Irak Elekeev, Mәjilis deputaty:

Irak Elekeev, Mәjilis deputaty:

- Irak Qasymúly, songhy uaqytta Par­lamentting pәrmendiligi turaly birneshe dýrkin mәsele kóterip jýrsiz. «Mәjilisting belsendiligi tómen» dep mәlimdeuge ne týrtki?

- Búghan deyin kótergen mәselelerim boyynsha palata spiykerinen bastap, keybir әriptesterim de «Parlamentting negizgi qyzmeti - zang shygharu» degendi algha tar­ta­dy. Men deputattyq qyzmetti osylay shek­tep qoymen mýldem kelispeymin. Óit­keni halyqtyng qoldauymen saylanghan Par­lament eldegi әleumettik hәm sayasi, eko­nomikalyq mәselelerding bәrin qamtyp talqylaugha mýddeli bolyp, sol arqyly әrtýrli oqighagha tiyisti baghasyn uaqtyly berip otyruy shart. Naqty mysal aitayyn: songhy biraz kýnnen beri Manghystau júrtshylyghy ereuildeumen jýrdi. Ony búqaralyq aqparat qúraldarynyng bәri jazyp ta, kórsetip te jatyr. Tek Parlament qana eshtene bolmaghanday ýnsiz. «Sen tiymesen, men tiyme» degenge salyp búl taqyrypqa jolaghymyz da kelmeytindey. Onyng sebebi ne? Búl - ýlken súraq. Man­ghystau ónirinen Mәjiliste deputattar - Gýlnәr Seytmaghanbetova, Zeynolla Al­shym­baevtar bar. Ekeui de - sol ónir hal­qyna bedeldi, el-júrt syilaytyn aza­mattar. Endeshe, osy eki deputat ereuil jasap, kóshege shyqqan azamattardyng ta­lap-tilegin, qoyyp otyrghan úsynysyn Parlament atynan baryp bilip, mәn-jaymen tanysyp, sosyn tiyisti sheshim qabyldau ýshin Mәjiliske kelip, habar-oshar jasap, tolyqqandy aqparat beruleri kerek edi. Men Gýlnәr Seytmaghanbetovany da, Zeynolla Alshymbaevty da jaqsy bilemin, sol ónirde halyqqa enbegi singen azamattar, sol ýshin ónir halqy olardy qúrmet tútady. Olardy Manghys­tauda býgin kóterilip otyrghan problemany bilmeydi dep aita almaymyn, bәrin biledi. Áytse de múnday oqighalardyng shyghu sebebine әli eshkim de tolyqqandy resmy jauap bergen joq. Halyq arasynda shu bolsa, ony biz BAQ-tan oqyp, syrttan estip otyra beremiz be?! Al osyny hәm osynday el arasyndaghy ushyqqan, qordalanghan mәselelerdi Parlamentte talqylaghannyng nesi aiyp? Talqylau arqyly problemany bilip, júrttyng kótergen mәselesine qany­ghamyz, sodan olardyng dúrysyna - dúrys, búrysyna - búrys dep bagha beremiz. Zannyng qorghalghany qaysy, zansyz mәsele qaysy, kim biledi, qane? Júrt ózi kótergen mәse­lege Mәjilisten uaqtyly bagha berilgenin kórse, biylikke degen senimi de ornyghady. Orynsyz ereuildi de jasamaydy dep bilemin.

Áygili sayasatker U.Cherchiliding aitqan mynaday jaqsy sózi bar: «Parlamentte aitys-tar­tys órshise, halyq múny týsinedi, al parlament ýnsiz bolsa, halyqtyng ózi qúlshynyp kóshege shyghady». Sondyqtan da parlament - qanday da bir zang jobalaryna «iyә» nemese «joq» dep týimeni basyp qana otyra beretin oryn emes. Ayqay-shudyn, talas-tartystyng ónir­lerde, halyq arasynda bolghanynan góri, onyng bәri, tipti dau-damaylar da sol júrt saylaghan parlamentte bolghany lazym. Yaghny halyq mún-múqtajyn jetkizu ýshin ereuilge shyqqannan góri Parlamentte aitys-tartystyng tynbay qarbalasyp túrghany myng ese artyq. Áytse de býgingi zang shygharushy biylikte «dauly mәsele» talqylanbaydy әri birshama deputattar soghan ýirenip alghan synay tanytady. Endeshe, onday parlamentting keregi qansha?! Ekinshiden, men óz mәlimdeme­lerimde parlamentting bedeli turaly mәsele kóterdim. Al biylikting osy tarmaghy­nyng bedelin ósiru ýshin de taghy da әlgindey talqylaular jii bolghany kerek. Mening ústanymym - osy! Múny qoldaushy­lar­dyng da, qoldamaytyndardyng da bary belgili. Ayta keteyin, maghan birqatar azamattar hat joldap, Mәjiliste bir silkinis payda bolghanyn aityp, rizashylyqtaryn da bildirip jatyr. Múnday silkinis bolsa, Parlamentting pәrmendiligi de artady, zang shygharushy biylikting bedeli de kóteriledi. Endeshe, qay jaqsysyn ózi qalauy ýshin júrt mәseleni ózi salmaqtay jatar.

