Cofy Smataev, jazushy, Halyqaralyq «Alash» syilyghynyng iyegeri:

Cofy Smataev, jazushy, Halyqaralyq «Alash» syilyghynyng iyegeri:

- Sizding oiynyzsha jazushylyq kәsip qalam ústaghan jangha qanday mindetter jýkteydi? Shygharmashylyq adamyn basqalardan erekshe etip kórsetetin qay qasiyetterdi airyqsha atar ediniz?

- Búl - mening býiirimdi býlkildetpegen tansyq týisik eken. Óitkeni qalamgerlik tirlik mening tas mandayymdy qasqalap tilip búiyrghan enshim tәrizdi kórinushi edi... Jazushy - meninshe, әri ótken kýnderdin, әri óz zamanynyng shejireshisi, әri óz uaqy­tynyng ainasy. Zamanynyng únghyl-shún­ghylyna ýnilip, qoghamynyng aq-qarasyn payymdap, uaqytpen birge adymdap oty­ratyn suretker ghana shynayy shygharmany dýniyege әkeler bolar. Sondyqtan da әr has qalamger el shetinde, jau betinde túrady. Sondyqtan da shynayy talant elding ýni bop sóileydi. Halyqtyng tilegi bop kópten búryn kózge týsedi. Últynyng ary men namysy bolyp algha shyghady.

-Múnyng bәri belgili jaghday ghoy, agha...

- Anyghyn aitar bolsam, úly tilekti ja­zushy ghana últynyng qamyn jeydi. Halyqtyng mýddesin oilaydy. El armanyn algha sýireydi. Óitkeni úl mýddesinen últ mýddesi artyq ekeni aqiqat. Er bilegimen el tilegi oryndalary shyndyq. Endeshe әrbir tabandy jazushy - elining әri perzenti, әri úly, әri eri. Ol onyng býginin kórkeytip, ótkenin eskerip, keleshegin kóksep otyrugha tiyis.

Sonda últymyzdyng qasiyeti ósip, qadiri artyp, qúrmeti kóbeyedi. Úly halyqtyng úrpaghy qúndy, úlandary syily bolaryn esten shygharmalyq.

- Ádette, qalamgerler әr shygharmasyn «perzentim, bóbegim» dep jatady. Osymen kelisesiz be?

- Ár shygharma qalamgerdi tolghantyp, qinap, jýie-jýikesin sharshatyp, shal­dyqtyryp baryp jaryq dýniyege óz shama-sharqynsha jar salyp tuatyn perzentindey bolatyny ras. Meninshe, әr shygharmanyng óz ómirbayany bar. Avtordyng ishtey tebi­renui, tolquy, eligui, jýreksinui qat-qabat aralasyp jatuy әbden yqtimal. Olarsyz shygharmashylyq «tolghaghy» mardymsyz. Al sebepsiz saldar joq degenge saysaq, әr istin, sәtimen ayaqtalghan isting әu basta tileules týrtkisi bolatyny jәne aqiqat.

- Osynday «tolghatudy», estuimshe, siz tym erte bastapsyz. Keudenizge ruh dәnegin sepken qanday әserding týrtkisi boldy?

- Mening mamandyghym - injener-metallurg. Mәskeudegi qazaq studentteri merekelerdegi bas qosuynda «Elim-ay» әnin qosylyp aityp ashyp, sol әnmen toytarqardy jasaytyn. Sonday sәtterde balang jigitting jas jýregi inkәr saghynyshqa kóbirek berilgish kele me, kóz aldyma tughan dalamnyng aq seleui jybyrlay tolqyghan júpyny beynesin oraltyp, múnly әn maghan erekshe әser etetin. Sodan ba, men «Elim-ay» әnining shyghuyn tekserip, tarihyn týsindirudi aldyma maqsat qyp qoydym. Mәskeuding kitaphanalary men múraghat­tarynan biraz derekter men dәiekter jinadym. Keyin úlan-baytaq dalamyzdy talay aralap shyghyp, kónekóz qariyalardyng qarlyghynqy ýnine qúlaq bop tosyldym.

