«Ómirde kórip, bilgenderding bәri aldaghy kýnge sabaq» deydi.  Áriyne adamdardyng kórip, biletini óte kóp qoy. Biraq sodan bәri birdey sabaq alady deu  qisyngha kelmes. Óitkeni keyde basty maqsat qaperdi túmshalap tastaghanday bolady. Ol: mansapqa jetu, jyly oryngha jayghasu, bastyqqa jaghyna bilu, әri kóp aqsha tabu t.b. sekildi ózgege boy bermes oilar. Jәne kópshilikting de ózine qalaytynday ómir sýrui ýshin jii kórip, biletini – osy.  Endeshe «adam ne ýshin ómir sýretinin bilse, onda oghan qalay ómir sýretini bәri bir» degen qaghida beleng alady eken. Sonda adamgershilikten sabaq alu adyra qalatyn sekildi.

Al ózgeden sabaq alu – onyng qateligine úrynbau, ne jaqsylyghyn iske asyru ekenin ekining biri jaqsy biledi.  Biraq jogharyda aitqanymyzday, oghan basty maqsat etip qoyylghan oilar jol bermeydi. Sondyqtan Abay atamyz aitqanday, keybireuler «Ónersizding qylyghy – Tura sózin aita almay, Qit etuge bata almay, Qorlyqpenen shiruge» dayyn túrady. Álbette búl «maqsatqa» qalayda jetu ýshin tura sózin aita almay, qit etuge bata almay, aqyry ishtey «shiruge» deyin baratyndar da «qatardan» qala qoymaydy. Olar mansapqa әiteuir qol jetkizip, jyly oryngha jayghasuy da mýmkin. Sóitip aqyl aityp, biylik te jýrgizedi. Alayda onday jandardan jaqsylyq ta kýte almaysyz. Jeme-jemge kelgende «basty maqsattary» ýshin bәrin úmytady. Onyng syryn el ishinde aitylatyn myna әngimeden de bayqaymyz.

Birde qystyng alghashqy kýni asyghys kele jatqan Quat kópirmen ainalyp ótuge erindi de Esil ózeni múzy ýstimen tike tartty. Jas kezi, qorqynysh degen joq. Biraq múz qatty kóringenimen ózenning ortasyna jete bergende shytynap qoya berdi. Artynsha jarylyp oiyldy da, tastay sugha batyp bara jatqanyn biraq bildi. «Sugha ketken tal qarmaydy» demekshi, jan dәrmen jantalasa ayaq, qolyn qimyldatqanymen múz ýstine qaytyp shyghugha dәrmeni jetpedi.  Onyng ýstine kýn keshqúrym bolatyn. Qansha aiqalasa da ony estiytin jan adam joqtay. Al suyq su múnyng sýiegine birden ótti. Óne boyy qaltyrap, bar quaty sarqyldy.   Sóitip ajalym jetken jeri osy bolghan shyghar dep, ómirden kýder ýze bastaghanda bireuding múzgha etpettey jatyp, búghan qaray jyljyp kele jatqanyn bayqady. Sosyn әlgi adam qolyndaghy úzyn tayaghyn kóldenen qoyyp, múny әupirimdep tartyp, shygharyp aldy. Sóitip bir ajaldan qútqaryp qalghan adamnyng esimi – Jangeldi edi.

