Koreyler qalay damydy?
Ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyin Korey elining ekonomikasy adam kórgisiz qúldyrady. Tipti әlemdegi eng kedey memleketterding qataryna qosyldy. 1962 jylghy damu kórsetkishi boyynsha Ontýstik Koreya Aziya elderining ishinde sonynan sanaghanda Ýndistannan keyin ekinshi orynda túrdy.
Halqynyng qamys shaqay men shiyden toqylghan dóngelek qalpaqtan basqa ilip alar kiyimi bolmady. Osy tústa eldi múnday kýiden qútqaratyn tek últtyq iydeologiya ekenin týsingen bir ziyalylar el basynda otyrghan túlghalargha baryp, «korey halqy tauyqtan jaqsy ma, әlde jaman ba?» degen jalghyz súraq boyynsha býkilhalyqtyq saualnama jýrgizuge ýgitteydi. Saualnama jýrgiziledi. Áriyne, el túrghyndary týgeldey «Korey adamy tauyqtan jaqsy» degen jauapqa toqtaydy. Olay bolsa, deydi jogharydaghy ziyalylar: «Árbir korey tauyqtan búryn oyanyp, iske kirissin» dep ýndeu tastaydy. Osy bir qarapayym ghana saualnama kýlli halyqty erte túryp, enbekke júmyldyra alghan. Búl – bir.
Ekinshiden, elding ekonomikalyq әleuetin kóterip, óndiris oryndaryn ashu ýshin asa qomaqty qarjy kerek bolady. Ony qaydan tappaq? El aghalary aqyldasa kele Ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyin qaq jarylghan nemis júrtynyng bir bóligi Germaniya Federativtik Respublikasynan qaryzgha qarjy súrap elshi attandyrdy. Ol tústa nemister qandy soghysta qirap qalghan óndiris oshaqtaryn jandandyru ýshin jantalasyp jatqan. Auyr júmys atqaratyn shahtalar men emhanalarda tazalyqshylar jetispeytin. Koreyler osy eki júmysty ózderi atqaryp, alghan qaryzdy júmysshylardyng enbek aqysy arqyly tóleuge kelisip, 140 million marka nesie alady.
Sóitip ýkimet kýlli korey jastaryna saugha salady. «Korey halqynyng bolashaghy ýshin jas janyn pida etip, shetelge aqysy az júmysqa kim barady?». Qolma-qol 46 myng qyz-jigit bilek sybanyp shyghady. Kóbi orta mektepting joghary synyp oqushylary. «Elimning erteni ýshin – enbegim sadaqa». Osylay dep Kempu әuejayynan úshaqqa otyrghan jankeshti jastar Germaniyany betke alady. Jas qyzdar adam ayaghy jetpeytin qiyrdaghy auyldyq emhanalargha jiberiledi. Olardyng isteytin júmysy – ólgen adamdardyng mýrdesin tazalap, juu. Buyny qatyp, beli bekimegen boyjetken ýshin tannan keshke deyin mәiitpen birge bolu qanday qiyn. Biraq olar tózdi. Birde-biri keri qaytqan joq.
Al 1000 metrlik tereng shahtanyng astyna týskender she?! Tar qapasta túnshyghyp kómir qazdy. Nemister 8 saghat júmys istese, koreylerding kýndik normasy – 10 saghat. Sebebi belgili. Alghashynda dalanyng jaby jylqysynday tapaltory koreylerge kýle qaraghan jergilikti jigitter keshikpey olardyng shydam-tózimine bas shayqady.
Sóitip 1963 jyl tughanda Federativtik Germaniya basshysynyng shaqyrtuymen Ontýstik Koreya preziydenti Pak Jon Hy elding astanasy Bonngha keldi. Korey elining basshysy Germaniya kanslerimen birge elining erteni ýshin «qúrbandyq toqtysyna» ainalghan jastarmen jýzdesuge barady. Korey basshysyn jerlesterimen jýzdestiru ýshin 500 oryndyq zal dayyndalypty. Zalgha kirip kelgen Pak Jon Hy qarsy aldynda qaraqojalaq kýielesh kurtka kiygen júmysshy jastardy kóredi. Barlyghynyng bet-әlpeti qara qoydyng ýiitilgen basynday kýreng qoshqyl. Bauyrlastarynyng jýzin kórgen preziydent enirep qoya beripti. Tipti óz elining әnúrany shyrqalghan kezde de kóz jasyn tyya almapty.
Sondaghy jylap túryp aitqany: «Ua, mening qyrandarym, sender korey halqynyng jarqyn bolashaghy ýshin myng metrdegi jan balasy shydamaytyn tar qapasta enbek etip jatyrsyndar. Ua, boyjetken arular, sender artta qalghan ash-jalanash bauyrlaryndy tamaqqa toydyryp, kiyimge keneltu ýshin jat jerde ólgen adamnyng mәiitin juyp jýrsinder. Senderding osy bir jankeshti isterindi korey halqy mәngi úmytpaydy». Preziydentining eniregen týrin kórgen jankeshti jastar da jylap túryp: «Biz eshqashan alghan betten qaytpaymyz», degen eken.
Qyzyq bolghanda, múnday oqighany kózi kórip, tiridey kuә bolghan Germaniya kansleri Ludvig Edhardtyng ózi shyday almay, kózinen monshaq-monshaq jas ýzipti. Óitkeni korey preziydenti qonaq ýide de, kólik ishinde otyryp ta, resmy kezdesu kezinde de tek jylaumen bolghan eken.
Resmy kezdesuding ýshinshi kýni joghary palata deputattary aldynda sóz sóilegen Pak: «Sizderden ótinerim, bizge senip nesie berinizder, biz de sizder siyaqty kórkeyeyik. Korey halqy uәdesin oryndaydy. Qaryzdy qaytaramyz» deydi. Nәtiyjesinde, asa kóp mólsherde kómek alady. Osy qarjynyng arqasynda 1965 jyldan bastap Ontýstik Koreya Respublikasy әlem naryghyna tauar eksporttaugha qol jetkizdi. Qazirgi qal-ahualyn ózderiniz kórip otyrsyzdar.
Beken Qayratúlynyng facebook paraqshasynan
Abai.kz