Keshe Alash balasy ýshin qaraly kýn boldy. Resmy mәlimet boyynsha eki adam kóz júmyp, qyryq mynnan asa azamatymyz óz baspanasyn tastap, bas aughan jaqqa bosyp ketti. Arystaghy joyqyn jarylystyng sebebi alda aityla jatar. Ál-әzir qazaqtyng osynday qysyltayang kezde qanday minez kórsetkenin bir saralap qoydyng artyqtyghy bolmas...

Daqpyrt, jalghan aqparat...

Ádettegidey resmy aqparat keshikti. Sodan da bolar, azamattyq jurnalistika, yaghny әleumettik jeliler taghy da atylyp algha shyghyp, Arystaghy oqighany alghash bolyp jalpy halyqqa jetkizdi. Dýrbeleng bastala salyp, "jarylysty Bógen su qoymasynyng suyn bosatyp basady eken" degen әngime de jeldey esti. Jagharmay qúy beketterining qanyrap bos qalghany turaly beyne-jazba tarady. Tipti, bireuler jagharmaydyng kýrt qymbattap ketkeni turaly da aityp jatty. Qazaq óz basymen qayghy bolyp jatqanda múnyng bәri soqqy ýstine soqqy bolyp tiydi.

Kóligine eldi tiyep, qara halyqqa kómekteskender de, bos mashinamen ketip bara jatyp, eshkimge toqtamay zulap bara jatqandardy da kórdik. Birine alghys aitqanymyzben, ekinshisin "qarghay" almadyq.

Ras. Biz resmy aqparatqa әli shólirkep otyrmyz. Mәselen, Arysta qansha qaru-jaraq saqtalyp edi? Onyng qanshasy jaryluy mýmkin? Múnyng zarary qanday? Memleket qansha shyghyngha úshyrady? Búl súraqtardyng birine de әli jauap joq. Demek, jogharydaghyday daqpyrt pen jalghan aqparat júrtty kezip ketse, oghan tikeley Ermekbaev basqaratyn qorghanys ministrligi kinәli bolmaq...

Shókeevter qay elding әkimi?

Arysqa aldymen resmy túlghalardan Týrkistan oblysy әkimi Ómirzaq Shókeev jetti. Jetti de, qazaqy eldimekende túryp, orys tilinde shýldirledi. Kómek qazaqqa emes, Arystaghy sanauly orys últy ókilderine jasalatynday kýy keshtik. Múnan keyingi Qorghanys ministri Ermekbaev te resmy tilde jorghalap sala berdi. Áriyne, Arystaghy apattyq jaghdaygha til mәselesin kiriktiru dúrys emes. Dese de til jayy biylik pen halyq arasyna alynbas qamal túrghyzyp tastaytynyn eshbir shendi eskergen joq. Onsyz da jarylysqa kimdi kinәlaryn bilmey túrghan qara halyq shendilerding shýldirinen keyin týnilip ketti dese bolghanday.

Qazir bayqap otyrghanymyz halyq pen biylikting oiy bir jerden shyghyp, jalpy halyq Arysqa kómek qolyn sozuda. Kәsipkerlerding aldy on million tenge audarsa, qara halyq qaltasyndaghy songhy bes jýz tengesin bolsyn qaghyp beruge dayyn ekenin anghartty.

Anyraghan ana, adasqan bala...

Arys apaty saldarynan qanshama ana men bala bir-birinen airylyp qaldy. Búghan qarap keybir adamdar "ata-analar balalaryn tastap, ózderi bas saughalap ketken be?" degendey oilar aityp qalyp jatty. Dúrysy ata-ana aldymen kezikken kólikke balalaryn salyp jiberuge tyrysqan. "Men ólsem de, balam aman qalsyn" degen ananyng Úly týisigine bas iygizgen oqigha boldy, búl. Qazaq úrpaghy ýshin ózin qúrban etuge dayyn últ ekenin kórsetti. Adasqan balany ata-anasymen tabystyru ýshin taraghan aqparattarda qisap bolghan joq. Halyq osylay qayghyny kóp bolyp kóterdi. Beybit kýnde shanyraghy shayqalghan sol anyraghan ana men adasqan balanyng psihologiyasyna auyr tiygen soqqyny qalay úmyttyramyz? Endigi súraq osy bolugha tiyis.

