Qazir bizding Islam memleketi ekenimizdi  Álem halyqtary moyyndap otyr.  Demek, bizding el «din zanyn ústaytyn memleket» dep Allanyng aldynda uәde berip qoyghan deuge bolady. Onday bolsa bizding qúqyghymyzdy ýkimet búza almaydy. Sharighatpen jýruge, Allanyng әmirin oryndaugha, Tәnirdi izdeuge, boydy tazalap jәnnat jolyn ústaugha Ýkimet qarsylyq kórsetpeui tiyis.

Biraq, solay bola túra Ata zanymyzgha «Din memleketten bólek, din memleketke qaramaydy, ekeui eki bólek» dep jazyp, әlem moyyndap otyrghan shyndyqqa qaramay arnayy bap engizip qoydyq. Al, negizi Ata Zanda  últtyng iysi, dini, búrqyrap kórinip túruy kerek bolatyn. Osyndayda «Zanda olay jazylmaghan, endi ne isteuge bolady?» degen ishten súraq janghyryghy estiledi. Al ony ashyq aitsang qabyldanghan zang boyynsha sen Ýkimetke qarsysyn.

Áriyne, búl bizding o bastan dindi el bolyp ústanuda, din turaly zandy qabyldauda ketken ziyandy qateligimiz kóp. Múnday qatelikti týzetuge bolady. Oghan qúral bolar bilim kerek. Ol qúral - dindi basqaruda tereng bilimdi ilimdiler kerek. Allany moyyndauda memleketti din jaghyn basqaryp otyrghandardyng Allagha degen tazalyghy men beyimdiligi, joghary dәrejede bilimi ghana emes, ilimy dәrejedegi bilimi boluy kerek. Sol sebepti de Qúranda: «oqyghan adamdar, týsinetin adamdar» dep din ústanushylardy bóledi. Sebebi, «Din – dindar adamdargha amanat ekenin úqsyn» - degeni. Al endi osynday dindarlardyng shyghuy, ózge de janashyrlardyng kóbeyui, Alla Taghalagha beyimdelgenderding ósui, Diny basqarmada otyrghandardyng ilim dengeyinde bolularyna alyp keletin Allanyng qatal súranysyna jetedi. Al ol oryndalmaghan jaghdayda Alladan qatal súrau bar ekenin olardyng ózderi de biluleri kerek.

Osy jerde endi Ýkimetke batyl saual qonggha bolady. Óitkeni, Ýkimet dayyndaghan  Ata zandaghy elding din turaly ústanymy býgingi tanda aldymen ózine qiynshylyq tudyryp otyr. Ýkimet nege:  «Sen qanatyng bar úsh» dese «joq men týiemin» deytin, «ey, onda andyp kele jatqandar seni ústap alyp qoyady ghoy»- dese «men tyghylyp qalamyn» dep basyn qúmgha tygha salatyn, «týie ekensing onda jýk artayyq» dese joq men qúspyn» dep qanatyn kótertin týie qús (strauys) siyaqty  dinimizge qúbylmaly kózqaraspen qarap, óz bolmysyna úqsas «qúbylmaly diny qúrylym – Diny agenttik pen Din ministrlikterin»  qúryp, artynsha din atauynan ýrkip qayta joyyp, halyqty aldausyratyp, qúran ústanymdaryna óz zandarymen ashyqtan ashyq qarsy shyghuda.  Osy orayda Ýkimet, nege óz halqynyng taghdyryn terennen qozghap, sabyrlyghyn Qúrangha әkelip tiregen Abaydy, «Bir Allagha siynyp, kel balalar oqylyq» dep  baladan bastap bәrimizdi imany tәrbiyege shaqyrghan Ybyray Altynsarindi tyndamaydy?  Ózining alghash әlippe bilimderin diny medreselerde alghan Alash kósemderi diny ústanymdaryna nege  audarmaydy?  "Qazaqty eshqashan da óz dininen de, jazuynan da ainyta almaysyz" - dep alghash shegelep aitqan Alashtyng bas ústazy Baytúrsynov emes pe? Dindar Mәshhýr Jýsip, Shәkәrim, Ghúmar Qarashtar sol qalyng Alashtyng ortasynan kóringen joq pa? Sol Alashtyng 1 jәne 2 sezine qatysqan moldalar tirshiligi bizge nege sabaq bolmauda?  Islamdy últ dәstýrine say tanu, týsinu, nasihattau solardan qalghan múra. Býginde biz moyyndamasaq ta, kesenesi kók tirep Týrkistanda túrghan әuliyemiz  Q.A.Yassauiydi dindar retinde alghash tanyghandar da, tanytqan da solar. Últ ústazy Baytúrsynovtyng Nauan haziretti M.Lomonosovpen salystyrghanynan nege habarsyzbyz? Bizding ziyaly Alashtyqtar eshqashan óz dinnen qol ýzbegen.

