nemese Týrik molasynan tabylghan  dombyradaghy júpar kýiining әueni

Qarjaubay SARTQOJAÚLY,
týrkolog, filologiya ghylymdarynyng doktory

- Agha, týrkologiyagha qalay keldiniz?

- IYә, jastayymnan romantik boldym. Keshke jaqyn qoy men qozyny bólip bitken son, anam jatqa jyr oqushy edi. Keybir jyrlardy bizge oqytyp, tyndap otyryp berilip jylap otyrushy edi. Ózi eski jadidshe hat tanityn adam-tyn. Mayda topyraqqa, kýlge, tabylsa qaghazgha jazyp eski arab әlipbiyin ýiretti. Key kýnderi úrshyq iyirip, jip esip otyryp synsyp kóris aitatyn. Sondaghy keybir joldar esimde qalypty: «Dýniyening tórt búryshyn aldau kәpir, Ne bolar keleshekte úrpaghymyz» - dep otyryp kózining jasyn syghyp tastaushy edi-au...

- Apa nege jylaysyz? Biz óz elimizde, óz jerimizde ómir sýrip jatyrmyz ghoy - degenimde: Biz múnda aghayyn-tuys qazaq ortada otyrghanymyzben elimiz Monghol eli ghoy - dedi. Tórtinshi synypty bitirgen kezim-tin. Balalyq jýrek dir etti. Qaydan bileyin, óz elimde óz jerimde shalqyp jýrmin dep alansyz bala sezimmen jýrgen zaman ghoy.

nemese Týrik molasynan tabylghan  dombyradaghy júpar kýiining әueni

Qarjaubay SARTQOJAÚLY,
týrkolog, filologiya ghylymdarynyng doktory

- Agha, týrkologiyagha qalay keldiniz?

- IYә, jastayymnan romantik boldym. Keshke jaqyn qoy men qozyny bólip bitken son, anam jatqa jyr oqushy edi. Keybir jyrlardy bizge oqytyp, tyndap otyryp berilip jylap otyrushy edi. Ózi eski jadidshe hat tanityn adam-tyn. Mayda topyraqqa, kýlge, tabylsa qaghazgha jazyp eski arab әlipbiyin ýiretti. Key kýnderi úrshyq iyirip, jip esip otyryp synsyp kóris aitatyn. Sondaghy keybir joldar esimde qalypty: «Dýniyening tórt búryshyn aldau kәpir, Ne bolar keleshekte úrpaghymyz» - dep otyryp kózining jasyn syghyp tastaushy edi-au...

- Apa nege jylaysyz? Biz óz elimizde, óz jerimizde ómir sýrip jatyrmyz ghoy - degenimde: Biz múnda aghayyn-tuys qazaq ortada otyrghanymyzben elimiz Monghol eli ghoy - dedi. Tórtinshi synypty bitirgen kezim-tin. Balalyq jýrek dir etti. Qaydan bileyin, óz elimde óz jerimde shalqyp jýrmin dep alansyz bala sezimmen jýrgen zaman ghoy.

- Joq! - dedi anam pyshaqpen keskendey. Biz Monghol degen elding qol astynda ómir sýremiz. Sening elin, jering tym alysta, jyraqta qalghan - dedi.

- Ol qanday el, ne dep atalady? - dedim.

- Aytu qiyn, qalqam. Úly qazaq jeri orystyng qolynda qaldy, basynda temir noqta. Jartysy shy ayaq qytaylar qolynda qaldy, basynda kendir noqta. Biz mynau mongholdamyz, basymyzda jip noqta. Jip noqtany kýnine on mәrte ýzip, on mәrte jalghaugha bolady. Temir noqtanyng ýzilui óte qiyn. Bir ýzilse jalghaugha kelmes-au. Al kendir noqta su tiygen sayyn basyndy qysyp, ólgende kórge birge kirer, - dedi.

