Negizi órkeniyetti elderde debatqa deyin әleumettik saualnama jýrgizilip, qay kandidatty xalyqtyng qansha bóligi qoldap jatqanyn bir anyqtap alady. Debat ótkennen keyin kandidattardyng qaysysy xalyqty óz tarapyna tarta bilgenin, debattyng saylaudaghy manyzyn ashyp kórsetetin sayasy zertteuler jasalady.

Ókinishke oray bizde búl qadamdar mýlde iske asyp jatqan joq. Negizi osy qarapayym prosesti jasau ýshin әli 20 jyl uaqyttyng keregi joq. Halyq pen qogham dayyn búl qadamgha. Sayasy prosesti toqtatyp otyrghan biylikting ózi. Tormoz ghoy kәdimgi. Ne ýshin toqtatyp otyr?.. Sebebi, ózderining útylatynyn anyq biledi. Tipti әli kýnge basty kandidat Toqaevtyng debatqa qatysyp ne qatyspaytyny da belgisiz. Búl bassyzdyq negizi. Búny basqa tilmen týsindirip beru mýmkin emes. Osydan-aq XXI ghasyrda bizdegi avtoritarly biylikting qanshalyqty kertartpa ekenin kóre beriniz. Qarapayym zattardyng ózin sayasy qiytúrqy oiyndargha ainaldyryp jibergen. Biraq, búryn múnday taktikalargha xalyq aldansa da jyl ótken sayyn avtoritarly biylik zamannyng aghymyna ilese almay, kózge shyqqan sýiel sekildi xalyqtyng zyghyrdanyn qaynatyp keledi. Qansha polittexnologtardy qataryna tartsa da biylik bir jaq, qogham bir jaq bolyp, aradaghy syzat jyl ótken sayyn úlghayyp jatyr. Biylik barynsha kezindegi kommunisterden ýirengen aldau men arbaudan túratyn sayasy taktikalaryn jasaydy, biraq, búrynghyday emes qoghamnyng da kózi ashyq bәrin týsinip otyr. Qoryqqanynan, amaldyng joghynan shydap otyr. Búl da óz shegine jetip jarylady bir kýni!