Osy jerde óz tarapymnan ózim aralasqan eki derekti algha tartyp әngimeni óristetkeli otyrmyn.  Biz, elimizde keshegi ómirge kelgen  Diny Agenttik pen Din isteri jәne azamattyq qogham ministrligi  ashyluyn qanshama uaqyt kýttik. Osy mәseleni kóterip, Respublikalyq qoghamdyq sayasy aptalyq «Qazaqstan» (№4, 29.01. 2004 j.) gazetinde jariyalanghan «Din Ýkimetke kerek bolmasa da halyqqa qajet! Respublika Preziydenti N. Nazarbaev myrzagha Ashyq Hat» degen maqalama sol kezdegi Preziydent  apparatynan  Konfessiyaaralyq qatynastar bólimining mengerushisi R. Joshybaev myrzanyn; «Bizding elimiz Konstitusiya boyynsha zayyrly memleket bolghandyqtan Din ministrligi bizding Ýkimetimizde bolugha tisti emes» degen sol jylghy jauap haty әli kýnge mening múraghatymda saqtauly túr. Sol «bolmaydy» degen diny qúrylymdar qúryldy ghoy. Bolmaydy degen nәrse bolady eken ghoy. Biraq osy qúrylymdar nege tez qúrylyp, nege tez qúrdymgha ketti?

Allanyng әmirinsiz eshtene bolmaydy. Ómirden ótken ata babamyzdyng tirshiliginde tilegen dúghalaryna oray, oq shygharmay-aq qol jetkizgen egemen elimizge búl diny qúrylymdar da Jaratushynyng bergen syiy bolatyn. Elimiz egemendigin alghanda  atom qaruy әleueti jóninen әlemdegi alghashqy tórt memleketting biri, al  músylman elderi arasynda osy joyqyn qarugha iyelik etken túnghysh memleket boldy. Ózin ghana emes, әlem músylman elderin qanatynyng astyna alyp qorghay alatyn әlemdik әleuetke jetti.  Diny payymy barlargha - elimizde Músylman, Islam, Din aty osylay óz shoqtyghyn kórsetti. Osylay óz syiyn bergen Jaratushy IYemiz nege ol qúrylym atauyn qayta qúrdymgha jibertti. Óitkeni, atalynghan  qúrylymdar din atauyna say júmys jasamady, dinge keri júmys jasady.