Osy ósiyet, osy әngime meni últshyl etip tәrbiyeledi. Últtyng joghyn joqtaudy armandap, әdebiyetke әuestenip ólen, әngime, povesti jazdym. Sóitip, 8-synyp bitirgen jyly «Bilim jәne enbek» jurnalyna jariyalanghan Gh.Aydarovtyng «Kýltegin eskertkishi» degen maqalasy qolyma týsti. Onda Kýltegin qolbasshy turaly aqparat bere otyryp bayyrghy týrik bitig (runika) әlipbii jariyalanypty. Álipbiyin jattap aldym. Belgileulerimdi bitig (runika) alfaviytimen jazatyn boldym. Kóne dýniyege qyzyghushylyq osylaysha oyandy. Ózime-ózim senim artyp, kriyl, arab, bitig әlipbiyin mengergenim algha sýirey bastady. Sodan Mongholiya memelekettik uniyversiytetine barghan song Choy Luvsanjav degen 12 til biletin poliglot ghalymnyng kómegimen bayyrghy týrik әlemine kirdim.

- Osy uaqyt aralyghynda qanday enbekter jazdynyz?

- Men Qazaqstangha kelgeli on jyl boldy. Osy aralyqta «Obediynennyy kaganat turkov» (16 b.t.) 2002 j, «Orhon múralary» (30 b.t.) 2003 j, M.Joldasbekovpen birge «Orhon eskertkishterining tolyq Atlasy»- I tom (60 b.t.) 2005 j, «Atlas Orhonskih pamyatnikov» (60 b.t.) 2007 j, «Bayyrghy týrik jazuynyng geneziysi» (30 b.t.) 2007 j. enbekterim basylyp shyghyp oqyrman qolyna tiydi. «Bayyrghy týrik jazuynyng geneziysi» monografiyasynyng tolyqtyrylghan ekinshi basylymy 2010 j Pavlodar oblysyndaghy S.Torayghyrov atyndaghy memelekettik uniyversiyteti ekinshi mәrte basyp shyghardy. Osy atalghan monografiyanyng oryssha audarmasy qazir baspagha ótti. Búdan syrt 70-ke juyq ghylymy jәne kósemsóz maqalalarym men súhbattarym jaryq kórdi.

L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetinde týrkologiya laboratoriyasyna 2001 jyldan basshylyq ettim. 2008 jyly «týrkologiya jәne altaytanu» ortalyghy qúryldy. Qazir osy ortalyqty basqaryp otyrmyn. Osy ortalyqtaghy týriktanu laboratoriyasynyng kitaphanasyna Mongholiya, Tuva, Hakas, Tauly-Altayda saqtalghan bayyrghy týrik bitig jazuynyng týpnúsqa kóshirmelerining tolyq qory jasaqtaldy. Sonymen qatar, QHR-nyng 12 dinastiyasynyng astanasy bolghan Siani shaharynyng manyna jerlengen bayyrghy týrik qayratkerlerining mazarlaryna qoyylghan ondaghan ústyndardaghy mәtinderding kóshirmesin jәne batys Qytay nemese Shyghys Týrkistannan tabylghan bayyrghy bitigter, Úighúr әlipbiyimen jazylghan jýzdegen jәdigerlikterdi jinap laboratoriya kitaphana qoryna qostyq. Nәtiyjesinde b.z.b. HIV - b.z. H ghgh aralyghynda Ortalyq Aziya aimaghynda dýniyege kelgen jazba derekterding birshama tolyq qory payda boldy. Songhy jyldary «Mәdeny múra» memelekettik baghdarlamasy ayasynda Ghylym Akemademiyasynyng Tariyh, Shyghystanu, Arheologiya instituttary jәne Ortalyq múraghat kóptegen tarihiy-mәdeny qúndylyqtardy jinap ýlken enbek etti.

