Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Masqara! 11479 9 pikir 2 Shilde, 2019 saghat 14:03

Jezókshelerding "kryshasy" Kulagin emes pe, Saghyntaev myrza?

Keshe Almatynyng jana taghayyndalghan әkimi Baqytjan Ábdirúly Saghyntaev qyzmetine kiristi. Ol Almatynyng Týrkisib audanyn aralapty. Sóitse, sol audannyng túrghyny Ádiljan Raziyev deytin azamat Seyfullin danghylynda jezókshelerding qaptap ketkenin aityp, shaghymdanghan. Jana әkim, jauapty qyzmetkerlerge tapsyrma berip, atalghan mәseleni dereu sheshudi búiyrdy.

Búl keshegi kýnning janalyqtar hronikasyndaghy basty taqyryptardyng biri boldy.

Alayda, sol kýni-aq, әleumettik jelige Týrkisib audanynyng әkimi Pavel Kulaginge (Aqmola oblysyn basqarghan Sergey Kulaginning úly) týr-syqpyty kelinkireytin azamattyng týngi klubta anayy әreketter jasap jýrgeni beynelengen viydeo tarady.

Viydeony jelige jýktegen Janar Manaqova esimdi әleumettik jeli qoldanushysy viydeonyng ong jaq búryshyna Kulaginning suretin qoyyp, “Búlay әkimder ghana demalady” dep jazghan eken.

Álgi dauly viydeoda Kulaginge úqsas er adamnyng týngi klubta qyzdarmen kónil kóterip, biylep jýrgenin bayqaysyz.

Pavel Sergeyúly Kulagin qazir Almatynyng Týrkisib audanynyng әkimi. Keshegi Baqytjan Ábdirúlyna shaghymdanghan azamat basqa-basqa emes, dәl osy Kulagin basqaratyn audannyng túrghyny eken.

Pavelding әkesi Sergey Kulagin Qostanay men Aqmola oblysynyng әkimi, artynsha auylsharuashylyghy ministri siyaqty lauazymdy qyzmetterdi úzaq jyl atqarghan adam. Eks-әkimning úly nebәri 26 jasynda Astananyng Almaty audanyna basshy bolyp taghayyndalghan. Keyinirek «A» korpusynda irikteuden ótpegendikten, qyzmetinen aiyryldy. Sóitip, 2016 jyly Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Ákimshiligining memlekettik inspektory qyzmetin atqarady. Bir jyldan song Almatygha bet búrghan Kulagin myrza 2017 jyldyng tamyz aiynda Týrksib audanynyng әkimi bolyp taghayyndaldy. Al, 2018 jyly otyz eki jasynda otbasyn qúrdy.

Ayta keteyik, Almatynyng “týngi kóbelekterine” meken bolghan Seyfullin danghylynyng tómengi bóligi tikeley Týrkisib audanyna qaraydy. Qalanyng tómengi bóligi bolghandyqtan, ondaghy tazalyqtyng da jayy kónil kónshitpeydi. Al, jenil jýristi qyzdar emin-erkin jýrgen son, ol aumaqta qymystyq isterding de kóp bolatyny belgili. Al, Kulagin myrza kelgen eki jyldyng ishinde búl mәseleler tolyq sheshildi dep jәne aita almaymyz.

Keshe jap-jana әkim tapsyrma berdi dedik qoy. Býgin janaghy Seyfullin danghylynan 130 adam, onyng ishinde aqshagha aqysyz qyzmet kórsetetin 53 әiel, pәterdi jalgha beretin 13 adam, jezókshelerdi tasymaldaytyn 5 jýrgizushi jәne basqalary ústaldy degen aqpar shyqty. 58 qúqyq búzushy әkimshilik jauapkershilikke tartylyp, jezóksheler qyzmet etetin "priton" iyesi anyqtalyp, oghan 315 myng 625 tenge aiyppúl salynypty.

Jalpy, Saghyntaev myrzanyng alyp shahardaghy jenil jýristilerding qyzmetine shekteu qongy beker emes. Sebebi, Atyraudaghy tolqudyng bir úshy osy jenil jýristi qyzdar mәselesine baryp tirelgenin kórdik.

Jogharydaghy viydeonyng ras-ótirigin anyqtau qúzyrly organnyng mindeti. Múny júmysyn "jezókshe" quyp bastaghan Saghyntaev tez arada anyqtatyp, eger de anau anayy biylep jýrgen adam shynynda Kulagin bolsa, oghan layyqty jazasy berilui kerek. Nege? Óitkeni, birinshiden búl biyge qarap, "Jezókshelerding "kryshasy" Kulagin emes pe eken?" degen saual eriksiz kómeyge kepteledi eken... Ekinshiden, Týrkisibting әkimi mynanday bolsa, ondaghy jenil jýristi qyzdardy tii әste mýmkin emes. Ýshinshiden, múnday әkim "balalarymyzben birge vokzal manynan ótuden qaldyq" degen túrghyndarynyng janayqayyna qúlaq týrmeytini taghy anyq.

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1535
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3315
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019