(aqyn Serik Qapshyqbaydyng ólenderine tolghau)

Júmekennen (Nәjimedenov) keyin qazaq poeziyasynda astarly óleng onshama jazyla qoymas-au dep oilaytyn edik. Poeziyanyng jyqpaldylyghynan emes, qazirgi aqyndardyn  ym, emeurininen.

«Kәri qúmyrysqa

Kele jatyr júmysqa!...»

Serik sózdi osylay saptaydy eken...

Poeziya kafedrasyn bitiru júmysynda oqylghan

«Kәri jylanqúrt osylay dep,

Qybyrlatty erinin!..»-, degen óleng joly ýshin komissiya bastyghy D. Soodoldan: «Búl ne qylghan jylanqúrttyng erini. Bizding aqyndar qyzdyng erinin jazbaytyn ba edi?!»,- degen sógis estigenimiz bar . Sodan qalghan «dert pe?!», Serikting ólenin alghash oqyghan tústa seskenip qalghanymyz ras! Sóitsek, kýdigimiz beker eken. Ol oiymyz-tәuelsiz poeziyany tәueldilikke balaytyn kýn kóris minezding bir úshqyny eken-daghy, jaqsy óleng oqugha susap qalghan bizding kónil shyn әsemdikten tosyrqap qalypty. Solay dedik te, aqyn poeziyasyna terenirek sýngip baryp,  teniz tabanyn qarmap qaludy kózdedik.

«Kәri qúmyrysqa

Kele jatyr júmysqa!...»

Osy óleng shumaghyn:

«Kóne tastaqta

Kәri qúmyrsqa

Kele jatyr júmysqa»-, dep, onsyz da kórinbey túrghan  «tastaqty» qosyp qalsaq  ne bolar edi?!.

Serik aitady:

«Qasynan toray,

Óte berip:

«Olay jýrme dep, aqyrdy-

 

(aqyn Serik Qapshyqbaydyng ólenderine tolghau)

Júmekennen (Nәjimedenov) keyin qazaq poeziyasynda astarly óleng onshama jazyla qoymas-au dep oilaytyn edik. Poeziyanyng jyqpaldylyghynan emes, qazirgi aqyndardyn  ym, emeurininen.

«Kәri qúmyrysqa

Kele jatyr júmysqa!...»

Serik sózdi osylay saptaydy eken...

Poeziya kafedrasyn bitiru júmysynda oqylghan

«Kәri jylanqúrt osylay dep,

Qybyrlatty erinin!..»-, degen óleng joly ýshin komissiya bastyghy D. Soodoldan: «Búl ne qylghan jylanqúrttyng erini. Bizding aqyndar qyzdyng erinin jazbaytyn ba edi?!»,- degen sógis estigenimiz bar . Sodan qalghan «dert pe?!», Serikting ólenin alghash oqyghan tústa seskenip qalghanymyz ras! Sóitsek, kýdigimiz beker eken. Ol oiymyz-tәuelsiz poeziyany tәueldilikke balaytyn kýn kóris minezding bir úshqyny eken-daghy, jaqsy óleng oqugha susap qalghan bizding kónil shyn әsemdikten tosyrqap qalypty. Solay dedik te, aqyn poeziyasyna terenirek sýngip baryp,  teniz tabanyn qarmap qaludy kózdedik.

«Kәri qúmyrysqa

Kele jatyr júmysqa!...»

Osy óleng shumaghyn:

«Kóne tastaqta

Kәri qúmyrsqa

Kele jatyr júmysqa»-, dep, onsyz da kórinbey túrghan  «tastaqty» qosyp qalsaq  ne bolar edi?!.

Serik aitady:

«Qasynan toray,

Óte berip:

«Olay jýrme dep, aqyrdy-

Jer satyldy!».

Mine qyzyq!.. Biz búl ólendi tabighat peyzajy dep túspaldaghanbyz. Sóitsek, ol olay bolmay shyqty. «Jer satyldy» degen bir auyz sózben Serik mandayymyzdan «toqpaq úrdy». Iә jer satyldy. Endi ne qaldy?! Auyr súraq, batpan oi!.. Taghy da qaytalayyq, bizding maqsat -   osy ólenning túnghiyghyna batyp ketpey túrghanda, әiteuir qybyn tauyp, jýzip shyghu!..

«Kenet

Auany jyrtyp,

Tars qoydy myltyq.