2004 jyly L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining janynan «Jazu múrajayyn» ashtyq. EÚU-ning rektory belgili qogham qayratkeri M.Joldasbekov aghamyzdyng úiymdastyruymen búl múrajay dýniyege keldi. Múnda sonau Saq (Skiyf), dәuirinen bastap HHI ghasyrgha deyingi týriktekti, týrki tildi halyqtardyng qoldanghan 18 týrli jazu ýlgisin qamtydyq. Álemde slavyan, latyn, hamiyt-semit jazu ýlgilerinin, qytay iyerogliyfining múrajayy bar. Sonda deymin-au, dýniyejýzinde 250 million halqy bar týrki әlemining jazu múrajayy bolmauy úyat qoy. Osy aqtandaqty boldyrmau ýshin kiristik. Sóitip, týrki әlemining jalghyz múrajayy Qazaqstan Respublikasynda sonyng ishinde L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining qabyrghasynda túnghysh ret dýniyege keldi. Qazaqstan Respublikasynyng Mәdeniyet ministrligining tikeley qoldauynyng arqasynda «Mәdeny múra» memlekettik baghdarlamasynyng qarjysymen osy múrajaygha Túi-úqúq, Tes (Kýl-bilge qaghan), Terkin (El-etmish Bilge qaghan) eskertkishterining kóshirmesin jasatyp alyp kep ornalastyrdyq. Onyng syrtynda Elteris Qútlúgh qaghannyng týpnúsqa mýsini, Kýltegin qolbasshynyng mýsinining kóshirmesin, b.z. V-VI ghasyrynda jasalyp Altay tauynyng ýngirinde saqtalghan Atadombyranyng kóshirmesin alyp keldik. «Kýltegin» atty tarihiy-derekti filim jasap halyqtyng qolyna saldyq.

- Keshegi Týrik qaghanaty Qazaq memelekettiligining babataghy degenge qalay qaraysyz?

- Sonau ejelgi dәuirden (Saq jәne odan búrynghy) b.z. HVI ghasyrgha deyingi tarihy qúndylyqtar býkil týrki halyqtaryna ortaq múra. Meniki, seniki dep tartysu artyq. Búl kezendi ghalymdar klassikalyq týrkologiya dep ataydy. Al HV-HVI ghgh-dan bastap әrbir týrki halyqtary óz-óz memleketin ornatty. Ózin-ózi zerttep ketti. Búl kezendi jalpy týrkilik dep bólip zertteydi. Óitkeni, әr últ, úlys óz mәdeniyetin, óz mәdeny qúndylyghyn jasap kete bardy. Kenes imperiyasynyng zamanynda Qarhanid qúndylyqtaryn úighyrgha, Horezm, Shaghatay múralaryn ózbekke telip, týrki halyqtarynyng ortasyna jik salghanyn oqyrman qauym jaqsy biledi. Orta ghasyrdaghy (HI-HII ghgh.) Qypshaq qandyghynyng ózin Kenes zertteushileri qazaqqa qyimady-ghoy.

Bizding keyingi kezdegi zertteulerimiz, analizderimiz I, II Týrik qaghanatynyng biyleushi taypasy, qaghanatty qúrushy taypasynyng Qypshaq konfederasiyasy ekenin kórsetti. Kezinde «qazaq» degen atau atalmay túrghan zamanda bizding halqymyz «Qypshaq» atanghan. Al «Úighúr» dep atalghan III Týrik qaghanaty nemese Birikken týrik qaghanatynyng biyleushi taypalary bayyrqu jәne ediz taypasy boldy. B.z. 753 jyly birikken týrik qaghanatynyng El-etmish Bilge qaghan qaghanatty basqaru reformasyn jasaghan kezde, bayyrqu taypasyn ekige bólip bir bóligin segiz-oghuz dep atap tóles (sol) qanatqa, ekinshi bóligin toghyz-oghyz dep atap tardush (on) qanatqa engizgen. Qaghanatty biyleushi qaghannyng rulas úrpaqtaryn Ordalyq qauymgha engizgen. Segiz-oghyzdar keyin Kidan zamanynda Nayman ataldy, toghyz-oghyzdar mekendegen Kentay tauy men sondaghy Kerulen ózenining sol dәuirdegi atauy Keyre atauymen Toghyz-kerey atandy. Mine, búl tarihy derekter III Týrik qaghanatyn qúrushylardyng da býgingi qazaq dep atalatyn halyqty qúraghan naymandar men kereyler ornatqan qaghanaty bolmaq. Qypshaq, Kerey, Nayman, Qanly, Sirgeli taypalary basqa týrki halyqtarynyng qúramynada kirgen.

