Shettildik ataulardy qazaq tilining zandylyqtaryna beyimdeudegi ústanymdar
Túnghysh Preziydentimiz N.Nazarbaev «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasynda: «Ájeptәuir janghyrghan qoghamnyng ózining tamyry tarihynyng tereninen bastau alatyn ruhany kody bolady. Jana túrpatty janghyrudyng eng basty sharty – sol últtyq kodyndy saqtay bilu», – dey kelip, últtyq biregeylikti saqtau, últtyq sana-sezimning kókjiyegin keneytu qajettigin basa aitqan edi. «Úly dalanyng jeti qyry» atty maqalasynda: «Tól tarihyn biletin, baghalaytyn jәne maqtan etetin halyqtyng bolashaghy zor bolady dep senemin. Ótkenin maqtan tútyp, býginin naqty baghalay bilu jәne bolashaqqa ong kózqaras tanytu – elimizding tabysty boluynyng kepili degenimiz – osy», – dep tújyrymdady. Yaghni, Preziydentimiz Qazaqstannyng keleshektegi damuyn sóz etkende, ótken tarihyn da әrdayym este ústap, tarihtan taghylym alu kerektigin eskertedi.
Býginde latyn grafikasyna kóshuge baylanysty terminderdi tanbalau, halyqaralyq ataulardy dúrys jazu mәselesi ózekti bolyp otyr. Búl orayda ótken ghasyrdyng 20-jyldaryndaghy qazaq ziyalylarynyng enbekterining manyzy zor.
1922 jyly Qazaqstanda jat sózderdi, pәn ataularyn qazaqshalandyratyn komissiya qúrylady da ony A.Baytúrsynúly basqarady. Komissiya jat (ózge tildik) sózderdi qabyldauda myna prinsipterdi basshylyqqa alghan:
a) jat ataulardyng maghynasyn týsindirgendey qazaq sózin alu;
ә) oghan qolayly qazaq sózi bolmasa, týrki sózin alu;
b) týrki sózi de tura kelmese, qazaq tilining zanyna ýilestirip, Europa sózin alu (Joldybaev M. Qazaq tilin bayytamyz // Enbekshi qazaq. 12.VIII.1926).
Býgingi tanda osy derekkózderding qataryna Qytay qazaqtarynyng tilin de alugha bolady. Qytay qazaqtarynyng tilindegi kóptegen ataular qazirgi әdeby tilimizge berik ornyghyp keledi. Mәselen, kompiuterdegi «mouse» sózining balamasy («myshka») retinde bastapqyda «tyshqan» sózi qoldanylyp kelse, keyin qandas bauyrlarymyzdyng tilindegi «tintuir» sózi ornyqty. Sonday-aq «balkon» sózining balamasy retinde kópshilik kýlkige ainaldyryp jýrgen «qyltima» atauynyng ornyna (dúrysynda, búl atau ghylymi, ýlken sózdikterde tirkelmegen) Qytay qazaqtary «samaldyq» sózin paydalanady.
Qazaqstanda jekelegen audarmashylardyng nemqúraydylyghynan jansaq audarylyp ketken ataular bar. Mәselen, «udostoverenie lichnosti» tirkesining balamasy «jeke kuәlik» týrinde alynyp jýr. Dúrysynda, «jeke kuәlik» degendi qazaq tiline audarsaq, lichnoe udostovereniye bolady. Dúrysynda, jeke kuәlik kóp. Kez kelgen kuәlik (jýrgizushi kuәligi t.b.) – iyesine ghana tiyesili, jeke qújaty, sebebi onda aty-jóni jazylghan, basqa adam paydalana almaydy. Al «udostoverenie lichnosti» degenimiz – Qazaqstan Respublikasynyng azamaty ekenin tanytatyn, 16 jasqa tolghannan keyin ghana beriletin, adamnyng jeke basyn kuәlandyratyn qújat, pasporttyng bir týri. Pasport ekige bólinedi: el ishinde qoldanylatyn jәne shet memleketterge shyqqanda qoldanylatyn qújat. Shetelge shyqqanda qoldanylatyn qújat kez kelgen jasta berile beredi. Al el ishinde qoldanylatyn qújat Qazaqstan Respublikasynyng azamaty 16 jasqa tolghanda ghana beriledi. Osy orayda Qytay qazaqtary «udostoverenie lichnosti» tirkesining balamasy retinde «azamattyq kuәlik» dep qoldanyp jýr. Búl balama qújattyng sipattamasyna dәlirek keledi. Alayda «azamattyq» sózining