Júma, 22 Qarasha 2024
3142 1 pikir 4 Shilde, 2019 saghat 11:08

Deputattar biznesti reyderlikten qorghaudy talap etedi

«Aq jol» biznesti jana reyderlik tәsilderden qorghaudy talap etedi – Azat Peruashev QR Premier-Ministrining Birinshi orynbasary – Qarjy ministri jәne Bas Prokurorgha hat joldady.

2018 jyldyng 16 mamyry men 20 mausymy kýnderi «Aq jol» fraksiyasy salyq organdarynyng biznes qúryltayshylardyng subsidiyalyq jauapkershiligi turaly normalaryn búrys payymdauyna baylanysty Ýkimetke eki deputattyq saual joldaghan bolatyn. Kәsipkerlerding aituynsha, salyq qyzmetkerleri jarghynyng «qúryltayshylar kәsiporynnyng mindetti qaryzyna jauap bermeydi» delingen tarmaghyna qaramastan  qúryltayshylargha jauapkershiligi shekteuli seriktestikterding qaryzdaryna baylanysty talaptaryn qoyyp keledi.

Sóitsek, ministrlikting bekituimen ondaghan jyldar boyy JShS tiptik jarghysyndaghy JShS mindetti qaryzy boyynsha qúryltayshylardyng jauapkershiligi turaly normasyn memlekettik organdar tynysh әri bildirmey alyp tastaghan. Búl óz kezeginde kәsipkerlerding shekteusiz qughyndaluyna jol ashty.

Sol sebepti, «Aq jol» fraksiyasy atalmysh deputattyq saualdardy jiberip qana qoymay, BAQ betterine әshkereleu materialdaryn shyghardy (Biynesti tonau emes, oghan kómektesu kerek – «Vremya gazeti», 2018 jyldyng 25 mausymy, https://time.kz/articles/ugol/2018/06/25/biznesu-nado-pomogat-a-ne-obdirat, jәne t.b.).

Búdan keyin, salyq qyzmetkerleri JShS qaryzdaryn qúryltayshylargha tóletu ýshin «Onaltu jәne bankrottyq turaly» zang jobasyna osynday týzetu engizip, zandastyrugha tyrysqan edi, degenmen búl әreketteri jýzege asqan joq.

Osy jyldyng 29 mamyrynda Mәjilis spiykeri Núrlan Nyghmatullin plenarlyq otyrysta búl týzetuding «Qazaqstanda biznesti jýrgizu negizderine qauip tóndiretindigin» aitty. Qazirgi zannamagha sәikes, JShS men AQ mýsheleri kreditorlar aldynda tek jarghylyq qordaghy óz salymy sheginde ghana jauapty.

N.Nyghmatullin Qarjy ministrining birinshi orynbasary B. Sholpanqúlovqa «Sizder úsynghan normalardy qabyldar bolsaq, adamdar tek mýsheligi ýshin jarghylyq kapitalgha salghanyn ghana emes, barlyq dýniye-mýlkinen aiyrylatynyn bilgendikten  biznes jýrgizuge qorqatyn bolar edi», – degen. Múny jәne bolghan pikirtalastardy búqaralyq aqparat qúraldary keninen jariyalaghan bolatyn.

Osylaysha Mәjilis deputattary zang shenberinde kәsipkerlerding mýddesin jәne elimizding biznes belsendiligin qorghap qaldy.

Degenmen, salyq organdarynyng aram niyetti qyzmetkerleri kәsiporyn qúryltayshylaryna mindetti qaryzdaryn zansyz, óreskel týrde iluge tyrysudy toqtatqan joq.

«Bizding oiymyzsha, zang talaptaryn eskersek, múnday әreketterding boluy ne jemqorlyq sipatta, ne reyderlik tәsilmen baylanysty», – deydi  «Aq jol».

Atap aitsaq, «Aq jol» fraksiyasynyng deputattaryna 2016 jylgha deyin «QazGerStroy» JShS-ning 33,3% ýlesin iyemdengen R.Shumaher esimdi kәsipker ótinish bildirdi. Atalmysh JShS 2014-2016 jyldary Astana-Qaraghandy avtojolyn salumen ainalysqan. 2016 jyly R.Shumaher óz ýlesin JShS-ting basqa qúryltayshylaryna satyp jiberip, biznesten ketken. Biraq 2017 j. Astana qalasynyng (Qazir Núr-Súltan qalasy) «Almaty» audandyq salyq qyzmeti «QazGerStroy» JShS-ning joldy salu barysynda  qiyrshyq tasty paydalandy dep, jeke kәsipkerding ózine 267 mln tengege talap-aryz bergen. Dey túrghanmen JShS uaqytsha jer qoynauyn paydalanu qúqyghyn tiyisti tәrtipte alyp, saqtaghany anyqtaldy.

«Biraq qúqyq búzushylyq bolghannyng ózinde – narazylyqty (267 mln tg) әli de júmysyn jalghastyryp jatqan seriktestikting ózine beru kerek etin. Al eger olardy qúryltayshylargha berse (múnyng ózi júmysy toqtamaghan biznes ýshin zansyz) – onda biznesten shyghyp, minoritarlyq ýleske ie adamgha emes, ýles mólsherining sәikesinshe barlyq qúryltayshylargha beru qajet.

Múnday narazylyqtyng oryn aluynda salyq organdary qyzmetkerlerining naqty bir kәsipkerding zandy qúqyqtaryn qasaqana búzugha baghyttalghan maqsatty әreketterinen basqa ne logika, ne zandyq negiz joq», – delinedi A.Peruashevting hatynda.

Osyghan oray, «Aq jol» fraksiyasy uәkiletti organdardan kәsipkerdi qorghaugha baylanysty shúghyl sharalardyng qabyldanuyn jәne zansyz qudalaudyng úiymdastyrushylaryn anyqtap, olardy jauapkershilikke tartudy súraydy.

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5333