Osy tarihy naqty derekterge sýiene otyryp erte orta ghasyrda Ortalyq Aziyada ornaghan I, II, III Týrik qaghanattary qazaq memelekettiligining babataghy, babaqaghanaty dep senimdi týrde aita alamyz. Búl qaghanattardyng qolastynda asa ýlken aimaq boldy. Euraziyanyng shyghys soltýstigi Hiyanghan jotasynan (Manichjuriya) batysy Qaratenizge deyingi, shyghysy Qytay qorghanynan, soltýstigi Týn eline (Yakutiya) deyin, ontýstigi Tiyvet, Kushan imperiyasynan Qazar tenizine deyingi alyp aimaqta tek ghana týrki halyqtary ómir sýrdi. Osy alyp aimaqtyng shyghysynda, ontýstiginde ómir sýrgen týrkiler egin sharuashylyghymen ainalysyp sol dәuirding ózinde otyryqshy bola bastaghan. Soltýstigindegiler ang jәne mal sharuashylyghymen, batysyndaghylar da egin, mal, ang sharuashylyghymen, al euraziyalyq dalalyq aimaqtaryndaghylar mal sharuashylyghymen ainalysty. Búl týrki halyqtarynyng sharuashylyghy әrqyily bolghandyqtan qaldyrghan múralary da әr aluan. Naghyz kóshpendi bolghan degen Kóktýrikterding ózi sol dәuirde Orhon dariyasynyng boyyna Orda-balyq atty qala túrghyzyp qaghanatyn asqaqtatty. Erteorta ghasyr dәuirinde búl qalanyng kólemi 55 sharshy kilometr bolghan eken. Mine, osy qúndylyqtardyng barlyghy bizding qazaq halqynyki dep jeke dara iyemdenuge bola ma? Áriyne auzyng barsa da aryng barmaydy. Keyin qogham órkendey kele ontýstik týrikteri sharuashylyqtyng bir beyimimen, qúmdaghylar taghy bir bólek sharuashylyq, ormandaghylary taghy bir bólek sharuashylyq beyimimen ketti. Sóitip týrkiler arasynda tildik, dindik, dәstýrlik aiyrmashylyqtar payda bola bastady. Sondyqtan búl dәuirdegi tarihiy-mәdeny qúndylyq jalpy týrkilik dep qarastyrghanymyz jón siyaqty.

- Týrkitanugha qosqan ýles­terinizdi aita ketseniz?