- Degenmen «Parlamentte Elekeev qana ashyq aitady» degenmen kelis­peytin әriptesteriniz de bar ghoy?

- «Parlament» degenning ózi fransuzdyng «aytu, sóileu» degen sózinen shyqqan. Al deputattar ne aityp jatyr? Halyqtyng oiynan shyghatyn, júrt kýtken sóz aityldy ma? Osy jaghyn oilasaq etti. Áriyne, men búl túrghyda biylik qabyrghasynda aitylghan mәselening bәri birdey sheshimin tabady degennen aulaqpyn. Óitkeni Parlamentte kóterilgen mәselening oryndalatyny da, oryndalmaytyny da bar. Degenmen aity­latyn jalghyz oryn - osy, halyqtyng ózi saylaghan Parlamentting alany. Halyq­tyng talabyn jetkizer tiline ainalyp, deputattar Parlamentting min­berin­de elding sózin aitsa, ony júrt ta jaqsy qabyldaydy emes pe?! Qogham arasynda «deputattar mәsele kóterip jatyr» dep el de ózining soyyly soghylatyn minberdi moyyndaydy. Osy mәsele jýzege aspay, tek qana zang shygharu­shylyq soqpaqtan shygha almau Parlamentke esh jaraspaydy әri búl - asa kem­shil túsymyz. Sondyqtan da «Mәji­liste belsendilik joq» demeymin, bar, biraq әli de bolsa tiyisti dengeyde emes. Mәselen, kýni keshe Ýkimet pen Esep komiy­tetining budjetke qatysty esebin tyndaghan kezde qanshalyqty pikirtalas tudy? Al múnday pikirtalas nege әrbir zang jobasy boyynsha kórinis tappay otyr? Taghy da aitamyn, qogham arasyndaghy qordaly mәseleni Mәjiliske jetektep kirgizip, tu-talaqayyn shygharyp, talqygha salghannan útpasaq, esh útylmaymyz.

- Mәseleni tótesinen qoyamyn dep Parlamentte jalghyzsyrap qalghan joqsyz ba? Sizding pikirinizben biraz әriptesiniz, yaghny partiyalas serik­teriniz esh kelispeytin sekildi ghoy...

- IYә. Rasymen, Mәjilisting zalynda otyrghanda meni әriptesterimning kóbi qolday qoymaydy. Degenmen olardyng barlyghy derlik meni ishtey qoldaydy, men soghan senemin. Óitkeni zalda otyrghanda ýndemegenimen, tysqa shyqqanda arqadan qaghady, kabiynetke kelip túryp, kóterilgen mәselening dúrys ekendigin aitatyndar kóp. «Irak, seniki dúrys boldy. Osynday tik aita­tyn bir adam shyghar ma eken dep oi­laushy edik» degender de boldy. Áyt­kenmen deputattardyng bәri birdey emes qoy, әrkimning óz payymy bar. Men de 106 әriptesimning bәri birdey oilaghanyn qalamaymyn. Rauan Shaekin búghan deyin ótkir sóileytin. Oiyn irkimey, aitatynyn aityp salatyn әri әdilin, ashyghyn algha tartatyn. Esterinizde bolsa, sol Shaekin jarty jyl sóilemey qoydy. Nege? Óitkeni búghan deyin sóilegenderinen esh nәtiyje shyqpady, sosyn «sózding qadirin qashyryp, qor qyla bermeyin» degen shyghar. «Eshkim qoldamaghan son, bәribir jalghyz ózimmin» degen shyghar. Al qazir meni qoshtaytynnyng bireui sol - Shaekiyn.