Az kem mysaldar keltireyik. Sol kezdegi din ministri BAQ-qa bergen súbhattarynda; «Diny ekstremizm men terorrizmge qarsy is qimyl jónindegi 2017-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlama» әzirlep jatqanyn aityp jar qúlaghy jastyqqa tiymese, Almatyda Jastar arasyndaghy diny ekstremizmning aldyn aludaghy әielder úiymdarynyng róli degen respublikalyq konferensiya ótip, onda diny ekstremizm men terorrizmge immuniytet qalyptastyru úrany kóterildi. Biraz dini tayaz ghalymdarymyz; «Elimizde diny terrorizm men ekstremizm epiydemiyasy etek jayyp barady» dep júrtty ýreylendirip baqty. Búdan da soraqysy Astanadaghy Beybitshilik jәne kelisim sarayynda ótken «Islam jәne órkeniyet» taqyrybyna arnalghan II Respublikalyq imamdar forumy; «…Joldauda jýktegen mindetterdi sapaly oryndau maqsatynda dini  ekstremizmning aldyn alu, túlghalardy onaltu jәne  olargha aqparattyq týsindiru júmystaryn jýrgizu ýshin Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy jan-jaqty bilimdi, bilikti jәne memleket mýddelerin qorghay alatyn imamdar korpusyn (Dindarlar dinning mýddesin qorghaytyn imamdar turaly aituy kerek emes pe?. B.A.) jetildiru qajet dep sanaymyz» dep ýndeu tastady. («E.Q.» men «Ayghaq» gazeterinen.Sәuir aiy. B.A.).Au, osylaysha úrandatyp jatqandar óz sózderine ózderi nege zerdelep mәn bermeydi? Sóz – dúgha, Allanyng qazynasy. Sóilem – Allanyng adamdargha oiyn jetkizuge bergen mýmkindigi. Nege olar; «Diny ekstremizm men terrorizmnen qorghanayyq!» degen sózdi, «aldymen dindi – dinge japsyrylghan ekstremizm men terrorizm atauynan qorghayyq!» degen sózge almastyryp, jandary shyryldap, dәstýrli dinimizge ózderining qúrmeti men janashyrlyghyn kórsetpeydi. Myna baghdarlama men bastamalar, sóz tórkinin týsingen adamgha – din atyn býrkemelenip din dúshpandarynyng soyylyn soghu, Islam atyn jamylghan sodyrlardy qorghau bolyp túrghan joq pa ?! Búl «belsendiler» din emes, dinning atyn jamylghandardyng salyp jatqan ylany ekenin nege óz atymen aitpaydy? Men kórgenimdi kórgen qalpynda osylay júmsartyp aitsam da, osy uaqytqa deyin jalghyz әrpi ózgermegen Qúranda; «Olardyng ishinde Kitapty bilmeytin nadandary da bar. Olar tek qana basshylardyng aitqanyn istep, bos qiyalmen kýpirlikte ghana jýredi» dep qatanyraq aitqan. («Baqara», 78 ayat).

Men osy orayda; «Diny ekstremizm men diny terrorizmnen qorghanayyq emes, aldymen dindi – dinge japsyrylghan ekstremizm men terrorizm atauynan qorghayyq! Elbasymen elimizdegi Islamnyng jayy turaly erkin әngime» degen taqyryppen oqyrmangha oy salar maqala jariyaladym («Tórtinshi biylik» gazeti, №9, 15 mamyr, 2017 j.). Oghan úzatpay Din isteri komiytetinen tóragha mindetin atqarushy B.Kýlekeev degen azamattan mynanday jauap ta jetti.  «... Býgingi tanda әlemdik jәne halyqaralyq tәjiriybe kóptegen memleketter diny ektremizm men terrorizm degen termindi túraqty qoldanady. Osy kýnge deyin búl terminge halyqaralyq qauymdastyq, әlemge tanymal bedeldi ghalymdar tarapynan shekteu qoyylyp, qarsylyq bildirilgen joq... Búdan basqa, qazirgi uaqytta elimizde QR diny ekstremizm men terorizmge qarsy is qimyl jóninde 2013-2017 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasy iske asyryluda. Baghdarlamanyng әzirleushisi Qazaqstan respublikasynyng Últtyq qauipsizdik komiytetining Terorizmge qarsy ortalyghy bolyp tabylady. Baghdarlamany iske asyrushylar barlyq mýddeli memlekettik organdar men oblystardyn, Astana jәne Almaty qalalarynyng әkimderi bolyp tabylady. Sonymen qatar, osy baghdarlamanyng jalghasy retinde QR diny ekstremizm men teroriizmge qarsy is qimyl jónindegi 2017-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlama jobasy qalyptastyryluda. Vedmostvo aralyq júmys toby shenberinde memlekettik baghdarlamynyng jobasy birneshe ret mýddeli memlekettik organdardyng qatysuymen múqiyat pysyqtalyp, aldyn ala kelisildi».