Shynghyryp qatty

Toray omaqasty!»

Serik osynday bir júmbaq aitypty. Osy júmbaqty oqyp alyp, Serikting tabanynyng qyshyry ketpegen,  kýsәtti kәri qúmyrsqanyng naghyz ózi ekenin týsindik. Júmbaq  ólenge júmbaq jauap jazu kerek. «Tanghysyn júmysqa kele jatyr edim, donyz etin jeytin halyqtyng bir adamy: Jer satylghan, sen búdan bylay osy jermen jýrme! - dedi. Men ashulandym. Jýregim myltyqtay tars atyldy!»,- dep aita salugha bolatyn edi...Iә osylay aityldy degenning ózinde odan kóne týrkilik tas-poeziyanyng iyisi anqidy, «Týn úiyqtamady, kýndiz otyrmady ...», degenge saryndas.  Olay aitudan góri, Serik:

«Tirlik pen

Týisik arasyna,

Janym jalghyz barasyng ba?»,- deydi de,

«Qús «jýni» ghoy,

Sezimnin:

Aghyn,

Qyrasyn da

Ózin

Alasyng ba!»,

«Bayaghy men:

Al balyq-

Auyzyma sal balyq!»,- deydi, Iman Jýsip ólenindegi «Bayaghynyng han Qútpanyna», úqsap.

«Qústyng (mamyq) jýni», «Sezimning aghy men qarasy», (Abay ólenindegi «Kózimning qarasy» ispetti), sonan ózindegi «alalyq» (bólektik, bótendikting qaysysymen týsinsenizde maghynasy ózgermeydi!) bәri-bәri bir «shúnqyrgha toghysyp», seni Serikke qaray jaqyndatady...

Sózdi «poeziya», dep bastaghandyqtan, oy jelisi de sol poeziyagha qoyylatyn shartpen órilui tiyis. Poeziya-qarabayyrlyq emesi- erteden aitylyp kelgen әngime. Serikting «bayaghy men», dep otyrghany-bayaghynyng qonyr qazaghy. Aghy men qarasy   birinen biri ozbaytyn sol bayaghy qonyr qazaq, qalt etse, «kózding aghy men qarasyn» ajyrata almaytyn anqaulyghyn   kórsetedi. Ashyp salghan minezin andap otyrsan, әlde bir ashy shyndyqqa qúrylghan iýmór (satira). Kýzgi ózenning jiyegine qonghan qabyrshyq múz ispetti, týske deyin bolatyny shyndyq, týsten keyingisin kýnning kózi, qúdaydyng ózi biledi. Serikting de túla boyyn tulatqan minez osy. Dәlel:

«Endi ol

Qúdaydyng jeri emes,

Al, nege emes!..», deydi. «Nege emes!» ekenin jazyp otyrghan Serik bilmese, ony oqyp otyrghan Jýkel bile me?! Osylay oilap «myrs etpek» bolsan, taghy da sol qazaqy minsiz minez adym ashtyrmaydy. Osy sózding aldyndaghy «Al», degen sózdi ekpin qosqan bos sóz dep oilap edik, beker eken. Onyng da astarynda, «Al, bәlem, kýl bolmaqta, býl bol!» degen, kәri apamyzdyng ashulanghan tústa jii qoldanatyn sóz tirkesi tasalanyp jatqan kórinedi. «Al, bәlem endi, tausylmastay kóringen jerinning ózi berer qúdayynnyng qolynan ketip, alar (arandy dep týsininiz!) qúdayynnyng qolyna jetti. Kóreyin endi alshang basyp jýrgenindi!», degen salmaqty oidy Serik osylaysha bildirtpesten, sary maydyng qylshyghyn suyrghanday etip  jetkizgen. Osynday oy týiinnen keyin aqyn turaly, jalpy poeziya turaly neni aityp «kókuge» bolady?! Astarly oidyng әdibin jazyp, sózdi jas jengeyding qaljyng әngimesine qaray búramyz ba, joq әlde «auyzyn bughan qara ógizdey» qorqyldap qúr bosqa  ashulanghansyp (ishtegi qyzghanyshtyng qúrty ghoy!), teris qarap (jerge telmiru!), bayqatpay, qúrt mýjigen tisti taghy bir mәrte qayrap alamyz ba?! Adam balasynyng qyzghanyshtan ólip ketken  kezi de bolghan. Taghdyr ghoy, solay etip jazyp otyrghan. Aqyndardyng da taghdyry mandaylaryna bergen әjim jiginen kóp bolmasa, az bolmaydy. Qalihan aitqanday, Qomshabaydyng shildening qyryq gradusynda shaptap kiygen kóilekteri sekildi , ne jangha, ne dertke dauasy joq ózgeni qapalandyryp túratyn qat-qabat qiyndyghynan ózge, jangha saya bolarlyq paydasy joq, betpaq dalany kezgen sayghaq kónil, sayghaq dert. Biraq, aqyn taghdyryn dert deuge ynghaysyz. Tauyp alghan derti men taghdyr salghan dertining arasy jer men kóktey...