- Degenmen nege әriptesteriniz Parlamentting qabyrghasynda emes, «kuluarda arqanyzdan qaghady»? Syryna ýnilsek she...

- Ol jaghyn ózim de týsininkirey ber­meymin. Bәlkim, jasy kishi deputattar ýlkenderding aldyna týskisi kelmegen shyghar. Búl - bir. Ekinshiden, mening oiymsha, jasyratyny joq, әriptesterimiz bir-birining abyroyyn kópshilikting kózi týsetin zalda tókkisi kelmeytin de boluy kerek. Áytpese kez kelgen sheneunikke qarsy mәseleni kóterseniz, osy zalda sonyng kemi bir tanysy shygha keledi. Búl - mening oiym. Ýshinshiden, biz bәrimiz bir ghana partiyanyng mýshelerimiz. Sol túrghydan, ókinishke qaray, shenberden shyqpaugha tyrysatyn kezder de bolyp qalady. Óitkeni «Núr Otan» liyderining úsynuymen Ýkimetti ózimiz taghayyndadyq. Endeshe, sol biylikti oryndy-oryn­syz synaugha da kópshilik әriptes shydamaydy. Áytse de men jogharyda aitqan ústanymdy әli de jetkize bergim keledi. Árbir deputat óz pikirin aituy kerek, jetkizui kerek. Jetkize almasa, oghan ózi kinәli. Bir jaghynan, әriptesterime «ne sebepten qoldamadyn?» dep aita almaymyn. Bәlkim, meniki búrys shyghar. Dúrystap týsin­dire almaghan shygharmyn. Al dúrys pen búrystyng arasyn aiyru ýshin bola­shaqta pikirtalas qyzu boluy tiyis. Sonda ghana Parlamentting pәrmendiligi artady.

- «Birpartiyaly Parlament» dep qaldynyz. Búl Parlamentting qyzmetin­degi artyqshylyghy bolmasa kemshiligi ne?

- Qoghamnyng túrlausyz damuy ýshin birpartiyaly parlamentting júmysynda kem­shilik kóp. Eger kemshilik bolmasa, biz Konstitusiyagha Preziydent Núrsúltan Ábishúlynyng úsynysymen «parlament eng kemi eki partiyadan jasaqtaluy tiyis» degen norma engizbes edik. Qazirgi jaghdaymen salystyra aitsam, birpartiyaly par­lamentte tizim arqyly mandatqa ie bolatyn deputattardyng ishinde de әrtýrli kóz­qarastaghy azamattar boluy kerek. Onsyz bol­maydy. Óitkeni «pikirtalassyz par­lament» degenning ózi aqylgha qonymsyz. Birpartiyaly parlament partiyanyng jar­ghysyndaghy mәselelerdi, onyng bagh­darlamasyn jýzege asyrugha tyrysady. Al onyng shenberinde memleketting damuyna, qoghamnyng ilgerileuine qajetti qanshama úsynystar aitalyp ta, jazylyp ta jatyr. Sonyng bәri Mәjilis arqyly órbiydi. Osy ýderistegi kemshilik retinde aitarym, bizge belgili bir mәsele boyynsha zang jobasy keletin bolsa, ony әzirleushiler jekelegen deputattar qarsylyghyn enseru ýshin «búl - partiyanyng baghdarlamasy» nemese «Elba­synyng úsynysy» degendi algha tartatyndy shygharyp jýr. Búl dúrys emes. Preziydent N.Nazarbaev naqty baghyt boyynsha stra­tegiyalyq josparyn aiqyn­dap berdi, sonyng naqty tetigin de anyq kórsetip berdi. Al ony odan әri jetildiru ýshin taghy da Pre­ziydentting atyn jamylyp, óz mýddesine búra tartatyndar da kezdesedi. Múny jong ýshin zang jobasyn talqylaghanda әrbir deputat óz pikirin aitsyn, soghan mýmkindik berilsin. Bitti. Sol ýshin de әrtýrli kózqarastyng joqtyghyn birpartiyaly parlamentting basty kemshiligi dep sanaymyn. Mineki, osynday olqylyqtan qútylu ýshin bola­shaqta kóp­partiyaly, kóp­pikirli parlament bolamyz. Osy túrghydan alghanda, keleshekte parlamentting minberin­de ekologiya mәse­lelerin kóteretin partiya­dan ókilder boluy kerek-aq dep oilaymyn. Óitkeni qazir jer-jahannyng nómiri birinshi problemasy - ekologiya. Onyng ishinde Qazaqstannyng eko­logiyasyn alyp qaranyz - adam shoshyrlyq. Tabighat­ty qorghaytyn, sol ýshin qoghamdyq pikir tudyratyn par­tiyanyng ókili órkeniyetti elding parlamentining bәrinde bar, bizde nege joq? Ekologiyagha bay­lanysty ózge­rister kodekske engizilip jatyr. Onda milliardtaghan tonna ziyandy qaldyqtar Qazaqstannyng jerin ulap jatqanyn bilip otyrmyz. Múny zang joba­syn talqylaghanda ghana emes, kez kelgen uaqytta eske salatyn ekolog-deputat kerek edi. Ókinishke qaray, sonday mәseleni kóte­retin partiyanyng ókili túrmaq, ózi de joq. Sol sekildi basqa da baghyttaghy partiyalar ózderining pikirlerin jetkizip qana qoymay, baghdarlamalarynyng da oryndaluyna qol jetkizer edi. Basty maqsat osy emes pe?! Partiyanyn, úiymnyng maqsaty qogham iygiligine qyzmet etu bolsa, onyng bir joly - parlament. Sonyng arqa­synda halyq ta partiyalardyng bәseke­les­tigine ghana emes, olardyng naqty әreketine kuә bolar edi. Bizde ol joq. Búl rette «Núr Otan» par­tiyasynyng da júmystaryn jandandyrghan oryndy.