Mine, qazirgi ýkimet ústanymy! Jasyryp, qysylyp, qymtyrylyp otyrghan joq. Dindi kýstanalap, oghan adamdardyng jasaghan bar bylghanyshyn jauyp otyr. Búny aityp otyrghanym din turaly jana zandy qabyldauda  Ýkimet asyqpay sabyrmen ton pishui kerek. Elimizde dayyndalyp jatqan «Din turaly» zan, osy orayda el bolyp oilanyp qabyldar imany qújat boluy kerek. Din - tiri dýniye. Dinning iyesi - Alla, qojasy sony ústanatyn jandar. Zandy dingeginde dini bar din ziyalylary dayyndauy kerek. Qazir bizdegi myqty dindarlar bar joghy qúrandy jatqa biletin, bar joghy qarilyq dengeyden aspaghandar, taza din iliminen habary az jandar. Qazirgi dayyndalyp qoyghan zang jobasy, kórshi elderding din turaly zandarynyng qúrama kóshirmesi. Ol qazaqqa  tolymdy zang bolyp sinispeydi. Biz ata babamyz enshilip berip ketken diny dәstýrimizge әr uaqytta adal boluymyz kerek. Asyghys zang qabyldanyp ketse onyng aqyry zaualdy bolady,  qayta jóndeu kóp uaqyt alady.  Osynday asyghystyqtan kezinde Ata zanymyzgha enip ketken  Kenes Ýkimeti kezinde ateist-kommunisterding sanagha myqtap sinirip tastaghan “Din memleketten bólek!” degen  jalghan úrany, shiyrek ghasyrdan beri Ata zanymyzdan alynbaghan aqtandaq bolyp túr. Dindi joqqa shygharyp, osy úrandy shegelep kótergen sol úly imperiyanyng ózi Jaratushynyng qarghysyna úshyrap, jer betinen joyylyp ketkenin kórip otyrghan joqpyz ba? Qúrandaghy «Alla - óz dinin ózi qorghaydy!» degen sýrening mәnin úghynyp, typ-tynysh túrghan din atyn lastaudan qorquymyz kerek.

Osy jerde Elbasymyzdyng osydan on bes jyl búryn; «...Islamdyq qauyp qater» degen úghymdy erinning úshymen aita salu op-onay bolghanymen, onyn, ýreyli qanatynyng kenge jayylyp bara jatqany sonshalyq, endi Islam tarapynan bolatyn miftik qauip qater turaly emes, Islamnyng ózin naqty  qorghaudyng qajettigin sóz etetin kez keldi...» («Syndarly on jyl», 2003 j.) dep Alla auzyna salghan sózin býgin qayta algha tartqym kelip otyr. Óitkeni, din - últtan da, tilden de búryn, Adam Ata kelmey túrghanda, ómirge keletin әr adamdy  tәrbiyeleytin qúral retinde Jaratushy tarapynan әzirlengen naqyl-quat.

Áriyne, dәl qazir elde bas jaryp, kóz shygharyp jatqan eshtene joq siyaqty, biraq erteni júmbaq bolyp túrghan búl joyqyn selge ar-ojdan túrghysynan qarau - óz tughan jerimizde, elimizde túrghan bizding últtyq qúqyghymyz. Mysaly, búghan deyin Parlamentte dinge baylanysty mәjilis deputaty M. Áshimbaev jetekshilik etetin, dinge basshylyq etetin ministrlik janynda ministrding ózi jetekshilik etetin  komissiya  júmys jasaghan edi. Osy eki komissiya qúramyna engen azamattar arasynda  naghyz din janashyrlary bayqalmady. Mening jeke pikirim – qoltyghyna Qúran qystyryp, tilining úshymen ghana din dep aitqan jandar dingeginde dini joq bolsa, olar esh uaqytta dinning naghyz  janashyry bola almaydy. Osy túrghydan tarazylar bolsaq  komissiya qúramyna engen  din teologtary dep kórsetilgen ghalymdardyn  da kópshiligi qajetti diny ilim almaghandar, tipti ózderi dindi ústanbaghan ateister. Olardyng kóbi ghylymy ataqtaryn da dindi joqqa shygharudan qorghaghandar,  diny óresi tayaz jandar.

Búlay aityp otyrghanym, bizding elde;  «eldi el etetin – din» ekenin týsinetin jandar әzirge az bolyp otyr. Sondyqtan dindi, Allany izdep tabugha biz beyimdeluimiz kerek.  Sonday memlekette ghana dúrys tirshilik etip, ústanghan dinimizdi núrlandyra alamyz. Búl adam boyynyng Allagha degen ynghaylanuy. Zang men sharighattyng arasyndaghy ara qashyqtyqty ýilestiru. Sharighat Allanyng zany bolghandyqtan ol qashanda zannan biyik túruy kerek. Qazir key memleketter osy ústanymdy ústauda sózge kelip jatsa, key memleketter sony ústanbauda sózge kelude. Qúranda kýlli jer betindegi adam balasyna biraq din týsirilgenin aitady.  Bir-aq Qúday, biraq Islam bar ekenin bilgen song әr memleket  óz ústanymyna qaray osy jolgha beyimdelui kerek. Biz búl jolgha tazalanu arqyly ghana jetemiz. Sebebi tazalanugha beyimdilgenderge ghana Qúday óz jolyn kórsetedi. Qazaq ústanghan dinning aty – Islam. Sondyqtan osy kýnge deyin óz attarynan ózderi shoshyp jýrgen  Respublikalyq músylmandar diny basqarmasy,  Respublikalyq Islam úiymy atauymen qayta qúrylyp, atyna say júmys jasaghany maqúl.  Eldegi qazirgi din dertin ( Jalpy dindegi emes, sebebi Allanyng dinin esh uaqytta dert shalmaydy. B.A.) memlekettik túrghydan qoldau arqyly ghana quattandyryp sauyqtyrugha bolady.