Serikting de taghdyr derti jenil bolmaghan aqyn. Aqyn dertine qosa alpauyttar jazasyn bek tartqan, erekshe taghdyrly jan. Sonau bir jyldary Shyghys Týrkistanda ýsh aimaqtyng kóterilisi taptala bere, sondaghy qazaq halqyn jappay qudalau qyrghyny bastalghan. Basy ólim jazasyna kesilip , keyingileri «Tarym» týrmesine  aidalghan. Serik te solardyng ishinde «Tarymnyn» dәmin jiyrma bes jyl tatqan adam. Dәlirek aitsaq, jat týrmesining azabyn kórgen Alashtyng kýresker aqyndarynyng songhy túyaghy. Kókiregine últtyq namystyng quaty tereng boylaghan,  qazaq halqynyng azattyghynan ózge armany joq, últyn úyadaghy balapanday ayalaytyn asyl aqyn. Asyldyghy sol-ózgening qazaq halqyna qarsy istegen týimedey isi Serikting kókiregine týiedey bolyp qadalady. Sondyghymen de Serikting ólenderi bizge erekshe әser beredi.

«Sózdi tek

Sóz týrtip shygharady,

Shygharsa:

Memleket týienin,

Men qúralaydyng qúmalaghy!..». Asan qayghy babamyzdyng «Oy týbinde jatqan sóz sher tolqytsa shyghady», degenindey, taghdyr kórgen aqyn Serik kókiregin týiregen jarandargha osy sózdi arnaghan. «Memleket týienin», adamdar «qúralaydyng qúmalyghy» ekeni ras. Abay atamyz, «Adam bir boq, kótergen boqtyng qaby», degen edi. Serik sol ashty sózdi «qúmalaq», dep ózgertken. IYen týzge súnghyla qarttyng tartqan qúmalaghynday týsip qalghan «qúralaydyng qúmalaghyn» andampaz, joly bolghysh aqyndar ghana kóre alady. Súlu qúralay qúmalaghy kórkemdikting simvolyna ainalghan. «Qúmalaq» degen sózding aitylyp túrghany bolmasa, búl jerde qúmalaqtan ózgeshe әsem bir nәrse kókirekke úyalap, otannyng ghajap dalasyna qaray aqyn janyn eliktirip túrghanday. Sózding astarynda «Aghattyghyng bolsa da, jýregimnen ajyramas óz elimsing ghoy!», degen asyl oy jatyr. «...Qay tóbening aspany da arayly, Qay tóbe de tughan jer dep maqtanugha jaraydy .», dep Júmeken aitqanday, qúralaydyng qúmalaghyn da «tughan el», dep aitugha keletinin  Serik bizge osylay týsindiredi. Endi biz osy bir tәtti ólendi tolyghyraq oqyp kóreyik: «

Bissimilla

1.

Áydik sezimder

Mine,

Mine ol!

Qaqyraghan

Qara aspandy da tirer!

Ashyldy-au,

Keng alqa

Kesek jiyn.(!)

Jýitky kór

Kәni,

Jýirik miym?! (!)

Úq

Aghatay, (!)

/Áytpese bir qoyam!/

Basyna

Múnday kýn,

Mýldem tumaghan.(!)

2.

Ne sógis?

Byltyr, biyldar, (!)

Bәz kýiimen

Jýrse ol-

Ang siyrlar. (!)

Biz... (!)

Bizge búl aiyp.

Bizge naq kýnә!

Beripti ghoy Tәnir

Qiyaldy,

On sausaqty da! (!)

Bayqa

Aghatay,

/Áytpese bir qoyam!/

Basyna

Múnday kýn,

Mýldem

Tumaghan.

3.

