Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Din men tin 4255 10 pikir 24 Mausym, 2019 saghat 10:55

Qúnanbay meshitin múrajaygha ainaldyrugha qarsymyz

Sary-Arqanyng tórinde ornalasqan qasiyetti Qarqaraly. Árgi-bergi tarihta orny erekshe bolghan Qarqaraly. Qazaqtyng iygi-jaqsylary meken etken Qarqaraly. Mine, osy Qarqaralyda boy kóteregen Qúnanbay qajy meshiti jónindegi oilarymmen sizdermen bólispekshimin. Mәsele mynada, kfzirgi Qarqaraly audanynyng әkimi Maqsutov Halelding audan imamy Quatbekov Asqardyng qoldauymen Qúnanbay qajy meshitining júmysyn toqtatyp múrajaygha ainaldyru әreketteri bastaldy. Biri jaqsy ataqqa, biri jana meshitke ie bolamyz dey me, anyghyn Alla biledi.

Búl úyatty oqigha byltyrdan bastau alady. Oghan mәn berip, ony elegen adamdy óz basym kórmedim. Kerisinshe qoldau kórsetip jýrgen halyqty ghana kórdim. Olardyng osynday halge týsui Qarqaraly tarihyn mýlde bilmeui dep bilemin. «Qarqaraly jer jannaty, Qarqaraly ekinshi Shveysariya, tarihy meken» siyaqty sózder aitqannan basqa týk bilmeui.

Al endi, Qarqaraly tarihyna qaraytyn bolsaq 1824 jyly Qarqaraly okrug bolyp ashylady. Sol zamannyng tarihnamasynda Qarqaraly Resey patshalyghynyng qazaq dalasynyng tórinde ornalasqan eng myqty әskery bekinisi ekenin bilemiz jәne onda múzday qarulanghan, әr sәtte qazaqtyng qanyn tóguge dayar túrghan kazak jazalau jasaghy ornalasqanyn bilemiz. Qazaqtyng ajaly ornalasqan jer dese de bolar edi.

1849 jyly Qúnanbay agha-súltan bolyp saylanady da meshit qúrylysyna kirisip ketedi. Endi, búl jerde barlyq tarihty aitudyng qajeti joq, bilgisi kelgen adam ony kitaptan da oqyp biledi. Meshit qúrylysy 1851-i jyly ayaqtalghanda Qarqaralyda nebary bir-eki qazaq otbasy ghana bolghan. Dana Qúnanbay meshit ainalasynan jer aldyryp, qazaqtyng iygi-jaqsylaryn Qarqaralygha qonystandyrghan. Búl derekterding barlyghy Almatydaghy memlekettik múraghatta saqtauly. Endi, osy derekterge sýienetin bolsaq Qúnanbaydy Qarqaralynyng negizin salushy dey alamyz. Qarqaraly búdan búryn tek Resey imperiyasynyng әskery bekinisi bolghan, onda músylmandardan tek saudager tatarlarmen ózbekterding birneshe otbasy túrghan. Búl azdaghan tarihy derek.

Endi, kazirgi jaghydaydy aitar bolsaq, byltyr audan әkimi Qarqaralygha kireberiste jana meshit saldyrmaqshy degendi estigende óte quandyq. Biraq, quanyshymyz úzaqqa barmady. Sebebi, meshitting negizin salu rәsiminde sóilegen audan әkimi Qúnanbay meshitining audandyq statusyn jana meshitke berip, Qúnanbay meshitin soghan qarasty etpeshi ekennin aitty.

Búl qalay bolghany? Qúnanbaydan keyingi búl Qarqaralyda ekinshi polkovnik menmin dep biri esirse, ekinshisi men Qúnanbaydan artyq meshit salamyn dep jýr me eken?