Jaratushymyz Qúranda; «On segiz myng ghalamdy sender ýshin jarattym, ol mening qazynam, sen súrasang men beremin, men pәkpin, men jomartpyn jәne uәdege berikpin» degen. Bizding elding egemendigi – keshegi ómirden ótken babalardyng tirshiliginde súraghan dúghasyna bergen Alla taghalanyng syiy. Búl - Jaratushynyng syiy, dinining - qúdireti.

Osyny kóre, bile túra, keshegi kenes ýkimetining shekpeninen shyqqan, sonyng ateystik mektebinde bilim alghan  bizdegi býgingi sayasy kýsh jetekshilerining bәri asyl dinge ýrke qarap, dinning bar ekenin, onyng mәngi  tiri ekenin moyyndaghylary joq. Búl dert - sayasy partiyalardyng ghana emes, Allanyng syiyna op onay egelik etken Ýkimetimizding de aiyqpas derti bolyp otyr. Qazir bizding elde El Preziydenti jetekshilik etetin Álem Dinderi qúryltayy hatshylyghy men aty kýnde ózgerip, aqyrynda ministrlikting әljuaz bir komiyteti dәrejesinde qalghan Diny komiytet atalatyn eki qúrylym bar. Osy dúrys pa?  Sonda ýsh jylda bir ret ótetin Álemdik jәne  dәstýrli din kóshbasshylarynyng qúryltayy ýshin arnayy qúrylghan hatshylyqtyng atqarar qyzmeti ne?  Búl qúrylym sol ýsh jylda bir ótetin jiyndy úiymdastyrudan basqa qazaqqa ne tyndyryp, ne kómegin berip otyr? Qazir qaramaghynda Beybitshilik pen kelisim sarayy bar, onda Mәdeniyetter men dinderding ortalyghy qyzmet jasaytyn búl qúrylymnyng shtattaghy qyzmetkerleri de barshylyq. Sonda kýnde aty auysyp otyrghan Diny komiytet qosamjarlanyp ne istep otyr? Nege ekeui biriktirilmeydi? Búdan jiyrma jyl búryn  Ýkimet janynda kenes Ýkimeti kýiregen song tórt jyl jabylyp qalghan Diny hatshylyq qayta ashylyp, onyng tóraghalyghyna ýkimet basshysynyng birinshi orynbasary bekitilgen edi. Sol kezde ómirge kelgen osy qúrylymdy Preziydent apparaty janynan qúryp, nege tizginin qazir әlemge dindi qoldaushylyghymen kórinip jýrgen Elbasyna ústata salmasqa?...

Qazir bizde ne kóp, partiyalar kóp. Partiya degenimiz qauymdasyp júmys jasau. Bizdegi bar partiya keshegi ateizmdi ústanyp, býginde jer betinen joyylghan, kenes ýkimetining besiginen shyqqan úiymdar. Búl qauymdastyqtar  arasynda dәstýrli dinimizdi qorghaytyn, dinge janashyr bolatyn naqtyly újym әzirge  joq. Kezinde dindarlardyn  dәrmensizdigin paydalanghan Ýkimet óz zanymen dindi qorghaytyn múnday úiymdy  qúrugha tiym salyp tastaghan. Sonda dәstýrli dinimizdi kim qorghauy kerek?..