- Qazaq týrkologtary A.Baytúrsynov, Gh.Aydarov, Tomanov, Á.Qúryshjanov, Á.Qaydarov, R.Syzdyqova, Q.Júbanov, A.Amanjolovtan bastap býgingi tolqyngha deyin týrkitanugha mol ýles qosty. Qazaqstanda týrkologiya mektebin qalyptastyrdy. Qazaq tilinin, dininin, dilinin, dәstýr-saltynyng bastau búlaghy sonau Kók týrikter zamanynan qalyptasqanyn zerdelep, aishyqtap berdi. Sol Kók týrik dәuirinen bizding memelekettiligimiz qalyptasqanyn, dәstýr-saltymyz túraqtaghanyn, bekemdegenin dәleldep berdi. Býgingi shyghysy Altaydyng shyghysynan batysy Astarhangha deyingi 10 000 km aralyqta ómir sýrip otyrghan qazaq dep atalatyn últtyng tili, dәstýri sol kók týrik dәuirinde qalyptasqanyn anyqtap berdi. Tym erte qalyptasqandyqtan qazaq tilinde jergilikti govorlar ghana bolmasa dialekti bolmauynyng ózi osyghan baylanysty ekenin kórsetti. Dәstýr-salty da tilmen birdey aiyrymsyz qalyptasqan. Sibirdegi Hakastar nebәri 300 km aralyqta 5-6 dialektide, Tauly-Altaylyqtar nebәri 400-500 km-de 4-5 dialektide sóileydi. Al bizde 10 000 km-de eshqanday dialektisiz qazaq halqy ómir sýrip jatyr. Búl osy týrkologtardyng enbekterining arqasynda anyqtalyp jatqan dýniye.

Mening óz basym qazaq topy­raghynda bayyrghy týrikterding ruhany bayraghyn tikteude óz ýlesim bar dep oilaymyn. «Orhon eskertkishterining tolyq Atlasy» I tomyn (M.Joldasbekovpen birge) Resey týrkologiyasynyng atasy V.V.Radlovtan song 110 jyldan keyin qazaq topyraghynda jasap shyqqanymyz mening ghana emes qazaq ghylymynyng ýlesi dep oilaymyn. Onyng syrtynda bayyrghy týrik jazuynyng shyghu tegine qatysty búghan deyin batys, shyghystyng ondaghan ghalymdary jekelegen pikirin bildirip, maqala ghana jazyp kelgen edi. 2007 jyly «Bayyrghy týrik jazuynyng geneziysi» enbegim osy salada jaryq kórgen túnghysh ghylymy monografiya boldy. Jaryq kórgennen keyin 3 jyl bolmay jatyp, ekinshi basylymyn shygharugha tapsyrys alyp, nәtiyjesinde S.Torayghyrov atyndaghy Pavlodar memelekettik uniyversiytetinde tolyqtyrylghan ekinshi basylymy jaryq kórdi. Keshikpey orys tilinde basylyp shyqpaqshy.

- Siz zerttegen taqyryptar men enbekterinizge ózge últ ghalymdary tarapynan qanshalyqty qadaghalanyp otyr? Olardyng baghasy qanday?

- Kenes biyligining zamanynda klassikalyq týrkologiyamen týriktekti ghalymdardyng ainalysuyna shekteu qoyyp otyrghan. Osy qúityrqy sayasattyng saldarynan bizding qazaqstandyq týriktanushylar biraz qysymgha týsti. Gh.Aydarov aghamyz 1960 jyldardyng ekinshi jartysynda «Orhon eskertkishterining grammatikasy» atty monografiyasyn jazyp bitkennen keyin 5 jyldan song 1970 jyly әzer jaryq kórdi. Resey ghalymdary Gh.Aydarov aghamyzdyng osy enbegin syn sadaghyna alyp esin shyghardy da, artynan osy enbekting әdistemesin paydalanyp ózderi 1980 jyly basyp shyghardy. 1980 jyldary A.Amanjolov aghamyzdyng oqyghan bayyrghy týrik mayda jazularyna baylanysty maqalalaryn da syngha aldy. 2005, 2007 jyldary bizding «Orhon eskertkishterining tolyq Atlasy» dýniyege keldi. Resey ghalymdary ýnsiz qaldy. Mýmkin moyyndaghan bolar. Kerisinshe 2008 jyly Lomonosov atyndaghy uniyversiytet ghalymdary maqtap resenziya jariyalady. Búnysyna shýkirlik. Ótken 2010 jyly Týrkiyada halyqaralyq konferensiyagha qatystym. Sonda kórip kónilim kóterilip qaldy. Týrkiyalyqtardyng ondaghan enbekterinde maghan 400-den astam silteme jasapty. Búl әriyne mening enbekterimdi qadaghalap, baghalap otyr degen sóz dep úghamyn.