Sózdi tek

Sóz týrtip shygharady.

Shygharsa:

Memleket týienin,

Men qúralaydyng qúmalaghy.

Búl týs-

Osy kýn (!)

Jauyp alsa

Tas qyp esigin. (!)

IYdeya ,

Halyq,

Men

Buynghan búzauday, (!)

Ólip qalatyn em!

Pishtu ,

«Ne kerek

Itke temir?»

Oybay!

Maghan qajet

Últ pen ómir!.. (!) »

Mine, múnday ólennen keyin neni aitugha bolady. Elin janyna, El basyn kókeyine qondyryp, «әy balam bayqa, әitpese bir qoyam!», dep  әkendey erkeletip, múnday tәuelsiz kýnning búryn-sondy bolmaghanyn ghajayyp kórkemdikpen jetkizip otyrghan aqyndy nege ayalamasqa!.. Áytse de, júmbaqtamay, Serikting osy óleninen týigen birli-ekili oidy aita keteyik. Áuelgi sózdi biz anyqtama qoyghan shumaqtargha qaray búrayyq. IYә, ólenge qoyghan atauynyng ózi «Bissimilla», odan keyin oraq tildi Búqar jyrauday, «Ashyldy-au keng alqa kesek jiyn!», deydi. Búl ne qylghan «kesek jiyn?», әlde aqynnyng qiyaly ma, joq naqty bolghan uaqigha ma? IYә, naqty uaqigha, qazaqtyng túnghysh preziydenti Núrsúltan Ábishúlynyng bastamasymen ótken Dýnie Jýzi Qazaqtarynyng Úly Qúryltayyn Serik osylay sipattaghan. Odan keyin «Nege sógis byltyr, biyldar!», deydi.  Úly Qúryltaydy, sol Qúryltaygha qatysqandar ghana týsingen...ony kóre almaghandar qansha boldy!.. Bayaghyda  Músylmandardyng Alghashqy Sezinde  Mirjaqyp Dulat osylay bir saliqaly sóz aitqan edi. Maghjan sol kezde «erke aqyn» bolatyn. «Altyn kýn keshikpey batady!..», dep jar salghan... IYә, solardyng barlyghy aitqan bir auyz aqiqat sózderi ýshin O dýniyelik bolyp ketti de, Maghjannyng «Altyn kýni» qayta atpay qaldy... Solardyng shashasyn quyp; «Kәni jýirik miym!»-, deydi, Serik . Búl jerdegi «jýirik miy», Seriktiki emes, Maghjannyn, Alash ordalyqtardyn- asyl miy. Serik әueli sol «midy» esimizge qayta salady. Sonan keyin: «Úq, Aghatay!.. »,- deydi. Barshagha sóz arnaghan Mirjaqyp Dulatqa  úqsap. Biraq, búl jerdegi «aghatay!» sózi týrli partiyagha bólingen músylman moldalaryna emes, Qazaqtyng túnghysh preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevqa qaratylghan. Sol preziydentimizge Serik Qabshyqbaev. «Úq, Aghatay!»-dep, «qamshy basqansyp», qazaqy iltipatty saltpen kónil demeuligin tanytyp, halyqtyng abyzy ispetti preziydentting ózin baladay erkeletip, demeu berip, «Áytpese, bir qoyam!», degen qazaqtyng túraqty sóz tirkesin sheber qoldana otyryp, «úmtyl algha, artynda seni qoldaytyn qara orman qalyng eling túr!», degen úlaghatty sózdi jarasty qaljyngha ainaldyra aityp, tereng oy tastaydy. Preziydentke aitqan bolyp, ózgelerge aibarly Egemen el azamatynyng súsyn kórsetedi. Solargha qaratyp: «Beripti ghoy Tәnir, Qiyaldy, On sausaqty!»-, deydi. Múndaghy «on sausaqtyn» ózin «júdyryq», dep dórekilenbey, «on sausaq» (súlu qyzdyng sausaghynday!), degen әshekey emeurinmen surettegen. Búdan keyingilerge qalatyn tәlim- tәuelsizdikke endi ghana qoly jetip, ýsh jýz jylghy bodandyqtyng batpan beynetinen uaqyt ozdyrmay, tezirek qútyludyng qamyna kirisken jasampaz jas el men onyng bir tútas birligi angharylyp túrghany. Jylqy aunaghan jerge de týk qalady andasang ..., degendeyin asyl saryn bayqalady. «Kýidim... jandym...», siyaqty jalandaghan bos sóz joq. Aqyn ólenderi sipat túrghysynan úly Abaydyng «Segiz ayaq» ólenining qúrpynda  qúrylghanymen, әr sózding tasasyna tyghylghan salmaqty oi, este qalarlyq suret, eldik túrghydaghy enseli emeurinderimen oqshaulanady!..