ornyna «azamat» dep qana alugha bolady. Sebebi qazaq tilining tabighatyna sәikes zat esim basqa zat esimning aldynan kelgende eshqanday qosymsha jalghanbay-aq anyqtauyshtyq qyzmet atqarady (altyn saghat, aghash qasyq t.s.s.). Onyng ýstine «azamat» sózin er adamdargha ghana qatysty qoldanyp, әiel adamdardy «azamatsha» dep atau da qazaq tilining tabighatyna jat. Qazaq tilinde -sha/-she júrnaghy kishireytu mәndi qosymshagha jatady (sandyqsha, kórpeshe, qobdisha t.s.s.). Tilimizde ana, әiel, bәibishe, qaryndas, sinli t.s.s. әiel adamdargha ghana qatysty qoldanystar bolghanmen, ol jalpylyq sipat ala bermeydi. Sol sebepti mәjilis tóraghasy, agha ghylymy qyzmetker t.s.s. tirkester qalyptasqan. Osy túrghydan alghanda, «udostoverenie lichnosti» tirkesining balamasy retinde «azamat kuәligi» dep alsaq, tilimizding tabighatyna da sәikes keler edi әri qújatty dәl sipattar edi. 16 jasqa tolghan jetkinshek búl qújat qolyna tiyetin kýndi asygha kýtip, boyyn quanysh kernep, patriottyq sezimge bólener edi. Latyn әlipbiyine kóshken song tilimizdegi qate qoldanystardy rettestirip, jýielep alu qajettigi dausyz. Eldigimizdi tanytatyn, Qazaqstan Respublikasynyng azamaty ekenimizdi bildiretin qújattaghy qatelikterdi joyyp, terminderimizdi, jansaq týsinikterdi rettestiruding orayy keldi.
HH ghasyrdyng basynda qazaq oqyghandary arasynda jat (shet) sózderdi qabyldauda eki týrli ústanym bolghan. N.Tóreqúlov, M.Qayypnazarúly jat sózderdi «ózge júrt tilderinde aityluynsha eshbir búzbastan, ainytpastan alu kerek. Kәzir Qyrym, Ázerbayjan syqyldy ózge últ respóbliykeleri de solay alyp jýr. Biz nege sýitpeymiz?» – dese, Á.Bókeyhan, H.Dosmúhamedúly, A.Baytúrsynúly, M.Dulatov, Q.Kemengerúly syndy ghalymdar búl ústanymgha ýzildi-kesildi qarsy shyghady. H.Dosmúhamedúly «Jat sózderdi qoldanghanda, tilimizge ylayyqtap alu kerek. Jat sózderdi ózgertpey, búljytpay alatyn jer dýniyede til joq dep aitsa da bolady… Jat sózderdi ózgertpesten alyp, bastapqy jat qalybymen tilge siniremiz degendik – shatasqandyq. Bú jolda jýrgen adamdar tilimizge orasan ziyan keltiredi», – dese, A.Baytúrsynúly «Sәbitke jauap» degen maqalasynda: «Jat sózderdi basqalar, mәselen, orystar óz tilining zanyna ýilestirip alghanda, solay alugha bizding de qaqymyz bar», – deydi (Ahmet Baytúrsynúlynyng tiltanymdyq múrasy. – Astana, 2017. – 740 b.).
HH ghasyrdyng 20-jyldarda orys tilinen engen sózderdi (jat sózderdi) qabyldap, túraqtandyruda tómendegi ústanymdar negizge alynghan:
- orys tilinen engen sózderdi jazuda sol uaqytqa deyin tilimizde arab-parsy jәne búrynyraqta orys tilinen engen sózderdi ýlgige alynghan.
- sózderding ón boyynda singarmonizm zandylyqtary saqtalghan. Sol sebepti komissariat – kemeseret, tema – teme, kursant – kýrsent, guberniya – gýbirne, konferensiya – kәnperense, leksiya – leksiye týrine auysqan.
- bastapqy buyndary ezulik, songhy buyny ezulik bolyp kelgen sózderde (ekpin týspese) erindik bastapqy buyndargha auysqan ne mýlde joyylyp, ezulikke ainaldyrylghan: avtor – aptyr, diyrektor – derektir, korrektor – kәrektir t.b.
- orys tilindegi f ornyna p; g ornyna j; h, h ornyna juan sózderde q; jinishke sózderde k, s ornyna s, v ornyna u; sh ornyna sh qoldanylghan. Mys: fizika – piyziyke, geografiya – jaghyrapa, himiya – kiymiye, tehnik – tekniyk, stansiya – stansa, Moskva – Mәskeu t.b.