Mening aitpaghym el atynan qimyl jasap otyrghan osy sayasy kýshterding qimylynda ortaq bir kemshilik bar. Ol kemshilik - senim jútandyghy. Senim – din. Dinimen kórinbegen búl kýshter el ertenine, óz elining tolyq tabighy jaratylys bolmysymen emes, batys europanyng nemese kórshi orys elining qimylyna eliktep, noqtaly botaday qimyl tanytuda. Búl – dәrmensizdik! Últtyq qozghalys - últtyq bolmysymen kórinui ýshin, ózgege úqsamaytyn  ózindik minezi boluy kerek jәne ol minez sol últtyng bolmysy negizindegi dәstýrli dingegi dinine arqa sýiemese esh qashan pәtua tappaydy. Álem kartasyna nazar salsaq bizden de halqy az, jaghdaylary bizden әlde qayda tómen qanshama memleketter, әlemdegi alpauyt elderge jaltaqtamay-aq, eshkimge úqsap baqpay-aq, jaratylysyndaghy últtyq  abyroyymen bayandy tirshiligin jasap jatyr. Bireuden artyq, bireuden kenje qalsa da eshkimnen yqpaydy, eshkimnen býgejektep qaymyqpaydy, eshkimge jaltaqtamaydy, eshkimge úqsaghysy da kelmeydi. Óitkeni, ómirlik qalyptasqan ózindik últtyq bolmys bitimderi men ózderine tәn diny dәstýrleri bar. Qyzyghasyn...

Dinning iyesi - Allanyng ózi! Allagha qarsy kelu Allanyng qaharyna úshyrau ghoy! Dinge enjarlyq  elge de, eldikke de qauip, eldegi diny ýrdisterding teris baghyt aluyna jol ashady. Osy orayda Músylmandar diny basqarmasy iyslam dini ýshin taban tirep júmys istep, respubliklyq Islam úiymy degen at aluy kerek. Eldegi músylmandar qúqyghyn paydalanyp, din júmysyn ýkimet biyligine berip, diny dәstýr turaly pәtuany da solargha aittyrtyp  qoymaugha tiyis.

Qazaq halqyn últ esebinde saqtaymyz, eldegi din Islamdy qorghaymyz, «osy dinge synalap kirip alyp, últtyng óz ishinde bolatyn qaqtyghystardy tudyrudy niyet etip otyrghandargha el bolyp tosqauyl qoyamyz» desek, bizge  qazir últtyq demokratiyalyq baghyttaghy Músylmandar partiyasy qajet-aq  dep oilaymyn. Búl orayda  kórshi elderding ónegeli tәjiriybelerin el tirshiligine engizsek, útpasaq - útylmaymyz. Qazir Reseyding ýsh aimaghynda músylmandar partiyasy, “Núr” músylmandar qozghalysy jәne Resey músylmandar Odaghy, dumada Músylmandar fraksiyasy júmys jasasa, azerbayjanda Azerbayjan Islam partiyasy, Tәjikstanda Rostohoz jәne Islam qayta órleu partiyasy, ukrainada Ukrain Islam partiyasy júmys jasap otyr. Búl az deseniz, elimizding egemendigin birinshi tanyghan Týrkiyanyng Ýkimet basyna kelgen Ádilet jәne damu partiyasynyng Tóraghasy Redjep Tayyp Erdoghan partiyasy júmysynan nege ónege almaymyz. Búl elder de ózderin zayyrly memleket sanaydy. Taghy bir eske ústar jaghday Tәjikstandaghy úzaqqa sozylghan azamat soghysyna songhy jyldary qúrylghan Músylman partiyasy nýkte qoyyp berdi. Al endi basqa dindegi әlemning alyp memleketteri ózderining ústanghan  dinderin qalay qúrmet tútyp otyr. Keshe ghana shanyryq kótergen Izrail memleketi óz dinine arqa sýiep qana qayta quattanyp ómirge kelip, әlemdi ózine qaratyp otyr.  Din jýrgen jerde senim men iman jýredi, iman jýrgen jerde әlem halyqtary ýmit eter elding tynyshtyghy ýstemdik qúrady.