- Al artyqshylyghy she?

- Keybir әriptesim daghdarys kezinde birpartiyaly Parlamentting Ýkimetpen qoyan-qoltyq júmys istep, artyqshylyq tanyt­qanyn aitady. Men de múnymen belgili bir dengeyde kelisemin. Áytse de mynany qaranyz: bizge N.Nazarbaev bir baghytty, belgili mejeni jýktedi. Al oghan jetuding әrtýrli joldary bar. Búl jerde Preziydent­ting aiqyndaghan baghytyn men tolyq qolday­myn, al oghan barar jolgha qatysty óz pikirim bar. Búl solay boluy da kerek. Pikirtalas arqyly dúrys joldy tan­dauymyz kerek. Ár adam óz pikirin aitugha mindetti. Áytpese kezindegi kenestik kom­munistik partiyasynan aiyrmashyly­ghymyz neshik? Men Mәjiliste sóz alyp sóilegen son, ýnemi júrttyng sol mәsele turaly pikirin bilgim keledi de túrady. Basqanyng pikirin tyndau arqyly ózim de dúrys sheshim qabyldaghym keledi. Búl túrghyda Preziydent N.Nazarbaevtyng aitqan keremet sózi esime týsip otyr. Elbasy: «Parlamentke deputat­tar әrtýrli pikirmen keledi, biraq olar Parlamentten tek bir ghana ortaq pikirge toqtap shyghulary kerek», - dep edi. Mening de aitpaghym - osy. Sebebi óz basym әrip­tes­­terim­­ning әrtýrli pikirin tyndau arqyly problemany dúrys týsine bastay­myn. Áytse de kóp mәselege qatysty biz asyghys sheshim qabyldap, «dauysqa salyp sheshudi» әbden mengerip alghanbyz da, qalghanyn keyinge ysyryp tastaugha daghdy­lanyp baramyz. Búl jaqsy emes. Árbir deputat ózining aitatyny bolmasa, deputattyng pikirimen sanaspasa, Parlament­ting belsendiligi turaly aityp jatudyng ózi artyq.

- Siz Jogharghy Keneste de deputat boldynyz. Zang shygharushy biylikting 15 jylghy qyzmetimen etene tanyssyz. Osy Tәuelsiz Qazaqstannyng tarihynda qaysy Parlamentting pәrmenidiligi joghary boldy dep oilaysyz?