Bir ghana «Atadombyra» degen maqalam ótken jyly bir milliard ýsh jýz million halqy bar QHR-nyn, seksen millionnan astam halqy bar Týrkiyanyn, sosyn Germaniyanyng sayttarynda oryn aldy. Tәuba delik.

- Agha, birde kóne dombyra jayynda da tyng oilar aityp ediniz. Búl bizding muzyka ónerimizding týrki dәuirinen beri jalghasqan jәdiger ekenin kórsetip bere me? Osy jayynda keninen toqtalyp ótseniz?

- Kóne dombyranyng tabylghan orny - Monghol Altay jotasynyng bir silemi Jarghalant-qayyrqan tauy. Osy taudyng «Ómnóhón aman» degen jerge ornalasqan Nýhen-had (Ýngir tas) degen ýngirden biz sóz etkeli otyrghan kóne dombyra tabylghan bolatyn. 2008 jyly osy jerding túrghyny N.Dandar degen shopan alghash ýngirge tap bolyp, onyng ishinde moyny qisyq saz aspaby bar ekenin auyl mektebining ústazy Ch.Enhtór degen azamatqa habarlaydy. Ch.Enhtór múghalim Ulan-Batyr qalasynda ornalasqan Mongholiya Respublikasy Ghylym akademiyasynyng Arheologiya institutyna aqparat jetkizip, arheologtardy shaqyrtady. S.Tórbat bastaghan arheologtar toby 2008 jyly 25 mausymda Ch.Enhtórge kelip Ýngirtastaghy ýngirge baryp qazba júmysyn jýrgizedi. Búl ýngirden tabylghan arheologiyalyq oljalardyng ishindegi bizding nazarymyzdy audarghan dýnie - saz aspaby. 2008 jylghy Mongholiyagha jasaghan ekspedisiya kezinde saz aspaby turaly mәlimetti alghannan keyin Ýngirtas jerleu ornyna júmys jasaghan arheolog S.Tórbatqa barghan edik. Arheolog S.Tórbat bizge saz aspabyn kórsetti. Biraq, suretin alugha, syzugha úigharmady. Olar búl mongholdardyng týieqobyzy dep jaltardy. Biz óz pikirimizdi aittyq. Búl - dombyra. Mine, mynau býgingi qazaq dombyrasynyng tiyegi, mine mynau eki qúlaqtyng tesigi, shanaq mynau, moyyn mynau, perne mynau dep kórsettik. Onymen qatar, búl monghol molasynan tabylyp otyrghan joq, týrik molasynan tabylyp otyr. Aspap moynyndaghy týrik bitik jazuy mynau. Ne ýshin múny mongholdargha tarta beresinder degen mәsele qoydyq. Sonymen qatar, qobyz degen saz aspabynan ysqylap, esip ýn shygharady. Ol ýshin aspaptyng moyny juan bolu kerek. Al mynanyng moyny jinishke. Búl shertip ýn shygharugha arnalghan aspap degendi aityp dәleldedik. Aspaptyng moynynyng iyirilgenine keletin bolsaq, onyng sebebi mynau. Qanday bir osynday aghashty qabyrghagha tiginen qoya salsandar dymqyl aua jerinen úzaq merzimning ishinde moyny iyirilip qisayyp qalady. Aspaptyng ishegi bolghan. Sol ishekke tartyla iyirilip moyny qisayghany belgili. Aspaptyng moynynda bir jol týrik bitik (runa) jazuy bar eken. Jazu týrik tilining ýilesim zandylyghyna baghynbaghan. Tújyryp aitsaq, týrik bitigke reforma jasaludan búrynghy jazu. Qaranyz basqy (ž², j) tanbasy jinishke aitylatyn sózge, al ýshinshi tanba (r¹) juan aitylatyn sózge jazylatyn әripter. Ghylymda anyq bolghanday bayyrghy týrik bitigting grammatikasy jasalyp, b.z. 552-570 jyldary reformalanghan. Al mynau odan búrynghy dýniye. Reformadan búryn bayyrghy týrik bitigterining әrip-tanbalaryn aghymdaghy týrde qosyp jazatyn. Ol dәuirde jazudyng grammatikalyq erejesi jasalghan joq. Sondyqtan b.z. V ghasyr múrasy. Saz aspabyna tómendegi jazu jazylghan. Onda: župar küü èöre sebit idmis. Audarmasy: Júpar kýy әueni bizdi sýiispenshilikke bóleydi.

