Senbi, 23 Qarasha 2024
Sanlaq 4630 7 pikir 9 Shilde, 2019 saghat 14:51

Qanatty últtyq qúramagha kenesshilikke shaqyrsa útymdy bolar edi...

Ótkende belgili boksshy Qanat Islam Almatyda kezekti jekpe-jegin ótkizdi. Búl kezdesudi jekpe-jek deuge kelse, әriyne. Óitkeni, júrt jekpe-jek kórgen joq. Sharshy alangha shyqqan sәtten túp-tura 14 sekunt ótkende dominikandyq qarsylasy qúlashtap úrghan jalghyz soqqydan súlap týsti. Sereyip biraz jatty. Dәrigerlik kómek te kórsetildi.

Boks keshi Almatydaghy Baluan Sholaq atyndaghy sport sarayynda ótti. Qazaqstandyq boksshy Qanat Islam (26-0,21KO) men onyng dominikandyq qarsylasy Hulio de Hesusting (27-2,25KO) kezdesui keshting basty jekpe-jegi edi. Ay búryn jarnamasy jasalyp, júrt asygha kýtken kezdesu osylaysha bastalmay jatyp ayaqtaldy. Sóitip, Qanat Islam orta salmaqtaghy WBO Inter-Continental beldigin taqty.

Aytpaqshy, búl Qanat Islamnyng eki jyldyq ýzilisten keyingi sharshy alangha alghash shyghuy edi. Onyng qarsylasy óz elinen syrtqa shyqpapty demeseniz, nәtiyjesi tym tómen sportshy emes. 28 kezdesu ótkizgen. Onyng 27-inde jengen. Tipti 25-in nokautpen jenipti.

Alayda, Qanat Islamnyng búl jolghy kezdesui – onyng eki jyldyq ýzilisten keyingi qarym-quatyn, mýmkindigin kórsete alghan joq. Sebebi, jekpe-jek ótken joq. Jalghyz soqqy. Joyqyn nokaut – Qanat Islamnyng barlyq pontensialyn kórsetuge jetkiliksiz degen auandaghy pikirler әleumettik jelide kóptep aityldy. Osy rette biz Qanat Islamnyng osy jolghy kezdesuine qatysty belgili sport jurnaliysi Ruslan Medelbekpen әngimelesken edik...

Ruslan Medelbek:

-Negizi Qanat búl jekpe-jekte ózin tolyq kórsete alghan joq. Qarsylasy kezdesuge dayyn bolmady. Biylet alyp, basty jekpe-jekti, Qanattyng jekpe-jegin kóruge kelgen kórermenderge obal boldy. Óitkeni olar eshtene kórgen joq. Kәsipqoy boks bir jaghynan – shou. Al Qanat kelgen adamdar men teleefir aldynda shou jasauy kerek edi. 

Ekinshiden, búl boksshy Qanattyng dengeyi emes. Bir jaghynan kelisip ýlgerngeni de osy boluy mýmkin. Sebebi, qazir Qanat ýshin basqa qarsylastarmen kelisu óte qiyn. Sebebi, kez kelgen boksshy perspektiva izdeydi. Aqyry jekpe-jek ótkizgennen keyin reyting nemese bedel alyp keletin qarsylastargha mәn beredi. Al Qanat jaraqatyna baylanysty 1,5-2 jyl uaqytyn óktizip aldy

Ashyghyn aitu kerek, Qanattyng Qazaqstangha kelgendegi negizgi ýmiti aqtalmady. Ol Olimpiada oiyndaryna qatysu edi. Ekinshiden, onyng promouteri óte sәtsiz tandaldy. Latyn Amerikasy elderinen shyqqan, AQSh-ta bazasy bar. Ókinishke oray búl promouterlik kompaniyanyng bedeli asa joghary deuge kelmeydi. Sebebi, chempion shygharghanyn estimedik. Sondyqtan búl Qanatqa baspaldaq boluy kerek edi. Bir-eki jyl júmys istep, bedeli bolyp túrghan kezde basqa promouterlik kompaniyagha auysyp ketui kerek edi.

Qanatyng komandalastary syn aitqandargha, «әi, búlar otyryp alyp aita beredi» deui mýmkin. Biraq, osy jolghy jekpe-jekten bayqaghanymyzday halyqta anau aitqan ajiotaj bolghan joq. Sebebi, Qanat halyqtyng esinen shygha bastaghan eken. Osyghan deyingi jekpe-jekterinde qatty ajiotaj bolyp edi. Osy joly ajiotaj bolghan joq. Ajiotajdyng ózi janaghy syny pikirler ghoy. «Ne bolyp ketti, ózi» degen әngimeler ghana.

Qanat Olimpiadanyng qola jýldegeri. Olimpiadanyng qola jýldesin alu kez kelgen boksshynyng qolynan kelmeydi. Óte tәjirbiyeli. Kәsipqoy bokstyng naryghyn, әuesqoy bokstyng qyr-syryn biletin adam. Endi shәkirt tәrbiyelese dúrys bolar edi. Sol shәkirtteri arqyly Olimpiada altynyna, kәsipqoy boks chempiondyghyna úmtylsa dúrys. Búl shynayy tilek. Óitkeni óte qiyn bolady. Kәsipqoy boks ayamaydy. Chempiondyq belbeu alu ýshin Qanatqa 2019 jyl bitpey jatyp taghy 3-4 kezdesu ótkizu kerek. Sol kezde ghana Qanatta 2020 jyly myqty-myqty qarsylastar alugha mýmkindik bolady. Ol ýshin biyl kem degende 3-4 kezdesu ótkizu kerek. Ol óte qiyn. Al birden chempiondyq ataq ýshin Qanatpen kezdesuge Alivares, Djeykobstardyng kelise saluy ekitalay.

Qanatta, ashyghyn aitayyq, kәsipqoy boksta qanday da bir jetistikke jetui qiyn. Búl - mening oiym. Eger erteng «Kanelomen» kezdesetin bolsa, jenui qiyn. Biraq búl Qanat әlsiz degendi bildirmeydi. Óte tәjiriybeli, jas boksshylargha bereri kóp. Tipti ony últtyq qúramagha kenesshi etip shaqyrsa da útymdy bolar edi...

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377