgenimdi tezis týrinde jetkizip kórsem:

1. Bizdi shaqyrghanda: «Eshqanday mindetteme, ýgitteu bolmaydy. Jiyngha qatysyp, kórip ketsender bolghany» delindi.
2. Parijdegi jinalysty úiymdastyrghan – janalanghan «JSDP – Aqiqat» partiyasy jәne onyng jetekshisi Ermúrat Bәpy aghamyz.
3. Jiyn «Qazaqstan azamattyq qoghamynyng toptasuy» (Parij konferensiyasy) dep ataldy.
4. Jeke óz atymnan aitsam, partiyada jýiening joqtyghyn, úiymdastyru júmysynyng jolgha qoyylmaghanyn, ýgit-nasihattyng azdyghyn bayqadym. Búl jerde jurnalist Gýlim Orazbaevanyng «A-nyng aitqany Á-ge jetpese búghan A ózi kinәli», - degenimen kelisemin.
5. JSDP ókilderi negizinen oryssha sóilep, qújatty orys tilinde dayyndaghanyna ózim narazy boldym. Biylikke sózimizdi ótkize almay jýrgende, halyqshyl degen oppozisiyanyng oryssha sayraghany jaraspaytynyn aittym. Sondyqtan da qújat aldymen qalyng búqaragha qazaq tilinde jariyalanauyn talap ettik.
6. Oppozisiyanyng sheteldik burosy osyghan deyin Qazaqstandaghy janalyqty negizinen orystildi aqparat qúraldarynan alyp kelgenin, biraq belsendilik qazaqtildi ortada, kóshege shyghatyn da, mәsele kóterip, talap qoyatyn da, basyn bәigege tigetin de negizinen qazaq azamattar ekenin moyyndap, júmys baghytyn dúrys arnagha búryp jatqandaryn aitty.
7. Orys tili degennen shyghady, «Bir el – bir til» talaby qoyylsyn degendi jastar jaghy daulasyp otyryp, әreng ótkizdik. Sebebi, orys tili – resmy til degendi algha tartqan biylik, Ata zandy ayaqqa basyp, týgelge juyq oryssha sóilep, oryssha jazady, oghan qarap biznes pen qogham da oryssha ketip barady. Olardan «Nege qazaqsha sóilemeysin?» - dep súrasan: Preziydentting ózi, baghyt berer biyliging de qazaqshagha qarsy ghoy, - dep auzyna qúm qúyady. Ózge últ ókilderinen de «qazaqsha sóile degen talap qoymasa, orta bolmasa, biz qalay qazaqsha sóilep ketemiz», - degendi talay estidim.
8. Preziydenttik saylauda «JSDP – Aqiqat» partiyasy Ámirjan Qosanovty qoldamaytynyn, saylaugha boykot jariyalaytynyn aitty. Búghan da biz qarsy boldyq. Oppozisiyanyng saylaugha Qosanovty biylikting ózi qosyp otyr degenimen kelisemiz. Biraq biylik últtyng da ýnin estui kerek. Halyqtyng Qosanovshyl bolyp otyrghany sondyqtan. Qosanovty qoldau – bolashaqty qoldau, qazaq tilin qoldau, demokratiyagha qadam, últty, qoghamdy oyatu ekenin aittyq. Anyghyn bir Alla biledi, әriyne.
9. «JSDP – Aqiqat» partiyasynyng kózdegeni parlamenttik saylaugha qatysu. Ákejan Qajygeldin men Bergey Rysqaliyevting aituynsha, preziydent saylauynan son, tamyz-qazan ailarynda parlamenttik saylau ótedi. «Aqiqat» partiyasy osy saylaugha qatysyp, biraz oryn aludy kózdep otyr. Partiya «senat» degen institutty joyyp, bir palataly parlament boluyn talap etedi. Búl úsynys ózime de únady.
10. Qajygeldiyn, Rysqaliyev tarapynan ózime aitylghan úsynystar: partiyagha kel, basqar, jaqtastaryndy jina, óz baghytyndy ait. Sonda parlamentke deputat bolyp, talabyndy biyik minberden jetkizesin. Men de, Abzal Qúspan, Sәule Ábildahanqyzy da oilanatynymyzdy aittyq.

Negizgi tezister osynday. Ákejan Qajygeldin men Bergey Rysqaliyevting jalyndy sózderinen keyin kók bayraqty kóterip, kóshege shyqqymyz-aq kelip ketti. Kóshe demekshi, negizgi kýsh halyqtyng óz qolynda ekenin, el kóteriler bolsa, qalyng nópirdi eshkim de basyp, janshyp ústay almaytynyn biylik te, kýshtik qúrylymdar da týsinedi dep senemin. Búndaydan qúday saqtasyn deymin! Biraq biylik halyqpen ymyragha kelmeytin bolsa, әleumettik mәseleler sheshilmese, analar tiyisti jәrdemaqysyn ala almasa, qazaq óz jerinde ógeyding kýnin keship, malyna da, basyna da ie bola almasa, bayaghy jartas sol jartas bolyp qala berse, halyqta basqa mýmkindik qalmaydy.

Aytpaqshy, Parijge barghan azamattargha әkimdikten, ÚQK-den habarlasyp, mazalap jatyr eken. Búnyng keregi joq dep sanaymyn. Kerek bolsa bar súraqqa jauapty jogharyda jazdym. Bәrin qadaghalap ústaymyz, bir-birlep «syndyramyz» degen eski әdetten arylu kerek. Jastar men qogham belsendilerinen qúbyjyq jasaudyng keregi joq. Qúrbandyqqa shalu degendi tipti oilamasyn. Damyghan eldermen terezesi teng memleket qúramyz desek, erkin oily memleketshil azamattardy qúrmetteuimiz kerek. Bәrimizding kóksegenimiz tynyshtyq, qazaq elining tútastyghy, elding erteni, úrpaghymyzdyng óz elinde ósip, azat elding qorghany, azamaty boluy.

Mәdy Manatbekting facebook paraqshasynan

Abai.kz