- sózding sonyndaghy a dybysy týsip qalghan: apteka – aptek, fabrika – pabirik, nagrada – nagrat. Jer ataularyndaghy songhy a dybysy ýndesimine qaray y, i bolyp ózgergen: Evropa – Jaurypy, Afrika – Ápriki, Aziya – Áziye t.b.
- orysshada tr-gha bitken sózderde t men r arasyna y, i dybystary kirgizilgen: tyiatyr, metir t.b.
- orys tilindegi -tor-gha bitken sózderde ol -tyr/-tir, -túr/-týr bolyp ózgergen: tyraktyr, doqtúr, kәrektir t.b.
- ka-gha bitken orys sózderining sony kóbinese -ke týrine auysqan: spravka – yspyrabke, muzyka – mýuziyke, tehnika – tekniyke t.s.s.
- orys tilindegi -ok qosymshasy qazaq tilinde ke-ge ózgergen: uchastok – úushaske, spisok – ispeske t.b.
- orysshada ayaghy -siya-men tynghan sózderde onyng ornyna -sa/-se jazylghan: milisiya – meletse, stansiya – stansa t.b.
1924 jyly Orynborda ótken Qazaq bilimpazdarynyng I sezinde termin mәselesin arnayy sóz etken Eldes Omarov qazaq tilinde sózding sonynda b, g, gh, d dybystary kelmeytinin eskerte kelip, osy zandylyqty shet tilinen engen sózder ýshin de ústanu kerektigin aitady (Qazaq bilimpazdarynyng túnghysh siyezi. – Almaty, 2005. – 144 b.).
Qazan, Orynbor qalalaryna baryp, halyqaralyq konferensiyalarda bayandama jasaghanymyzda orys ghalymdary shet tilden engen sózderdi jýieleu ýshin osynday zandylyqtardy izdestirip jýrgenderin aityp, qazaq tilinde HH ghasyrdyng basynda jasalghan ústanymdargha qayran qalyp, qyzyghyp edi. «Tamyry tarihynyng tereninen bastau alatyn ruhany kod» retinde HH ghasyrdyng basyndaghy qazaq ziyalylarynyng enbekterin, tiltanymdyq múrasyn әrdayym nazarda ústauymyz kerek. Ásirese shetten engen termin sózderdi qazaq tilining zandylyqtaryna beyimdeude A.Baytúrsynúly, H.Dosmúhamedúly, E.Omarov, Q.Kemengerúly syndy terminolog ghalymdardyng ústanymdaryn basshylyqqa alu qajet.
«Enbekshi qazaq» gazetining 1929 jylghy 27 nauryzdaghy sanynda jaryq kórgen «Emle turaly» atty maqalasynda A.Baytúrsynúly sóz basyna ereje jasaugha bolmaytynyn, onday emle qolayly, onay emle bolmaytynyn eskertken bolatyn. Sondyqtan shettildik termin sózderdi qazaq tiline beyimdegen kezde A.Baytúrsynúly bastaghan ziyalylardyng enbekterining negizinde qazaq tilindegi normalardy naqtylap alyp, sol prinsipterge baghyndyru qajet. HH ghasyrdyng basynda sózderding ón boyynda singarmonizm zandylyqtary saqtalyp, komissariat – kemeseret, tema – teme, kursant – kýrsent, guberniya – gýbirne, konferensiya – kәnperense, leksiya – leksiye týrinde jazylghan. Qazaq tiline kirgen jat sózderdi de mýmkindiginshe sol zangha keltirip jazu kerek, sózding ishindegi dybystarynyng bәrin birynghay jinishke ne juan týrinde alu kerek.
Qazaq tilinde dybystardyng tirkesuinde zandylyq bar:
- Eki dauysty dybys qatar kelmeydi.
- Sóz basynda eki dauyssyz qatar kelmeydi.