- Kóp úzamay osy ataqty romanynyz óz oqyrmanyna jetkenin bilemiz. Sonymen kókirekte pisken dýniyening qinalmay tuatyny ras deysiz ghoy.

- Olay deuge bolmas. Qinalmastan qiyndyqty jene almassyn. Shyndyqty izdegeninde shyryldatar qiyndyqtar mol kezdesedi. Óitkeni tarihy shyndyqqa negizdelmese, kórkemdik shyndyq turaly sóz qozghaudyng ózi de artyq. Oidan shygharylatyn shyndyq bolmaydy. Jәne tarihty búrmalau jeke adamnyng qolynan kelmeydi. Óitkeni tarih - kóptin, qoghamdyq ómirding bastan keshken dәuiri. Sondyqtan úly mәrtebeli tarih aldynda әrdayym adal kónil, taza jýrekpen jýginip otyru lәzim.

- Keybir synshy-әdebiyetshiler «býginde ótken-ketkendi qoparmay-aq, arhivterge bas súqpay-aq tom-tom tarihy kitap jazghyshtar kóbeydi» - degendi aitady. Búghan siz ne deysiz?

- Ne aitayyn... Kimdi ne dep jazghy­rarmyn. Óz oiymsha, Otangha degen ystyq yqylasynnan sheksiz dalannyng oiy men qyryna, kóli men shóline, tughan halqyna, onyng últtyq dәstýrine, salt-sanasyna, bay tiline, qúlazyghan qorym, ýnsiz qorghandarda jatqan ata-baba ruhyna degen sýiis­penshiliginnen tariyhqa degen shynayy kózqarasyng qalyptasuy mýmkin. Eger halqymyzdyng osydan ýsh ghasyrday búrynghy haline kóz jibersek, onda sonau aqtaban shúbyryndy bolghan qandy jolmen qybyrlap keudesin әreng sýiretken qayghyly elding azaly tarihyn kórer edik. Jan-jaghynan antalaghan jonghar, shýrshit, orys qyspaghynda qalghan halqymyzdyng aldyna tarihtan birjolata óship, qúryp ketu nemese dalbasalap eldi saqtap qalu diylem­masy jan alqymgha tirele qoyylghan. Osynday qoghamdyq, әleumettik, tarihy sebepter qazaqty Reseyding qolastyna kirip, tәuelsizdigin qúrbandyqqa shalugha mәjbýr etken. Kórkemdik shyndyqty izdegende men osynau tarihy shyndyqqa arqa sýiedim. Tarihy dәiektilik, sayasy jaghday men әleumettik mәselelerdi kórsetudegi dәldik, últtyq әdet-ghúryp pen halyqtyng harak­terlerining ózindik erekshelikterin naqty beru - adastyrmas qúbylnamama ainal­ghan.

- Dúrys qoy. Biraq kәdimgi kәsiby tarihshylar atqarar mindetti qalamgerlerding arqalap ala jóneluin layyqty júmys dey alamyz ba? Sonda, «әrkim óz isimen ainalysqany jón» degen qaghida qayda qalady?

- Áriyne tarihshylardyng el, últ tarihymen qoyan-qoltyq ainalysqanyn qúp kóremin ghoy. Biraq kenestik kezende últtyq respublikalardyng tarihyn Oktyabri revolusiyasynan bastatqan mәskeulik tarih iliminen attap kete almay qoyghan tarihshylarymyzdan týnilgenimizdi nesine jasyrayyn. Al tarihy taqyrypqa qalam siltegen song tarihty zertteu, iygeru, tanu qajettigi dausyz mәsele. Ádebiyet - halyq ómirining ainasy. Ol keshegi men býgingini, býgini men bolashaqty salystyra, sabaqtay otyryp ilgeri damidy. Ótkenge ýnilmey, bolashaqty boljau qiyn. Baghy zamannyng qytymyr qoynynda jatqan talay tylsymdy ashyp, jayyp salyp, zamandastarymnyng iygiligine ainaldyr­ghanymdy aiyp sanasan, ózing bilersin. Men ýshin ol abyroyly júmys. Halqynnyng tarihyn zerttep, sol kezeng oqighalaryn shygharmang arqyly býgingi hәm keleshek úrpaqqa tanytu - әri tәrbiye, әri ónege.