Sarbazdyng kóz jasy...

Arys apaty kezinde ata-anasymen qoshtasyp, kózine jas alghan sarbazdyng beyne-jazbasy talay әngimege arqau boldy. Bireuler "ez" dedi, "qorqaq" dedi.

Ol sarbaz anyghynda ez emes, er eken. 27 jastaghy Isatay Álibaev alghash jarylys bola salyp, ne bolghanyn týsinbey qalghan. Snaryad úshyp jarylyp jatqasyn bombalap jatyr dep oilaghan. Sosyn, әke-sheshesine songhy sózin aitqan. Artynsha, talay adamgha kómek bergen. Jarylys aumaghynda qalyp qoyghan keyuanany qútqarghan.

Áriyne, múnday joyqyn jarylystyng qasynda bolyp kórmegennen keyin bos sóz aitu beker. Ótkende ghana sheruge shyqty dep kóshedegi qara halyqtyng ayaghyn jerge tiygizbey sýirelegen IIM-i poliyseyleri búl joly kezekti "erlikterin" jasay alghan joq. Olardy synap-minep jatqandar az emes. Túrghymbaevting komandasyna aitylghan ol syndardyng dúrys ekenine kózimiz jәne jete týsti.

Qarapayym halyq pen meshitter belsendiligi

Áleumettik jelilerde týrli belsendiler payda bolyp, kómek ýshin jylu jinady. Halyq ómiri kórmegen adam bolsa da, qaltasyndaghy songhy tiynyn sol belsendilerge audaryp jiberip jatty. Biz әleumettik jeli arqyly sonyng birnesheuin baqyladyq. Álgi belsendiler jarty saghat sayyn týsken aqshanyng esebin berip otyrdy. Halyq eshkimdi de kýtpey shóldegen halyqqa su tasydy. Balalaryn izdesti. Qinalghandargha kómek qolyn sozdy. Keybir adamdar óz ýilerine qansha adam panalata alatynyn aityp, jariya salyp jatty. Meshitter de qinalghan halyqqa der kezinde qol úshyn soza aldy. "Kóp týkirse - kól" deytin qazaq "kóppen kótergen jýk jenil" ekenin bayqatty.

Toqaevtyng Arys júrtynymen kezdesui

QR Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev keshe keshkisin Arystyqtardyng janynda boldy. Halyqpen pikirlesti. Jarylys saldarynan býlingen nysandardy aralap kórdi. Búl jana preziydentting halyqqa bir taban jaqyndaghanyn bayqatty. Elge sóz berip, býlingen ýilerding jóndeletinin aitty. Qinalghan halyqqa arqa sýier memleketi bar ekenin bildirdi. Qazaqstanda osyghan deyin talay tótenshe oqigha boldy. Bizge sol oqighalar qyzyp túrghanda tikeley preziydentting ózi baryp jaghdaymen tanysuy siyrek qúbylys bolatyn. Toqaev osy Arystaghy oqighadan keyin halyqqa bir taban bolsyn jaqynday týskenin bayqadyq.

Týiin

Qazir qala tolyqtay evakuasiyalandy. Arys qalasynda bolghan jaghdaygha baylanysty Shymkent qalasy TJ departamentinde "Qauyrt jelisi" júmys istep (tәulik boyy 8 (7252) 44-94-72) jatyr. Qazaq el ekenin kórsetip, bauyrlaryna qol úshyn sozuda. Endigi mәsele osy dýrbelenning sebepteri anyqtalyp, kinәlilerding jazalaryn aluy kerek. Sonymen qatar, u-shusyz halyqtyng býlingen mýlkining qalpyna keluin býkil qazaq bolyp talap etuge tiyispiz. Ázirge osy.

Shәriphan Qaysar

Abai.kz