- Agha, BAQ-ta bir bergen súqbatynyzda, Shynghys hannyng ziraty tabylghany jayynda aitypsyz? Jalpy, osy iske qanshalyqty óz ýlesinizdi qostynyz?

- Úly qaghan ómirden ótken kezdegi oqighany jazba núsqalar boyynsha oy eleginen bir ótkizip qaraytyn bolsaq. Shynghys han qayta bas kótergen Tanghút eline qoldy ózi bastap attanady. Tanghút jolyndaghy "Altyn gandiyr" atty belegirden úly qol ótip bara jatqanda qaghan qamshysyn týsirip alady. Kómekshileri jetip kelip qamshysyn alyp bermekshi bolghanda qaghan toqtatyp:

- Jatsyn! Biraz jatsyn. Men osy jerding aumaghyna kóz shalayyn, - deydi.

Asa ýlken bel de emes. Aghash óspegen, jan-jaghy ashyq. Jer atauy Altyn múnara dep atalady eken. Biraz túrghan song "boldy" deydi. Qol algha jyljyp jýrip ketedi. Sóitip, qaћarly qaghannyng qoly Tanghút elin qayta jaulap alyp, tynyshtandyryp qaytar kýni (1227 jyly qyrkýiek aiynyng basynda) úly túlgha býgingi QHR-dyng Gansu ólkesining Chin Sýn Syan degen jerinde kóz júmady. Qaghannyng mýrdesin qazaq arbasyna artyp elge qaytady. Jolda jogharydaghy qamshy týsip ketken Altyn múnara beline kelgende han mýrdesi artylghan arbanyng artqy eki donghalaghy jerge kirip ketip shyghara almay әurege týsedi. Jer әlpeti belegir әri qúrghaq, jauyn jaumaghan. Sóite túra qúdaydyng qúdiretinshe arba donghalaqtary jerge kirip ketken. Kýshteyin dese, arba synady, kýshtemeyin dese úly mýrdeni jetkizu isi keshigedi. Qolbasshylarynyng biri Tәnirge jalbarynyp dúgha oqyp, osy jerge ýsh kýn ayaldaydy. Aqyry dúghadan keyin arba donghalaghyn jerden shygharyp alady.

Búl býgingi Ishki Mongholiyanyng (QHR) Zýýn-hoshun (Solqol qosyny) audanynyng Ejen-qora degen jeri edi. Úly qaghannyng mýrdesi ýsh kýn ayaldaghan osy jerge qaraly keruen ketken kýnnen bastap mongholdar segiz kiyiz ýy tigip úlyqtap býkil halyq tәu etetin qasiyetti oryngha ainaldyrghan.