Álbette, tarihy shygharmany jazu onay dýnie emes. Ol ýshin keyipkerlerinmen әreketinmen de, iydeyalarynmen de birge ómir sýrip, birge tynystauyng kerek. Kenistikti sharlaghan qiyalyn: «Kim?» «Qayda? Qalay? Ne ýshin?» deytin súraqtardy jii týrtkileui lәzim. Sonda әri tarihshy, әri etnograf, әri arheolog, әri geograf, әri filosof, әri diplomat-sayasatker qyz­metterin azdy-kópti boyyna siniruge tyrysasyn. Olarsyz shygharma shyndyghyn jetkizu qiyn. Alys kýnder men býgingi tirlikke layyq kópir salyp, aqiqat pen anyzdy jalghastyru - sheberding enshisi. Qalamger qiyaly.

Shyndyq - qanqasy, sýiegi ghana. Qiyal - sonyng eti men terisi. Kiyimi men búiymy. Óndelmese, әrlemese qúr sýiek - sýiek qana. Óz basym tarihy tuyndynyng qúnyn ósiretin bir parasy - til dep úghynam. Óit­keni til - oidyng qyzmetshisi, dilding el­shisi. Qazaq - sózben sayysyp, uәjge toqtaghan halyq. Danalyqtyng móldir túnyghynan susyndaghan últ ókilderin biyin biyshe, batyryn batyrsha, aqynyn aqynsha sóiletu - qalamgerlik paryzymnyng shyny­na ainaldy desem artyq bolmas. Sondyqtan da beyneli sóz, obrazdylyq, astarly dialogtar, sheshendik dәstýr «Elim-aydyn» kórkemdik qasiyetin aiqyndaytyn kom­ponentter boluyn armandadym. Áyteuir niyetim týzu.

-Qalyng oqyrman jyly qabyldaghanymen, osynshama ter tókken enbeginizding keng taraluyna kezinde biraz tosqauyl bolghanyn bilemiz. Osy orayda «Elim-aydy» elenbey qaldy deuge bola ma?

- Kim aitty elenbedi dep? «Elim-aydy» kezinde әr kitabyna auyl qazaghy bir qoyyn berip, aiyrbastap alatyn-dy. «Elim-ay» - mening negizgi ómirlik kitabym. Mening bir ghana kinәratym - alghashqy kitabyn otyzgha da jetpey jazuym. Sodan da bolar, meni qalyng oqyrman birden qabyldaghanymen, oghan keybir әriptesterim men bәtuasyz basshylar ýrke qarady. Ýrpiyise bólektedi. Enbek baghalanbady, bagha berilmedi. Qúrmet kórsetilmedi. Ol - sol kezdegi toqyrau zamanyndaghy boykýiez әdetimizding saldary ghoy.

