Qúrmetti, Qasym-Jomart Kemelúly!
El biylikting әr sózin andyp, әr isin baghyp otyr. Dәl qazir pispegen sheshimdi asyghys qabylday salatyn kez emes. Elmen sanaspasa, ortagha salmasa bolmaydy.

Qoghamdy dýrliktirgen mәselening biri, mәdeniyet jәne sport ministri bolyp keshe ghana taghayyndalghan Aqtoty Rayymqúlovanyng qazaqqa sinip ketken audarma sózderdi qaytadan oryssha núsqasyna auystyramyz degen sheshimi.

Qoghamnyng talqylauyna salmay, pikirin bilmey búlay isteuge onyng moralidyq haqysy joq. Onsyz da elendep otyrghan eldi, osy bir oisyz qadam jaysyz kýige týsirdi. Osynyng ózinen kesheli-beri «biylik qazaqty qúrtugha birjola kóshti, tilden aiyru – elden aiyru, búghan shydaugha bolmaydy» degen siyaqty pikirler qyzu talqylanyp jatyr. Bylaysha aitqanda joq jerden mәsele shygharyp, elding narazylyghyn qoldan tudyryp otyrsyzdar. Sizge shynymdy aitayyn. Óz basym «synyp», «múrajay», «payyz», «әnúran», «múraghat», «meyramxana», «qoltyrauyn», «úshaq», «aqau», «әleuet», «ota» degen sózderge ýirenip qaldym. Samovardy samauryn deytinimiz siyaqty búl sәtti audarylghan, otyz jyldan beri sanagha singen sózder. Audarylghany bar, ejelden qoldanylyp kele jatqany bar, búl sózderge qazaq әbden ýirendi.

Kenestik dәuirde qalyptasqan az ghana topqa qazaqylanghan ataular únamaydy eken dep auystyra salugha men qarsymyn. Basshy aitsa boldy el qoshtaydy degendi de qoy kerek. Al "symtetik", "qyltima", "kýisandyq" degen sózderge kelsek, búny el qabyldamady, sondyqtan olay aitpaydy da. Búl sózderdi el qoldanady dep qazaqqa qarsy bireuler kezinde Núrsúltan Ábishúlynyng auzyna salyp jibergen edi. Audarmalardy retteu kerek degen sodan bastalghanyn da bilemiz.

Negizinde audarmadan qorqatyn eshtene joq. Til - tiri aghza. Keregin alady, kerek emesi qalady. Sondyqtan asyghatyn eshtene joq, aqylgha salayyq. Búl sheshimnen qaytpaymyz deytin bolsanyzdar, «klass», «muzey», «gimn» dep ózderiniz aita berinizder. Biraq qazaqsha balamasyna tiyispenizder. Gimn dep te, әnúran dep te aita bereyik. Búl tilimizdi bayytpasa kemitpeydi. Til komiyteti, terminkom, til institutynyng mamandary sizderge baghynyshty bolghandyqtan ýnsiz kelisip otyrghan bolar. Biraq ishtey olar da narazy.

Sondyqtan tildi túqyrtyp, eldi týrtpektey berudi qoy kerek. Tym bolmasa elding talqylauyna salynyzdar. Jany ashyghan әr adam pikirin bildirsin, talqylaugha qatyssyn. Til - últtyng jany. Til, jer, tәuelsizdik mәselesinde otpen oinaugha bolmaydy.

Mәdy Manatbekting facebook paraqshasynan

Abai.kz