- Sóz sonynda ýndi men qatang dybystardyng tirkesi ghana (qart, ant, salt, sart, shart, qanq, sanq, kent, sert jәne t.s.s.) keledi. Múnday dybystyq tirkesterdi Q.Kemengerúly «dauyssyz diftong» dep ataghan edi (Stenograficheskiy otchet nauchno-orfograficheskoy konferensii‚ sozvannoy 2-4 iilya 1929g. Nauchno-metodicheskim Sovetom NKP y SKNTA. - Almaty‚ 1930. –58s.). Basqa dybys tirkesi (qatang men qatan, ýndi men ýndi, qatang men ýndi, úyang men úyang t.s.s.) qazaq tiline jat. Sondyqtan shettilden engen sózderdegi jat qoldanystardy qazaq tilining zandylyghyna beyimdeu kerek. Yaghny sezd, podezd, razezd, t.s.s. sózderdegi d әrpin týsirip jazu kerek. Qazirgi kezde poezd sózi poyyz týrinde jazylyp jýr (HH ghasyrdyng basynda da solay jazylghan). Sol siyaqty ss, ll, tt, pp, st, kst, sti, zd, kk, vt, ft dybystaryna bitken esim sózderding songhy әripteri týsirilip jazyluy kerek: turist emes, turiys, fantast emes, fantas, gramm emes, gram t.s.s. A.Baytúrsynúly, E.Omarov t.s.s. ghalymdardyng enbekterinde termin sózderding túlghasyn qazaq tilining zandylyqtaryna sәikes dúrys jazuda qosymsha jalghap tekseru әdisi qoldanylghan. Ol әdisti qazirgi kezde de paydalanugha bolady. ss, ll, tt, pp, st, kst, sti, zd, kk, vt, ft dybystaryna bitken esim sózderge qosymsha jalghanghanda da songhy әripteri týsip qalady: kross – krosqa, krosy, klass – klasqa, klastar, klasy, metall – metaldy, metaly, gramm – gramgha, gramdyq, gramy, kilovatt – kilovatta, gripp – griypi, sezd – sezge, sezi, vedomosti – vedomosqa, farmasevt – farmasevke, shrift – shrifpen; sonday-aq trest – treske, tresi; turist – turiske, turiysi; utopist – utopiske, utopiysi; fantast – fantasqa, fantasy; fonetist – fonetiske, fonetiysi; forpost – forposqa, forposy; futurist – futuriske, futuriysi; chekist – chekiske, chekiysi; ekonomist – ekonomiske, ekonomiysi; iyrist – yuriske, iriysi t.s.s.
- Eki qatang dauyssyzgha bitken (sk, st, ks, kt, pt, ft) sózderding sonyna y, i dәneker dybystaryn qosyp jazu kerek. Sebebi ol sózderge qosymsha y, i dәneker dybystary (әripteri) arqyly jalghanady: obekt+i+ge, obekt+i+si, kiosk+i+ge, kiosk+i+si, kiosk+i+ler, Omsk+i+den, Omsk+i+ge, lift+i+men, fakt+i+si, fakt+i+ler, resept+i+nin, resept+ti+ge, manuskript+i+ge, molluskige, paktini, taktini, traktige, faktisi, perfektini, intellektige, instinktini, reseptige, evkaliptining t.s.s.
- Ýndi jәne qatang dauyssyzdar tirkesine (nk, lk, mp, lt, lit, ns, rs, rt, rsh, nt, rm, fr t.b.) bitken sózderge qosymsha y, i dәnekerinsiz, buyn ýndestigi boyynsha jalghanady: finans+qa, finans+y, avans+y (avansysy emes), sement+ke, sement+ti, ferment+tik, sifr+gha, sifr+y (sifrysy emes); hloroform+gha, hloroform+nan, hloroform+y, funt+qa, funt+y, formant+tar, formant+y, bank+ke, avtopark+ten, pulit+ke t.s.s. Sebebi sóz sonyndaghy ýndi men qatang dybystardyng tirkesi qazaq tiline jat emes.
- Qazaq tilinde sóz b, g, gh, d dybystaryna bitpeydi. Sondyqtan shetten engen, osy dybystargha bitken sózder qazaq tilining zandylyghyna baghyndyru kerek. Ol turaly Qazaq bilimpazdarynyng I sezinde Eldes Omarov ta aitqan bolatyn (Qazaq bilimpazdarynyng túnghysh siyezi. – Almaty, 2005. – 144 b.). Qazaq tilining jiyilik sózdigine sýiener bolsaq, shet tilden engen múnday sózder óte kóp (Jalpy bilim berudegi qazaq tilining jiyilik sózdigi. - Almaty: Dəuir, 2016. - 1472 b.).