- Parlamentting әr kezenining kóterer jýgi, atqarar isi, óz orny boldy. Sonyng ishinde Qazaqstan parlamentarizmi túrghy­synda eng bedeldi dep HII-HIII Jogharghy Kenesterdi aitar edim. Osy Kenesting shoqty­ghy odan keyingi kez kelgen Parlamentten joghary. Onda saylanghan deputattar qúramynyng ózi-aq Kenesting mәrtebeliligin bildirip túratyn edi. Aytary da, aiqayy da zor edi. Áytse de búl Parlament qyzmeti toqyrap, jyldar boyyna zandar qabyldanbay jatqan kezi de boldy. Keyinnen Jogharghy Kenes tara­tylghan tústa Elbasy N.Nazarbaev 200-ge tarta zangha ózi qol qoyyp otyrdy. Búl elding ekonomika­synyng túralamauyn, qozghalysyn qamtama­syz etuge baghyttalghan zandar edi. «Aldymen ekonomika, sodan keyin sayasat» degen Preziydentting ústanymy osy tústa aiqyn kórinip, ol bәrin sol kezde de, keyin de moyyndatty. Al kәsiby qos palataly Par­lamentke keletin bolsaq, búl zang shygharushy biylik qoghamnyng janghyruyna qajetti zandardyng sapaly әri uaqtyly shyghuyna kóp ýles qosty.

- Preziydent songhy saylaudan keyingi úlyqtau saltanatynda Parlamentting qúzyryn keneytu turaly mәsele qoyghan edi. Sizdinshe, qúzyrettilik qay baghytta órbui shart?

- Eng aldymen, býgingi qúzyretimizdi eske salayyqshy. Biz qazirding ózinde «Parlament jәne onyng deputattarynyng mәrtebesi turaly» Zanda qarastyrylghan qúqyqty dúrys әri tolyq paydalana almay jýrmiz. Parlament deputattary kez kelgen mәse­lening problemalyq qyryna tereng boylap, vedomstvolyq jalang mýddeden joghary túrugha tiyispiz. Mәselen, deputattar zan­búzu­shylyqqa jol bergen jәne zan­dardy saqtamaghany ýshin ministrlerdi, әkimderdi jauapqa tartu qúqyghyn barynsha qaghidatty týrde paydalanghan emes. Tipti jiyngha lauazymdy túlghalardy belgili bir mәsele boyynsha shaqyra almay jýrmiz. Kýni keshe ghana sybaylas jemqorlyqqa qatysty eki oblys әkimin Mәjiliske shaqyrtu kerektigin aityp, mәsele qoydym. Ondaghy sebep nede? Bizde sybaylas jemqorlyqpen kýres isten góri sóz jýzine auysyp ketken. Qaghaz jýzinde keremet kýresip jatyrmyz. Mәselen, oblystardyng reytingin bilmekke qúzyrly organ - Qarjy polisiyasynan arnayy aq­par súrattym. Sóitip, óz kózime ózim senbey otyrmyn. Onda sybaylas jem­qorlyq faktisi boyynsha Ontýstik Qazaqstan obly­sy eng birinshi orynda túr da, Qostanay oblysy elding eng sonynda túr. Búl qalay? Ótirik mәlimet, esh sene almay­myn.

- Nege?

- Eng aldymen, onday reyting jasau ýshin adam sanyn, sybaylas qylmys jolda­rynyng kýrdeliligin, bylyqqa batushylar dengeyin salystyru kerek. Ontýstik Qazaq­stan oblysynda 3 millionnan astam adam bar. Búl - bir. Ekinshiden, ol ónirdegi jem­qorlyq qylmystardyng basym bóligi derlik qarapayym mektep diyrektory, onyng buh­galteri, balabaqsha basshylary degen sekildi dengeydegi qylmystar. Al sybaylas jemqorlyq reytingi boyynsha eng tómengi satyda túrghan Qostanay oblysynda halyq sany ontýstikke qaraghanda az, soghan qara­mastan sybaylas qylmyspen qamalghan­dardyng dengeyi tipti masqara! Bildey bir oblys әkimining ong qoly - ýsh departament basshysy, eki audan әkimi sybaylas jem­qorlyqqa barghan. Osyghan qarap qalay qorytyndy shygharsa da, Qarjy polisiya­synyng esebimen esh kelispeuge qaqymyz bar. Sybaylas jemqorlyq qylmysy boyynsha eng tómen kórsetkishte túrghan ýlgili oblysymyz osy bolsa, basqasyna jol bolsyn. Men oghan sene almaymyn. Oblystyng birinshi basshylary, onyng ainalasy taza emes bolsa, qalghany qayda barady? On jerden dәleldese de, múny qayta-qayta kóteruge tiyispiz.