Sodan beri 847 jyl ótti. Býgingi kýni QHR-dyng Ýkimeti kiyiz ýy arhiytekturasymen qazirgi zamannyng sәndi ghimarattaryn túrghyzyp, әlem turisterining kórnekti ordasyna ainaldyrghan. Monghol imperiyasynyng biylik basyndaghylar sol kezde Úly qaghannyng qaytys bolghanyn, onyng qayda jerlengenin sonshama qúpiya ústaghan. Qaghannyng ómirden ótkeni turaly habardy jyldyghynda ghana taratqan. Solay, qayda jerlengeni sol kýii qúpiya qaldy. Songhy 200 jylda qaghannyng qabirin izdegen 100-ge juyq ekspedisiya Ortalyq Aziyany kezip, basyn taugha da tasqa da úrdy. Sol jolda mert bolghandar da barshylyq. Barlyghy da sәtsizdikke úshyrady. Tipti birnesheui ataqqúmarlyqqa salynyp, birneshe mәrte úly adamnyng jatqan jerin taptyq dep jalghan aqparattar taratty. Biraq, bәri de jalghandyqtan aspady. Úly túlghanyng mýrdesin izdegen 200 jylda sheteldik bir ghana adam qaghan mazarynyng basyna baryp qaytypty. Ol 1903 jyly amerikalyq kezbe Kentay jotasyndaghy Burhan-Haldun tauyna barghan. Sonda alty ay boyy túryp, túrghyn halyqpen etene shýiirkelesip, ishine kirip el auzyndaghy anyzdardy jazyp ala otyryp, Burhan-Haldun tauyna shyqqan. Saparyn ayaqtaghan song eline baryp Shynghys hannyng mazary Burhan-Haldun tauynyng ýstinde degen tújyrym jasap jolsapar belgileuin jariyalaghan.

1795-1847 jyldary ómir sýrgen mongholdyng ataqty ghúlama tarihshysy әri jazushy Vanchinbal "Kók sudar" (Kiyeli shejire) atty tarihy enbeginde (keyin búl enbekti úly Injinash jalghastyryp jazyp ayaqtaghan): "Shynghys hannyng mýrdesin Onon, Kerulen ózenining bastau alghan basy, Burhan-Haldun tauynyng tóbesine tas ýy ornatyp jerlegen. Mýrdeni shynar aghashynan jasalghan sandyqqa әspettep ornalastyryp, sandyqty ýsh altyn beldikpen saqinalap bekitken. Altyn beldikti sandyq arnayy ainalmaly mehanizmge ornatylghan degen anyz bar" dep jazyp qaldyrghan.

- Bizdin tarihiy memeleket­tiligimizge baylanysty qanday tarihiy taqyryptardy kóteru kerek dep oylaysyz?

- Bayyrghy ýsh Týrik qaghanatynyng (I, II, III týrik qaghanattary) sayasy tarihyn birlikte qarastyryp janadan jazyp shyghu;

- Batys týrik, Qarlúq, Seljuk, Qarahandyqtar tarihyn janadan qayta jazu;

- Qypshaq handyghyna týren salu;

- Joshy-Qypshaq imperiya­synyng tolyq tarihyn jasau bizding ghalymdardyng aldyna qoyylyp otyrghan kýrdeli taqyryptar bolmaq.

- Siz orys ghalymdary men zertteushilerinin enbekterin kóbirek paydalanugha baylanysty keybir derek kózderin aluda «imperiyalyq iydeyanyn kólenkesinde qalyp qoyghan joqpyn ba?» degen kýmәnda emessiz be?

- Men tek orys ghalym­darynyng ghana enbekte­rimen qatar batys, shyghystyng týrkologtarynyn, sinologtarynyng enbekterin kóp paydalanamyn. Sebebi, týrkologiya degen tek ghana Reseyding nemese Qazaqstannyng shúnqúryndaghy ghylym emes. Búl әlemdik dәrejege shyghyp ketken ghylym salasy. Eger týrko­logiyamen kimde-kim ainalysatyn bolsa әlemdik dәrejedegi bilimmen qarulanyp, әlemdik dәrejede oy qozghap, әlemdik dәrejede sóz etui kerek. Olay istep shydamasan, búl kiyeli ghylymnan aulaq jýrgen abzal. Óz basym sol europa ghalymdarynyng jeteginde emes, eurosentrizmge (euroóktemdik) mәngilik soghys jariyalap, sonymen alysyp kelemin.

Ásel RZAEVA

http://www.qazaquni.kz/7651.html