Birinshi kitapty baspagha 1970 jyly tapsyrghanmyn. Aragha attay segiz jyl salyp, ol 1978 jyly әreng jaryq kórgen. 120 myng danamen shyqqan roman bir aigha jetpey tarap ketip edi-au... Osy kitapty shygharmau ýshin baspadaghylar da, basqalar da «Oybay, temir-tersekting oquyn bitirgen injener tarihy taqyrypqa ne betimen barady eken, ei!» - degen de alypqashpa әngimelerdi shiyrlap jýrdi. Keybireuler búl shygharma jayynda «Ótkendi kóksep, handyq dәuirdi ansap, býgingi órkendegen sosialistik túrmysymyzdy mansúq etpek», - dese, taghy bireuleri: «Áy, ol әli jas qoy. Otyzgha da jetpey tarihty qozghap, qalyng roman jazyp nesi bar. Kýte túrsyn!» dese ýshinshisi: «Áldebir metallurgtyng shatpaghy týgil maytalman jazushynyng da sýbeli enbekterin basyp shygharugha qaghaz tappay jýrmiz. Kelimsekter dәndemesin!» dep kýpildese, saqqúlaq qyraghylary: ««Elim-ay!» dep kýnirenetinin qaytersing búl Smataevtyn. Tipti odan basqa da el joqtay-au. Myna qalpymen Rossiyagha biz óz erki­mizben qosylghan joqpyz dep, búl shirkin sýttey úiyp, bauyrday qatqan inter­nasionaldyq dostyghymyzgha iritki salyp, tútastyghymyzgha syna qaghuy mýmkin-au. Bayqandar, osynyng ózi últshyl bolmasyn. Anau «Jas túlpar» deytin býlikshil topty qúrushylardyng biri emes pe ol! Baytúr­synovtar da bayaghyda últshyl úiym qúrudan bastaghan bar súmdyqty!» dep nebir sózdi guletken. Qosh... Áyteuir, kitabymnyng jaryq kórgenine, ózimning aman-esen jýrgenime tәube qylamyn.

- Rasymen de, kezindegi Kenes iydeologiyasynan qanshama qalamgerlerimiz qúqay kórip ótti. Áytse de býgingidey jariyalylyq zamanynda qazaq qalamgeri shygharmashylyq erkindikke qol jetkizdi dey alamyz ba?

-Jariyalylyq deymisin... Sol ózi bizge tolyq jetti me eken?! Ras, tarihy taqyrypqa qalam terbegen әr qalamger qyl ýstinde jýredi. Oghan últshyl, jershil, eskishil deytin aidar taghylatyn. Men demo­kra­tiyalyq prinsip degenindi búrynda-aq ansamap pa edim?! Jariyalylyq - adal­dyqtyng ainasy, al adaldyq - azamattyqtyng belgisi dep qalpaghymdy aspangha atqanymdy qayteyin. Álgi el talasa oqyghan «Elim-aydyn» ýsh kitabyn tolyp jatqan baspa­lardyng eng bolmasa bireui osy Tәuel­sizdigimizding 20 jyldyghy qarsanynda qaytalap basugha niyet bildirip kórdi me eken? Jazghany júrtqa jetpese, qalamgerding aty qaydan shyghady? Basqasyn aitpaghanda, azamattyq pen adaldyqty bizder - qalamgerler, ýnemi óz boyymyzdan taba bildik dep aita almaymyn.

Bizde shyn talantty erterek óltirtip alyp, jylaghan bolyp, әdilet pen shyndyq izdegen bolyp jabyla maqtauymyz, júmyla joqtauymyz bar. Sózimdi dәleldeu ýshin Qasym Amanjolovtyng biylghy 100 jyldyq mereytoyyn baspasóz ben basqa sózderde jariyalaudyng jútandyghyn kóldeneng tartar edim. Qazaq ýshin Qasym әdebiyetting bir ghasyrynday bolghan alyby emes pe? Biyl 80 jyldyghy atap ótilmek Múqaghaly da sol Qasymnyng jyrynan ot almap pa edi?! Endeshe eki arysqa, eki úly aqyngha, elding eki úlyna birdey qúrmet kórsetsek, biz, shyn mәninde, adaldyqtyng qúly, әdiletting joqtaushysy bolar edik.

- Siz turaly kezinde maydanger qalamger Qalmúhan Isabaev «Sheneunikter ishindegi jalghyz jazushy» degen maqala jazghanyn bilemiz.

Onda sizding kezinde Kolbinge jәne onyng shovinistik ruhtaghy sheneunikterine ýnemi qarsylyq bildirip, últynyzdyng ýstinen búlt úshyrmaugha barynyzdy salyp, kәdimgidey erlik kórsetkeniniz jayly tәptishtep bayandalghan. Jaqynda bir sózinizde «әli de әdiletsizdikpen kýresip kelemin» dediniz...

