Senbi, 23 Qarasha 2024
Alang 5921 34 pikir 1 Shilde, 2019 saghat 16:33

«Qay el mitingke shyghyp múratyna jetipti» degen Bekenning ózi mitingke shyqty

Jyl bastalghaly elde kóptegen miting-sheruler ótip, biylik ókilderining mazasyn qashyrghan edi. Resmy biylik búl sherulerdi rúqsat etilmegen, zansyz әreketter dep baghalady. 

Osydan keyin biylik basyndaghylar beybit mitingige rúqsat beretinderin aitty. Osyghan oray 30 mausym kýni Núr-Súltan men Almaty qalalarynda rúqsat etilgen mitingiler ótti.

Núr-Súltan qalasyndaghy «Jerúiyq» sayabaghynda 1500-den astam adam jinaldy. «Biz birgemiz!» dep atalatyn beybit aksiyagha qala túrghyndarynan bólek, Baqytjan Ertaev, Baqytbek Smaghúl, Bekbolat Tileuhan, Pavel Kazansev, Baqytgýl Hamenova syndy deputattar men Orazkýl Asanghazy Altynay Jorabaeva sekildi tanymal adamdar qatysty.

«Núr Otan» partiyasy búl jinalysty «elding arasyna iritki salyp jýrgen arandatushylardyng qiytúrqy әreketterine qarsy halyq beybit sheruge shyqty» dep baghalady. Biylik partiyasynyng aituynsha, jinalghan halyq qashqyn bankir Ábilәzov sekildi adamdardyng әreketterine qarsy óz oilaryn ortagha salypty.

«Mitingige elding ertenine beyjay qaramaytyn belsendi azamattarmen birge birqatar Parlament deputattary jәne belgili qogham qayratkerleri de qatysuda. Beybit sheru dep aty aityp túrghanday, múnda eshqanday qúqyqbúzushylyqtar oryn almay, barlyghynyng zang ayasynda jýrgizilip jatqanyn da atap ótken jón», - dep jazyldy «Núr Otan» partiyasy taratqan resmy aqparatta.

Al alangha kelgen deputattar elding arasyna iritki salyp jýrgen arandatushylargha qarsylyq tanytu ýshin sheruge shyqqandaryn aitty.

«Áblyazovty sottaghan tek Qazaqstan emes. Ony Europa da, Ukraina da, Resey de sotqa berdi. Tipti Gruziya Ábilәzovqa bergen ataghyn qaytaryp aldy, "alayaqqa beretin ataghymyz joq" dep. Sol alayaq «qyrghyz revolusiyasyn jasaghan menmin, aqshasyn tólegen menmin. Qazaqstangha әser etu ýshin jasadym», dep moyyndady. Sonda qanshama qandy moynyna jýktep jatqanyn shimirikpey aitqan adamnyng sózine ilanyp, soghan sengen adamda es bar ma, aghayyn-au?! Qay el mitingige shyghyp, qay el tónkeris jasap múratyna jetipti?! », - dedi Bekbolat Tileuhan mitingide sóilegen sózinde.

Halyq Qaharmany, Mәjilis deputaty Baqytjan Ertaev syrtta otyryp alyp it bolyp ýrip jýrgender biz sekildi otanshyldardan abay bolsyn, saqtansyn degen oiyn aitty.

«Biz shetelde otyryp alyp, elimizding arasyna lang salyp, dýrbeleng tughyzghysy keletinderge jol bermeymiz. Biz bәrimiz birigip, osyndaylardy toqtatuymyz kerek. Otan ýshin birigu – bizding paryzymyz! Biz Otanymyzgha kir keltirmeymiz! Biz Otanymyzdy qorghaymyz! Sondyqtan bizge qarap it bolyp ýrip jýrgender abay bolsyn», – dedi B.Ertaev.

Al «Núr Otan» partiyasynyng mýshesi Orazkýl Asanghazy eldegi barsha jigitterge ýndeu tastady. Onyng aituynsha, namysy bar erkek әielin kóshege jiberip, ózi ýide otyrmau kerek. "Bir qatyngha shamang kelmese qanday erkeksin" dep úrandatqan Orazkýl apamyz әr jigit әielin kóshege (mitingige) jibermeui kerek ekenin aitty.

 «Jigitter, erkek bolyndar, namysty bolyndar! Áyelderin kóshege jiberip, ózderi ýide otyrghan erkekterding tirligi ne degen súmdyq, ne degen masqara?! Er-azamat degen atqa say әreket etip, әr erkek әielderine ie bolu kerek», - dedi Orazkýl Asanghazy apamyz mitingide (kóshede) sóilegen sózinde.

Orazkýl Asanghazynyng «Áyelderin kóshege jiberip, ózderi ýide otyrghan erkekterding tirligi ne degen súmdyq» - degen pikirin deputat Bekbolat Tileuhan «masqara, masqara!» dep qoldady minberde túryp.

Tәrtipke baghynghan qúl bolmaydy degen Mәjilis deputaty Baqytgýl Hamenova jastardy aitaqqa ermeytin etip tәrbiyeleuimiz kerek ekenin aitty.

Sóz sonynda, búl jinalysta sóz alghandardyng barlyghy barynsha zor dauyspen, úrandap, júlqynyp sóilegenin aita keteyik.

Quanysh Qappas

Abai.kz

34 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5338