Ýmit sәulesin tudyrghan saylau
Búl saylaugha «halyqty sayasy shyndau tәjiriybesi» degen at berer edim.
Saylau qorytyndysyna kónili tolmay, «Dausymdy jep qoydy», «Ýmitimdi sóndirdi», «Beker barghan ekem, osylay bolaryn bildim ghoy», «Endi saylaugha barmaspyn» dep renjip jatqandar kóp. Odan bólek ókpesi qara qazanday bop jýrgen tәuelsiz baqylaushylar da tabylyp jatyr. «Tanghy saghat altydan baryp, týn aughansha sabylghan enbegim, týstenuge shyqpay, dәrethanagha barmay jýrgendegi qayran tirligim bosqa ketti» - dep jatyr.
Biylikting sheshimine bas shúlghyghan Qosanovty jerden alyp, jerge salyp, qarghys aityp jatqandar bar. Búl ókpe-renishting bәri, bir jaghynan, oryndy. Óitkeni búl saylaudyng sony ekinshi turdy talap etetin beybit sheruge úlasuy kerek edi.
Ekinshi jaghynan, bir kýndik belsedilikpen demokratiya ornatqan eshkim joq.
Osy nәtiyjening ózinen kóp nәrse alyp túrmyz.
1) Halyqtyng sayasy belsendiligi artty.
2) Qúqyqtyq sauaty ashyldy.
3) Saylaushy men baqylaushynyng tәjiriybesi kýsheydi (әsirese baqylaushynyng manyzy jәne mýmkindigimen tanystyq).
4) Saylau әdil bolghan jaghdayda jenis kimning jaghyna auatynyn kórdik.
5) Biylik býkil resurstary men rychagtaryn iske qosyp, ózine tәueldi qúrylymdar armiyasyn iske qosyp jatyp, kýmәnsiz kartina kórsete almady.
6) Kelesi saylauda mýmkindigimiz anaghúrlym artatynyn bayqadyq. Sebebi postnazarbaevtyq kezende biylikke kim kelse de avtoritarizm әlsireydi.
Ádettegidey qoghamdyq liyderler defisiyti әli de bar. Búl atqa jýz payyz layyq bolmasa da, geografiyasy men biografiyasy jaghynan halyqtyng jaghyna shyghady-au degen bir adamymyzdyng solqyldaqtyq tanytuynyng ózi bizge tәjiriybe boldy.
Ol ýshin Qosanovqa renjuding de qajeti joq? Sebebi, biz onyng qanday dengeydegi qysymgha tótep bere almaghanyn bilmeymiz. Obektivti-subiektivti sebepteri bizge beymәlim bop qala beredi. Áriyne, tabandylyq kórsete almaghany ókinishti. Biylikpen aldyn ala kelisimge otyrghany da ras shyghar. Biraq mәsele onda emes. Sebebi halyq Qosanovqa dauys bergen joq. Jalpaq júrt ony tanymaydy. Sóite túra dauys berdi. Halyq Qosanovqa emes, jýiege dauys berdi. Qosanov búdan keyingi nauqandargha kandidattyghyn úsyna qoymas. Bәimenov siyaqty ol da biylikting bir búryshynan ornyn tabar.
Al halyq jýiemen ary qaray kýresedi.
Biraq kelesi joly belsendilik saylau kýni ghana emes, kandidatty tirkeuden bastalu qajet ekenin kórdik. Baqylaushylargha kelsek, qanshama tәuelsiz baqylaushylar jemisti enbek kórsetti. Belsendi baqylaushylardyng uchaskelerinde Qosanov jenip jatty. Ózimning ghana ainalamdaghy tanys-bilis jigitterding arasynan sonday on shaqty jigit shyghyp, kórgen bilgenderin, kelesi joly eskeretin tәjiriyelerin aityp jatyr. Respublika boyynsha sonday azamattar qanshama. Olardyng bәri kelesi saylauda artynan talay «shәkirt» ertip, tәjiriybesimen bólisip, yqpalyn kýsheytedi degen senimdemin.
Tәuelsiz baqylaushylardy tobyn úiymdastyryp, olardyng zandyq sauatyn ashyp, saylau erejesimen tanystyrghan demokratiyalyq úiymdar, jekelegen belsendi azamattar, tәuelsiz blogerler, Azattyq radiosynyng újymy alghysqa layyq.
Sәken Núrqabekúlynyng facebook-tegi paraqshasynan
Abai.kz