-Mening shygharmalarymnyng negizgi ózeginde shyndyq túratyny sózsiz! Múny baspasóz betterinde jariyalanyp jýrgen órt, dert, sert, óksik, ókinish... dastandarym­dy oqyghandar jaqsy biledi dep oilaymyn. Men sol ómirlik ústanymymnan - «әdilet kerek!» deytin donkihottyghymnan bir eli de auytqyghan emespin!

- Ángimenizge raqmet! Jetpisting biyigine jetken shaghynyzda, mereyli jasynyzben qalyng oqyrmandary­nyzdyng atynan qúttyqtaymyz. Shynshyl shygharmalarynyz ghúmyrly bolsyn!

Alashqa aitar datym

Jalpy, bizde әdebiyetti nasihattau, qalamgerdi sәigýliktey baptau jaghy mýlde jetispey jatyr. Úly Pushkindi jalpaq Reseyge jaghalay tanystyru ýshin úly synshy Belinskiy qajet bolsa, bizde terenge ýnilmesten aq pen qarany ghana ajyratar qarapayym synshynyng ózi de tabylmaytyny qúpiya emes. Taghy bir qatty eskerer jaghday - biz mәdeniyet pen әdebiyetti payda kózine ainaldyra almay otyrmyz. Áriyne, Ádebiyetting ónegelik, tәrbiyelik paydasy úshan-teniz. Áytse de ol ýlken tabystyng da kózi emes pe? Al biz qalamaqy jýiesin mýlde joyyp tastadyq. Jogharyda otyrghandar qalamgerlerge, oqyrmangha tiyer moralidyq ziyanyn oilay ma eken? Áy, bilmeymin. Azamatyn ardaq tútqan irgeli elder bolsa, aqyn-jazushysyn alaqanynda ústaydy. Ónerge degen, últtyq mәdeniyetke degen býkilhalyqtyq betbúrys bolmay, iydeologiyadaghy sheneunikterding burokrattyq kózqarasyn, nemqúraydylyghyn jenu qiyn. Óz basym әzirshe olardan týnilumen kelemin.

Al bizderge silkinis kerek-aq. Halyqtyng tili men ýni sanalatyn aqyn, jazushy elding aldynda top bastap, adymdap bara jatsa, sol elding mereyi ýstem, ensesi әmanda joghary bolmas pa edi...

· Ómirderek

Sofy Smataev 1941 jyly 22 mausymda Qaraghandy oblysyndaghy Kiyik stansysynda tughan. 1959 jyly Qazaq memlekettik uniyversiytetining filologiya fakulitetine týsip, bir jyldan keyin Mәskeuding Bolat jәne qorytpalar institutyna auysqan. Negizgi mamandyghy - injener-metallurg. Mәskeuding «Oraq pen balgha», Tulanyn, Temirtaudyng metallurgiya zauyttarynda, Qazaq KSR Ghylym akademiyasynyng Metallurgiya jәne ken bayytu institutynda qyzmet atqardy. Biraz jyl «Júldyz» jurnaly proza bólimining mengerushisi, Qazaqstan KP Ortalyq Komiytetinde núsqaushy, sektor mengerushisi boldy. 1989 jyldan Qazaq KSR memlekettik Kitap palatasynyng bas diyrektory bolyp qyzmet istegen.

V.Shekspirding «ngliy Sezari» dramasyn, vengr jazushysy IY.Doboziyding «Seysenbiden beysenbige deyin» povesin, ýighyr jazushysy H.Abdullinning «Joldastar», Yu.Muhlisovtyng «Sadyr paluan» romandaryn, Korolenkonyn, V.Solouhinnin, A.Lupannyn, E.Isaevtyn, B.Ivanov, P.Zagrebelinyidyng әngime, ólenderin tәrjimalaghan. «Elim-ay» romany men birqatar tuyndylary kóptegen shetel tilderine audarylghan. «Qúrmet», «Parasat» ordenderining iyegeri, Jezqazghan, Balqash qalalary, Aghadyr, Qarqaraly, Shet audandarynyng Qúrmetti azamaty.

 

Avtor: Almat IYsәdil

http://www.alashainasy.kz/person/24715/