Oylanayyqshy, aldymen  osy bizding elimizge egemendik qalay keldi, oghan kimning enbegi sindi? Osy kýnge deyin elimizde osy mәselege imany túrghyda óz dәrejesinde bagha bergen jan balasy bar ma? El egemendigin keshegi alpauyt basqynshy dinsiz elding qúshaghynan qamyrdan qyl tartqanday shygharyp alyp, syy etip, amanattap tartu etken qanday kýsh? Ol kýsh nege elde erekshe maqtanyshpen aitylmaydy, moyyndalmaydy? Búl Úly Jaratushymyzdyn  bizge ghana bergen syiy emes pe. Sol Jaratushymyz bizge – ózin moyyndaytyn, kezinde ata  babamyz ústanyp, artyndaghy úrpaghyna múra etip ketken dini bar, senimi bar memleket bolugha qayta mýmkindik berip, danghyl joldy kórsetti emes pe? Nege moyyndamaymyz ony, nege jasyramyz, kimnen jasyramyz? Bir-aq sәtte (1991 jyldyng 7 qyrkýieginde), bir oqta shyghartpay, bir tamshy qan tamyzdyrmay, kez kelgen dúshpanynan ózin jan-jaqty qorghay alatyn jәne basqa kómek súraghan músylman elderge jogharyda aitqanymyzday pana da bola alatyn, әleueti jaghynan әlemdegi alghashqy tórt, al músylman elderi arasynda atom joyqyn qaruyna iyelik etken túnghysh memleketti tartu etken - jalghyz Jartushymyz emes pe?! Nege biz el bolyp osyny esten shygharamyz? Kózi bar – kór soqyr bolyp otyrghan biz, el bolyp, halyq bolyp osy qúdiret iyesi Jaratushyny moyyndap, oghan bas iyip, «Rahmet, jarylqaushy Tәnirim!» dep egemen memleket retinde osy kýnge deyin rahmet aittyq pa. Joq! Qayta dinin joqqa shygharyp otyrmyz.  Osyny nege aitpay kelemiz?  Nege biz úiqydan oyanbaymyz?

Otan, el degen ne?.. Ol halyqtyng ótkeni, býgini jәne keleshegi. Qúran sýrelerindegi  ayattar da – bolghan, bolyp jatqan jәne aqyr zamangha deyin aldaghy bolatyn taghdyrlar negizinde tizilgen tarih jәne baghyt beretin sabaq. Qúrannyng ózinde; «Ey, adam balasy! Shýbәsiz senderdi bir er, bir әielden jarattyq. Sonday-aq bir birlerindi tanularyng ýshin senderdi últtar, rular qyldyq» («Hújyrat» 49 – 13) dep eskertken joq pa. Demek, Jaratushymyz bizdi últ etip jaratqan eken, onyng dini, derbestigi men birligin saqtau jәne qorghau әrbir memlekettin, últ azamaty men din iyelerinin  abroyly boryshy, әr últtyng ózindik últtyq dәstýri bolatyndyghyn eshkim joqqa shyghara almaydy. Eshbir el esh uaqytta  óz dininen alshaqtamaghan. Tipti, kezinde Ata júrtymyzda Islam memleketi alghash qúrylghan kezderi, barynsha gýldenip sharyqtaghan dәuirdi basynan keshkenin biz nege úmytamyz? Onyng naqtyly dәleli – әlem moyyndaghan Altyn orda men Aq Orda memleketi tarihy. Al, әulie Ahmet Yassauiydi ózine pir tútqan jihanger qolbasshy Ámir Temir - Mauerannahr jerinde memleketting kýsh quaty men túraqtylyghyn saqtau ýshin ony basqaruda; «Erejeler men zandardy Islamgha negizdedim, ózim de dindi qatang ústandym» dep ósiyet qaldyrmady ma? Eldin, el bolyp irgesin sókpeui – ótken tarihymyz kórsetkendey, elding tútas alghandaghy seniminde. Al jer betindegi senimning әkesi әlimsaqtan – din! Dinsiz el, dinsiz otbasy, dinsiz adam balasy bolmaydy. Diny seniminen aiyrylghan el  el bolyp jer betinde mәngilik túra almaydy, qanshama úly kýshke iyelik etkenmen keshegi Kenes imperiyasy siyaqty joyylyp ketedi.  Qúranda; «Tәnirim arqyly bilim alyndar» dep aitqan. Qazir Jer jýzine, kýlli jer betine tazartu mәselesi kelip jatyr. Dinde – qarsylyspaydy, dinde - qoshtaydy, qol ústasady, birigedi.  