Sodan arada biraz uaqyt ótedi. Quat erjetip, eseygende polisiya tergeushisi dәrejesine jetti. Biraq onyng júmysynda ósu ýshin qyzmettik kórsetkishter auaday qajet ekeni belgili. Sonyng biri – tergeushi ýshin kýdiktining aiybyn qalay da ashu. Ol júmys ýnemi sәtti bola qoymaydy. Sondayda qudalau organy kýdiktige artqan aiypty qalayda moyyndatudyng jolyn tabuy qajet. Sonda Quat ta keybir mansapshyl әriptesteri sekildi birneshe ret múnday tәsildi qoldanyp kórgen. Olar jәne shen alyp, shekpen kiyip, ósip jatty. Óitkeni keybir kýdikti dep ústalghannyng jany qinalghanda, ne basqa amaly qalmaghanda tergeushining jalghan taqqan aiybyn moynyna alugha kónedi. Búl tergeushining qyzmet kórsetkishin eseley týsedi. Birde sonday bir kýdiktini tergeu isi Quattyng qolyna týsti. Ata-anasyna da, basqa eshkimge de habarlaspastan isti bekitip, sotqa ótkizu kerek desti mansapshyl әriptesteri. Al kýdikti qaraqshylyq jasady dep ústalghan. Bar qújattar da solay toltyrylghan. Tek endi tergeushi kýdiktining kinәsin «moyyndatuy» tiyis. Biraq Sapar atty jas jigit aiypty moyyna alar emes. Alayda ony, ózderining tilimen aitqanda, «syndyru» qiyngha soqpady. Sodan oghan birazdan beri ashylmay jatqan «qyz zorlady» degen isti de ile saldy. Sapar iyini bos adam bolghanymen ishtey búl jalagha kónbedi. Onyng jany taza edi. Biraq onyng taghdyry jeke mýddesin kózdegen jandardy oilandyrmady. Osy is arqyly maqsattaryna jetse boldy edi olargha. Jalghandyqqa jany qas Sapar oqshaulaghyshta qatty qinalghandyqtan aqyry ózine qol júmsady. Óz mýddesin ghana Quattyng búghan taqqan jala isin arqalap ketti. Sóitip Sapardyng ajaly Quattyng paydasyna sheshildi.

Sapar ólse de ashylmay jatqan auyr isti oghan jaba salghanyna ishtey riza bolghan Quattyng quanyshy kópke barmady. Kóp úzamay esik qaghyldy. Ishke ózine bir tanys adam kirdi. Tanydy. Kezinde ózin ajaldan aman alyp qalghan Jangeldi eken. Jangeldi Quattyng osynda ekenin bilmese de kezikkenine quanyshyn jasyrmady. Jany qinalyp otyrghanyn aityp, kómeging súrady. Úly osynda biraz uaqyttan beri qamalyp jatqanyn keshe ghana estipti. Sodan jan úshyra kelipti. Sóitse Sapar onyng jalghyz úly eken. Múny estigen Quat әueli ýnsiz qaldy. Sosyn esin tez jiyp, dayyn qaghazdaryn Jangeldi aldyna qoydy da: - Áriyne, ókinishti. Biraq úlynyz qylmysyn moyyndady. Sol qylmysty jasaghanyna ózi de shyday almay asylyp qaldy. Al óziniz jaqsy adamsyz, biraq úlynyzgha teris tәrbie bergeniniz ýshin siz de kinәlisiz, - dedi jaybaraqat qana.

Ie kimning kim ekeni mandayynda jazylyp túrmaydy ghoy.  Jangeldi úlyna teris tәrbie bergen eken. Al mýmkin Jangeldining kezinde Quattyng ómirin saqtap qalghany dúrys bolmaghan shyghar. Búl ómirde Quat bolmaghanda talay adam qysymnan da, qaterden de aman qalar edi deysiz ghoy. Jogharyda aitqanymyz tek bir ghana mysal, al soghan úqsas qanshama jayttar bolyp jatyr. Sondayda talay jazyqsyz jannyng taghdyryna balta shabatyn jandar jansyz bolady eken. Al onyng tamyr tartuyna dem bergender qateligi, orny tolmas opyq jegizedi. Biraq onyng aq, qarasyn ajyratugha eshkimning qúlqy joq. Tek ózimshildikten tughan qysymdy kórgen jandar ghana jaqsylyq jasaudyng izgiligin shyn sezine alady. Endeshe «Búl ómirden kóp sabaq alghandaymyn. Bir ýzilsem, Ýzildim, Jalghanbaymyn!» dep, Qadyr Myrza Áli de beker aitpaghan-au. Óitkeni óz ómiring ózindiki ghoy.

Aleksandr Tasbolat

Abai.kz