- Qúqyq salasyndaghy reformalargha kóniliniz tola ma?

- Qazaqstannyng qúqyq salasyndaghy reformalarynyng negizgi ózegi - zannamany izgilendiru. Bizding el osydan biraz búryn týrmede otyrghandar sany jaghynan dýniyejýzi boyynsha ýshinshi orynda túrdy. Ol kezde 75 myng adam týrmede otyrghan edi. Sonda qalay? Qazaqstanda múnshama adam jazalanatynday bizde soghys jýrip jatyr ma? Últaralyq kelispeushilik bar ma, halyqtar arasyndaghy týsinispeushilik órship túr ma? Diny kemsitushilik, әitpese basqa da qogham arasynda qayshylyqtar bar ma? Joq. Bәri jaqsy. Sonda nege biz ózimizding qarakóz­derimizdi týrmege jaba bergenbiz?! Osy mәselening jetegimen jýrip, sot­talghandar sanyn 40 myngha deyin tómen­dettik. Búl da az. Óitkeni azamattardy týrmege qamay beruding esh qajettiligi joq. Jaqynda bir-eki týrmeni aralap kórdim, sonda búghan ta­ghy da kózim jete týsti. Sottalghannyng biri­nen súradym: «Ne ýshin otyrsyn?» - dep. «Ak­kumulyator úrlaghanym ýshin», - deydi. «Qan­sha jyl berdi?» - «3 jyl». «Nege bú­lay?» - «Osynyng aldynda taghy úrla­ghanym bar edi!». Mineki, akkumu­lya­tor úrlady, sol ýshin sot ony ýsh jylgha kesti, al ol sol merzim boyy salyq tóleu­shilerding esebinen kýn kóretin masylgha ainaldy. Eger sol ýsh jyldyng ishinde ony enbekpen týzetsek, ol bir emes, 100 akku­mulya­tordyng aqshasyn qaytaryp bermes pe edi? Olay bolsa, múnday jenil qylmys­tylardy dú­rys qadaghalap, enbekke jegu kerek.

- Ótken ghasyrdyng basynda Alash qayratkerleri memlekettik Tәuelsizdik mәselesi kóterilgende últtyq jiyn - Parlament shaqyru, deputat saylau turaly mәseleni kýn tәrtibine shyghara aldy. Sol tústa «deputat qanday boluy kerek?» degen mәselege qatysty Mirjaqyp Dulatúlynyn: «Jaqsy adam bolu ýshin deputat boludyng qajeti shamaly, al deputat mindetti týrde jaqsy adam boluy kerek!» - dep jazghany bar eken. Sizdinshe, deputat qanday boluy kerek?

- Parlamentting deputaty, eng aldymen, taza boluy kerek. Taza bolghan adam pikirin tolyq jetkize alady, oiyn ashyq aita alady. Eger deputattyng óz basynda bylyghy bar bolsa, onda ol júmghan auzyn asha almaydy. Qayta sol basymdaghyny kórmese eken, sony bireu týrtpese eken dep, ózi de tynysh otyrady. Sóileu ýshin deputatqa tazalyq kerek, auzynan shyqqan sózi men isi birdey boluy shart.

Cara sóz

Deputattardyng barlyghy birdey zanger nemese ekonomist bolghany opyq jegizedi. Qazir, mysaly, bizding Parlamentte birde-bir dәriger joq. Dәriger mamandyghy bar әriptesim Dariya Klebanova ghana, biraq onyng ózi búl mamandyqpen qyzmet istemegen. Osy shaqyrylymda kezinde Jaqsylyq Dosqaliyev bolghan edi. Sondyqtan da keyde osy mәseleler turaly talqylaugha kelgende kibirtiktep qalatyndaymyz. Ár salanyng azamattary, mamandary boluy kerek. Men Parlamentte tek qana zangerler men ekonomister boluy kerek degenmen kelispeymin. Múnda keletin adamnyng óz salasy boyynsha bilimi jetik boluy kerek. Bayaghyda Salyq Zimanov aitushy edi: «Bolashaq sudiya bolu ýshin jýrekten shyqqan sezim bolu kerek», - dep. Sol sekildi halyqtyng jýgin arqalaytyn deputattyng sony sezetin sezimi bolsa eken.

Avtor: Qanat Qazy

http://www.alashainasy.kz/person/24807/