Sau basqa saqina tilep alar, osy maqalany jazu maghan da onay tiyip otyrghan joq. Qazir elde osynday jaghdayda «Dinning sózin kim sóileydi, dindi kim qorghaydy?» degen súraq ashyq túr. Óitkeni, belgili ghalym, qazirgi Evraziya uniyversiytetining prorektory D. Qamzabekúly aitqan: «Islam turaly әgime aitsang ...saghan 37-shi jyldyng avtorlyghyn bere saluy da kәdik» degen ýreyden bizge arylu kerek. Bizding elde osy ýrey әr qazaq otbasynyn, onyng ishinde din kadrlarynyng sýiegine әbden  sinip qalghan. Osy ýreyden aryluy kerek! Búl orayda «Bodan halyqty orystandyru men shoqyndyru turaly» Jarlyghyn iske asyrugha patsha arhiyereyi janyna general gubernatory men oyazbastyghyn ertip, 1900 jyly 1200 qazaqty shirkeu týbine jinap, «Qúday dep Aysagha tabynasyndar, qúrandy tastandar! dep  «Evangely kitabyn» taratugha kelgende bolys Shalbay Tynykebalasy: «Aysa qúday emes. Bizding qúdayymyz barsha dýniyeni, dýniyede bolghan  nәrselerdi jaratushy. Biz búl kitaptan býgin qútylmasaq erteng kesh bolady. Din ýshin ólemiz!» dep Islamdy qorghap attandaghany siyaqty, biz de dinimizdi dinsizderden qorghauymyz kerek.

Osy jerde myna bir jaytty eske salghym kelip otyr. Kezinde Arystanbab  әuliye  bizding Yassauiy babamyzgha qúrmanyng dәnin amanattap tapsyrghan. Búl ghalymdar aitqanday anyz emes, shyndyq. Dәn – týsken jerining qúnaryna qaray ósetin jandy tirshilik. Jәne ol dәn Islamnyng dәni bolsa. «Iassy» degen sóz ilimde «әulie aghash, dayyn ydys» degen maghana beredi. Menimshe, endigi Islamnyng qayta kóktep ósip óner jeri osy bizding Iassauiy men әl Faraby babalarymyz tuylghan qasiyetti qazaq eli, qazaq jeri. Búl jerde tuylghan әr perzent óz dinimen maqtanuy kerek. Kezinde osy qazaq topyraghynda dýniyege kelgen Súltan Beybarys  Arab eline jeti jasynda qúl bolyp jetti. Osy elge bir jaghynan «Krestshiler», ekinshi jaghynan mongholdar dýley kýshpen «Islam dinin qúrtamyz» dep barghanda,  solardan taysaqtap arab patshalarynyng ózi Islamgha satqyndyq jasap jatqanda, Beybarys babamyz, kemel jasynda Qúday bergen quattymen Islamdy jer betinde din retinde saqtap qalugha dәneker boldy. Ol tarihta islam dinin saqtaushy patsha ataldy. Bizge; «Babamyzdyng sonday  patsha bolyp tuyluy, tuylghan topyraghynyng dinining kýshtiliginen edi» dep aituymyzgha bolady.  Bәlkim, býgingi Týrkistan topyraghynyng qayta týley bastauy, songhy uaqytta әlemdegi Islam eli bastaryndaghy daudyng qazaq jerinde pәtuagha kelui, ertengi jana músylman qazaq elining taghdyrynan habar jetkizip otyrghan kórinis bolar... Búl últtyq iydeya boluy kerek.

Osy orayda memleketti basqarudaghy adamdar qazynasyn arttyru kerek. Al adam balasynyng qazynasy - iship jegende ghana emes, adam balasynyng qazynasy sol ústanghan dinin tereng biluinde. Dinge Alla bergen erkindigin bersek, qogham basqasha gýldenedi.   Bizge jat júrttyq týrli diny aghymdar emes, óz jerimizde ósip jetilgen dәstýrli qazaqy óz  Islamymyz kerek.

Áriyne, búl kóterilip otyrghan problema, egemen  elimizding әrbir azamatyn oilandyrar mәsele. Elimizde din memleketten zang jýzinde bólingen. Degenmen, tútas bir el ishindegi dýnie - esh uaqytta sol memleketten bólek ómir sýre almaytynyn biz jaqsy bilemiz. Din – senim. Sol senim bolmasa adam da, memleket te jer betinde úzaq tirshilik jasay almaydy. Dinnen tys - dinsiz tirshilik jasaymyz deu jay ghana tәkәpparlyq, sholaq oilylyq. Ey qazaq, dinine qara, oghan janashyr bol, Alla razy bolsyn!

Baqtybay Aynabekov, dintanushy

Abai.kz