Soghan sәikes
- ab dybys tirkesimine bitken sózder (arab, arhesillab, mazhab, masshtab, shtab, hidjab);
- ob dybys tirkesimine bitken sózder (garderob, gidrofob, mikrob);
- ub dybys tirkesimine bitken sózder (avtoklub, aeroklub, biznes-klub, internet-klub, klub, kub, motoklub, sport-klub, fitnesklub);
- ag dybys tirkesimine bitken sózder (anshlag, arhiypelag, bakteriofag, detritofag, reyhstag, rychag);
- org dybys tirkesimine bitken sózder (komsorg);
- urg dybys tirkesimine bitken sózder (dramaturg, jazushy-dramaturg, kardiohirurg, kinodramaturg, metallurg, neyrohirurg, hirurg);
- fag dybys tirkesimine bitken sózder (ksilofag, makrofag, oligofag, saprofag, sarkofag, entomofag);
- yag dybys tirkesimine bitken sózder (varyag);
- og dybys tirkesimine bitken sózder (aghartushy-pedagog, akusher-giynekolog, analog, antropolog, arheolog, astrolog, bakteriolog, barlaushy-geolog, biolog, bulidog, geolog, gersog, gidrolog, giynekolog, glyasiolog, kosmetolog, marketolog, meteorolog, miynerolog, mifolog t.s.s.);
- ad dybys tirkesimine bitken sózder (bal-maskarad, jad, jihad, limonad, marmelad, rafinad, shokolad t.s.s.);
- aid dybys tirkesimine bitken sózder (slayd);
- ard dybys tirkesimine bitken sózder (avangard, gepard, elektrkard);
- ed dybys tirkesimine bitken sózder (shved);
- eid dybys tirkesimine bitken sózder (reyd);
- eid dybys tirkesimine bitken sózder (nukleoproteiyd, proteiyd, hromoproteiyd);
- fud dybys tirkesimine bitken sózder (fast-fud);
- yud dybys tirkesimine bitken sózder (fotoetud);
- yard dybys tirkesimine bitken sózder (biliyard);
- ard dybys tirkesimine bitken sózder (stuard);
- yad dybys tirkesimine bitken sózder (naryad);
- ryad dybys tirkesimine bitken sózder (aviaotryad, otryad, razryad, snaryad);
- id dybys tirkesimine bitken sózder (alidegiyd, antimoniyd, genosiyd, gerbisiyd, gibriyd, dioksiyd, oksiyd, plastiyd, poligibriyd, silisiyd, suisiyd t.s.s.);
- od dybys tirkesimine bitken sózder (anod, buterbrod, vzvod, diod, yod, katod, metod, elektrod, epizod t.s.s.);
- oid dybys tirkesimine bitken sózder (asteroiyd, gaploiyd, diftongoiyd, kolloiyd, organoiyd t.s.s.);
- ord dybys tirkesimine bitken sózderdegi (akkord, bilbord, rekord, skanvord, skeytbord, snoubord)
b, g, d dybystarynyng ornyna p, k, t әripterin jazu kerek. Sebebi búl sózder úyang dauyssyzdargha bitkenmen, olargha qosymsha úyang dybystan bastap jalghana almaydy, qatang dybystan bastalady: arabqa, arhesillabty, mazhabta, masshtabpen, shtabtan, hidjabty t.s.s. Sóz túlghasyn qosymsha jalghau arqyly tekseru әdisi – A.Baytúrsynúly bastaghan ghalymdardyng negizgi ústanymdarynyng biri. Búl әdis osy uaqytqa deyin kóp elenbegenmen, orfografiyalyq sózdikterde, anyqtaghyshtarda (R.Syzdyq «Qazaq tilining anyqtaghyshy». – Astana, 2000) úyang dybystargha bitken sózderge jalghanatyn qosymshalardyng qatang dybyspen bastalatyny turaly aitylghan. Kýndelikti qoldanysymyzda da qatang dybystan ghana bastaymyz. Songhy úyang dybystardy qazaq qatang týrde ghana dybystay alady. Arab tilinen engen kitap sózi b әrpine bitken. Alayda qazaq tilinde ol sózding sonynda qatang dybys (p) tanbalanyp jýr. Odan qazaq tilining zandylyghy búzylyp túrghan joq. Qajym Basymúly enbekterinde arab sózi arap týrinde tanbalanghan. Qazir arab týrinde jazylyp jýr. Búl – qazaq tilining zandylyqtaryna qayshy. Sol sebepti tilimizding zandylyqtaryna sәikes b, g, d dybystaryna bitken sózderde sózding sonyna p, k, t әripterin jazu kerek. Osyghan baylanysty end (brend, diviydend, stend, trend, fotostend), ond (alukobond, genofond, evrobond), und (karborund) dybys tirkesimderine bitken sózderdi de nt týrinde jazu kerek.