Mine, osy sәtten әkimning jaman niyeti biline bastady. Biraz uaqyt ótken son, qúrylys qarqyndy jýrip jatqanda әkim zeynetkerlerdi jinap, imamdy shaqyryp, Qúnanbay qajy meshitin múrajaygha ainaldyru mәselesin kóteredi jәne olar ony qoldaydy. Meshitti jabu kerek degendegi uәji, meshit óz-ózin qamtamassyz ete almaydy deydi, jaryqpen jyluyn tóley almaydy deydi, sondyqtan memleket qaramaghyna beru kerek deydi. Búl meshitke týsken sadaqamen jyluy men jaryghy bylay túrsyn ekinshi meshitti salugha bolady.  Búl әkim jogharydaghy tarihty bilmeydi me, imam Qúdaydan qoryqpaydy ma? Sovet ókmeti ornyqqan song Qúnanbay qajy meshitin búzbaqshy bolghandar mertigip óldi, meshitten basqagha ainaldyramyz degender de onghan joq.

Jaqsy. Uaqyt ótti, jana meshit uaqytyly qoldanysqa berilmedi, qúrylysy toqtady. Men: «Qúdaygha myng shúkir!» dedim. Týrli alyp-qashpa әngimeler aitylyp jýrdi, jeri zandastyrylmaghan, elektr tartylmaytyn boldy degendey... Biraq, onyng barlyghy manyzdy emes edi. Manyzdysy qúrylys toqtady! Biraq, búl quanyshymyz úzaq bolmady, biyl qúrylys jandandy.

Búl da týk emes eken. Taghy da әkim, zeynetkerler jәne imamnyng qoldauymen meshit janyna әkelip Qúnanbaydyng mýsinin ornatty. Áriyne, biz qarsy boldyq. Eger әkim elmen aqyldasqanda, men mindetti týrde mýsindi әkimshilik aldyna ornatudy úsynar edim jәne úsyndym da. Biraq, ol qúlaq aspady. Kazir әkimshilik aldynda Boqty kóterilisin ayausyz basqan kommunarlardyng ýlken manumeti túr.

Meyli... Onda da óz bilgenin qyldy. Al endi, taqauda qaytadan meshitti múrajaygha ainaldyramyz degen әngime janghyryp shyqty. Imamgha barsaq: «Joq, meshit jabylmaydy. Meshit endi meshit-muzey dep atalady da bir búryshyna tarihy jәdigerler qoyylady» deydi. Sonda búl ne qylghany? Azan aitylmasa, Júma namazy oqylmasa, qyzyqtaghan halyq ishinde shúbyryp jýrse ne bolmaq? Qúdaydy da, dindi de, Qúnanbaydy da mazaq qylghany ghoy mynau!

Óz basym múny dinge qarsy arnayy әreket dep bilemin. Meshit jabylsa búdan tek Qarqaraly vahhabisteri útady. El ýshin, din ýshin janym pida dep meshit salghan Qúnanbay, sol meshitten namaz oqyp, dúgha qylyp, әreket etken Álihan Bókeyhan, Jaqyp Aqbayúly siyaqty qazaqtyng marqasqalaryna pysqyryp ta qaramauy dep bilemin.

Mine, osy kýnge deyin meshitting jabyluyna arnalghan ýsh qadam jasaldy. Birinshisi: jana meshit salynyp Qúnanbay qajy meshitining statusyna iyelenu, ekinshisi: meshit janynan Qúnanbaydyng mýsinin ornatu, ýshinshi: meshitti jartylay múrajay qylu.

Osy maqalany jazyp otyrghanymda meshitte jinalys boldy degen habar jetti maghan. Onda audan әkimining orynbasary Aliyev Saylau degen meshitke kelip, jogharydan hat keldi dep bir hattty oqyp beripti. Sóitip: «Abaydy Abay qylghan Qúnanbay, sondyqtan Qúnanbaydy tanytuymyz kerek» dep, búl preziydent Qasym-Jomart Tokaevyng úsynysy depti. Kýleyin be, jylayyn ba? Preziydent meshitting jyluymen jaryghy tólenbey jatqanyn qaydan biledi? Bilgen kýni barlyghyn rettender demey me, әlde meshitti jauyp tastandar dey me?...

Sonymen kim jenedi? Álemderding Rabbysy bolghan Alla ma, әlde aqyldarynan adasqan pendeleri me?

Kimnen qorqamyz? Alladan ba, әkimnen be, imamnan ba? Jauaby belgili ghoy. Qazaghym: «Qúdaydan qoryqpaghannan qoryq» deydi.

Tóleutay Erbolat Jaqsylyqúly

Abai.kz

 

10 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1536
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3316
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019