Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2316 0 pikir 20 Mausym, 2019 saghat 15:52

Elbasy tapsyrmasymen jalaqy jogharylady

Tәuelsiz Qazaqstan elining әrbir azamaty memleketting bagha jetpes baylyghy. Sondyqtan eldegi әrbir azamat memleketting sheksiz qamqorlyghyn sezine aluy tiyis. Osyny basta nazarda ústaghan Elbasy Núrsúltan Nazarbaev әr dayym kópshilik kónilinen shyghatyn sheshimder qabyldap keledi.

Bәrimiz biletindey, azaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti – Elbasy әr jyly Qazaqstan halqyna arnap Joldau joldaydy. 2018 jylghy 5 qazandaghy «Qazaqstandyqtardyng әl-auqatynyng ósui: tabys pen túrmys sapasyn arttyru» Joldauynda Elbasy azamattardyng әl-auqatyn arttyru basty maqsat ekenin atap ótken edi.  Onda Elbasy ýkimetke, әr sala basshylaryna otandastarymyzdyng túrmytyq әl-ahualyn jogharlatu ýshin júmys isteuge tapsyrma berdi.

Dәl osy joldaudyng I tarauy "Halyq tabysynyng ósui" dep atalady. Onda Elbasy halyqtyng tabysyn arttyru ýshin qalay júmys jasau kerek ekenin aitqan. "Memleket pen adamdardyng kýsh biriktiruining arqasynda ghana biz Jalpygha ortaq enbek qoghamyn qúra alamyz" deydi Elbasy.

Osy maqsatta, eng aldymen Ýkimetke 2019 jyldyng 1 qantarynan bastap eng tómengi jalaqyny 1,5 ese, yaghny 28 mynnan 42 myngha deyin ósirudi tapsyrdy. Odan keyin budjettik mekemelerde júmys isteytin 275 myng qyzmetkerding enbekaqysy kóbeyip, orta eseppen 35 payyzgha ósirudi tapsyrdy. Osy tapsyrmalardy jýzege asyru ýshin 2019-2021 jyldarda  respublikalyq budjetten jyl sayyn 96 milliard tenge bólu kerek ekenin aitqan edi.

Elbasynyng osy tapsyrmalaryna baylanysty Qazaqstan Respublikasynyng Salyq kodeksine kóptegen ózgerister engizilip otyr. Búnda eng quanyshty janalyq aiyna eng tómengi eseptik kórsetkishting 25 prosentinen aspaytyn ailyq alatyn túrghyndar ýshin jeke tabys salyghyn on payyzdan bir payyzgha deyin tómendetu sheshimi qabyldandy.

Búnday sheshim shyghuyna basty sebep, basta aitqanymyzday, eng tómengi jalaqy mólsheri bir jarym ese jogharlap otyr. Osyghan baylanysty budjettik organ qyzmetkerlerining jalaqysy kórnekti týrde kóbeydi. Búdan bólek halyqtyng tabys dengeyi de kórnekti ósti.

Elbasy tapsyrmasyna say jalaqyny kóteru júmysy elimizdegi barlyq budjettik qúrlymdardyng qyzmetkerlerin qamtydy. Múghalimder, dәrigerler, mektepke deyingi bilim beru qyzmetkerleri, mәdeniyet salasynyng qyzmetkerleri jәne sport әlemining qyzmetkerleri bolsyn bәri de Elbasynyng tapsyrmasyna say jogharlatylghan jalaqygha qol jetkizdi.

Túnghysh Preziydent ótken jylghy joldauynda jalaqyny jogharlatu jayly tapsyrma bergenin aityp otyrmyz. Osy isting zandy jalghasynday biyl 27 aqpan kýni ótken «Núr Otan» partiyasynyng sezinde osy mәsele qayta sóz boldy. Búl joly arnay tapsyrmamen budjet salasy qyzmetkerlerining jalaqysyn birden otyz payyz jogharlatu kerek ekeni aityldy. Ári mausym aiynyng basynan bastap búl tapsyrma qolgha resmy qolgha alynyp, jýzege asa bastady.

Búl jerde erekshe aita keterligi, jalaqyny jogharlatuda eng aldymen júmysshy-qyzmetkerlerding kәsiby biliktiligine de baylanysty boldy. Mәselen, úzaq jyldyq qyzmet ótili bar qyzmetkerlerding jalaqysyna qosylatyn ýsteme aitarlyqtay kóp boldy deuge bolady.

Sóz sonynda, Elbasynyng 5 qazandaghy Joldauyna oray elimizde eng tómengi jalaqy endigi jerde eng tómengi kýnkóris shegine baylanysty bolmaytynyn aita keteyik. Aldaghy uaqytta eng tómengi jalaqynyng jana mólsheri býkil ekonomika auqymyndaghy jalaqy ósimining kórsetkishi retinde qarastyrylady.

Biz jogharyda memlekettik mekemeler jәne budjettik qyzmetkerlerding jalaqysy kórnekti týrde óskenin aittyq. Búl sózimiz tek memlekettik qyzmetkerlerding ghana ailyghy ósti degennen derek bermeydi. Elbasy Núrsúltan Nazarbaevting bastamasyna ýn qosqan jeke kәsipkerler men iri kompaniyalar da ózderining júmysshylarynyng jalaqysyn jogharylatty. Biz búnday aqparatty ótken jyldyng songhy toqsanynan bastap jii estip jýrmiz. Demek, Elbasy Joldauy el halqynyng túrmys óresining ósuine ózgeshe ýles qosty degen sóz.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371