- Shet tilden engen, eng, ing, ong dybys tirkesimderine bitken sózderding sonyndaghy ng dybysynyng ornyna qazaq tilindegi n dybysyn tanbalaugha bolady: avtoparking, agroholding, autbriding, autsorsing, banking, biznes-reyting, biznes-trening, bouling, brifing, viking, demping, doping, impriting, inbriding, injiniring, karling, karting, kasting, kikboksing, king, kliring, konsalting, kontrolling, lizing, marketing, miting, monitoring, peydjing, porsing, reyting, rouming, ring, seminar-trening, serfing, skrining, smoking, sparring, stayling, sterling, trening, fandrayzing, franchayzing, holding, hosting, lozung, bumerang, rang, flang, sleng, gong, diftong, polidiftong t.s.s. Sebebi týpnúsqada ng dybys tirkesi emes, n dybysy. Ol transkripsiyadan da anyq kórinedi: sleng – slæŋ, diftong – ˈdɪf.θɒŋ, parking – ˈpɑː.kɪŋ, holding – ˈhəʊl.dɪŋ, banking – ˈbæŋ.kɪŋ, reyting – ˈreɪ.tɪŋ, trening – ˈtreɪnɪŋ, bouling – ˈbəʊ.lɪŋ, brifing – ˈbriː.fɪŋ, marketing – ˈmɑːkɪtɪŋ t.s.s. Alayda orys tilinde n dybysy bolmaghandyqtan, ng tirkesimen berilgen. Búl sózderdi deldal tildegi ózgeriske týsken qalpynda emes, týpnúsqadaghy qalpyna jaqyn etip alugha bolady.
- Qazaq tilinde ýndi men qatang tirkeskenmen, kerisinshe, qatang men ýndi qatar kele almaydy. Sondyqtan shetten engen sózderdegi tr-gha bitken sózderde t men r arasyna y, i dybystaryn kirgizu kerek: tyiatyr, metir t.b.
- Shet tilden engen sózderding bastapqy buyndary ezulik, songhy buyny erindik bolyp kelgen sózderde (ekpin týspese) erindikti bastapqy buyndargha auystyryp ne mýlde joyyp, ezulikke ainaldyryp jazu kerek: avtor – aptyr, diyrektor – derektir, korrektor – kәrektir t.b.
- Shetten engen sózderding sonyndaghy a dybysy týsirilip jazyluy kerek: apteka – aptek, fabrika – pabirik, nagrada – nagrat, morfema – morfem, fonema – fonem t.b.
Qazaq bilimpazdarynyng túnghysh sezinde termin (pәn sózi) mәselesi turasynda bayandama E.Omarov: «Qazaq tiline jat sózderdi kirgizgende, onyng jat dybystaryn búzbay kirgizuge bolmaydy; jat dybysqa jalpy búqaranyng tili kelmeydi de ishinde jat dybys bar jat sóz jalpygha jat bolyp qala beredi; sóite kele qazaqsha әdebiyet tili búqaranyng tilinen mýlde basqalanyp, qat taniytún búqara bizding jazghan sózimizge týsinbeytin bolady. Ol bolmay, oida joq bir keremet sebepter bolyp, búqara oqyghandardan qalyspay, jat sózderdi jat dybystarmen búljytpay aita alatún bolyp ketse, qazaqtyng tili búzylady. Múnyng qaysysy bolghanda da jaqsy bolmaydy», – degen edi (Qazaq bilimpazdarynyng túnghysh siyezi. – Almaty, 2005. – 144 b.).
Til tazalyghyna mәn bermeytin nemqúraydylyqtan, tilin bilmegenine arlanbaytyn namyssyzdyqtan saqtanudyn, olardyng aldyn aludyng birden-bir joly – últtyq ruhty oyau, últtyq kodty saqtau. Latyn grafikasyna kóshude ótkenimizdi tarazylay otyryp, HH ghasyrdyng basynda qay dybys qalay iygerilgeni, qosar dybystardy tanbalaudaghy erekshelikter, shet tildik terminderding jazyluy, tanbalauda qanday ústanymdar basshylyqqa alynghanyn eskere otyryp, tilimizding zandylyqtaryn búzbaugha tyrysuymyz qajet.
Júbaeva O. A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi instituty Grammatika bólimining mengerushisi, filologiya ghylymynyng doktory
Aydarbek Q. A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi instituty Terminologiya bólimining mengerushisi, filologiya ghylymynyng doktory
Abai.kz