Serik Qapshyqbaevtyng poeziyasyn oqymas búryn, Tynyshtyqbekting poeziyasyn oqyghanmyn. Syrtyn tozghan shapannyng tysynday ýlbiregen, jútanqy sarghysh qaghazben qaptaghan kishkentay kitapty kýndiz týni jastana, jambasqa sala jatyp, oqyp, alaqannyng júghy men Qúbylaydyng (kenje úlym!) arqa terine shiritkenmin. Nege ekeni «saqmanda » kóng men sharananyng arasynda jatyp, tau qyratyn aigha qarata esinetip jazghan Tynyshtyqbekting ólenderi janyma jaqyn, azyq bolghan. Odan keyin Tynyshtyqbek óleng jazbay ketti me, әlde men onyng ólenin tauyp oqy almadym ba, qazaqy tәtti ólenge nedәuir shólirkep qalyppyn. «Men jazbaymyn ólendi ermek ýshin...», dep Abay anyqtap ketkendey, naghyz ólendi, naghyz aqyn ermek ýshin jazbaydy. Áytse de, ólenning ermek bolyp ketkeni qasha-a an! Serik ólenderi meni sol «ermekten» aryltty.

«Qús úshpay ma (qarapayym-absaluttik shyndyq!),

Men nedәuir úsha alam!..(kýrdeli gharyshtyq úghym!)

Bir týrlirek kóriner-au, (kontrast!)

Ólenim-

Manday tisi jalpaq adam (túraqty nyshan!)

Qúsaghan.» (kórkem oily bayan-suret!). Al, endi osy ólennen kórkemdikti izdep kórelik! Auyzyn ashsa tisi, tisin ashsa, qolqa jýregi kórinetin, taghy sol qara qazaqtyng qaq manday qasqa tisi. Serik ony «jalpaq» degen. Mýmkin jalpaq ta shyghar! Ózi emes, tisi sóileytin qazaqtyng tili men minezin Serikting «jalpaq» degen jalghyz sózge sidyrghany-onyng qazaq tirliginde bilmeytin qatpary joq aqyn ekenin kórsetedi! Júmeken aitatyn, óz ólenin minegen tústa: «ýtiri men noqaty kóp demesen!..»-, dep. Mýmkin Serikting ólenining de «ýtiri men noqatynyn» kóp bolghany ghoy! Tipti de, ózgeden oqshau, tosyn minezdi,  «manday tisi jalpaq adam» neni aitpaq. Osy sózding terenine barmas búryn, biz manayymyzdaghy jalpaq tistilerdi týgendeymiz. Jalpaq tisin aigha qaratyp at qana esineytin. Al, jalpaq tisin ózine qarsy qadap otyrghan adamdy at deysing be, әlde adam deysing be?! At pen adam birigip ketken...  Serik atamekenge kelip shygharghan alghashqy jinaghyn «Jylqy ishinde ala jýr », dep ataghan eken. Osy ólenning ishinde de, sol ala jylqynyng minezi jýr!  Birjan saldyng aitatynynday, «bal jalaghan noghaylardyn» shyndyghy joq, qúiryq sorghan qazaqtyng qara óleni. «Jalpaq tis»- janyna jaqyn sóz tirkesi. Áspetteu, jalghan maqtau emes, jalghandy jalpaghynan aitu. Sonyng arasyna aparyp, «Men nedәuir úsha alamyn», degen shoyyn oiyn «bilmestikpen» tóge salghan. Áueli aitpaq bolyp oilanghan ghoy, biraqta sol oiyn ózi me, nemese aqyndyq talghamy ma, bildirtpey, sóz jyqpalyna synalap jibergen. Álemdik poeziya teoriyasynda múnday әspetti oilardy qytaydyng Tang úlysynyng dәuirindegi poeziya ókilderine teliytin. «Qúiryghy joq, jaly joq qúlan qaytyp kýn kórer...», dep keletin azuly qazaq poeziyasy shet qalatyn. Serik sony menzep otyr. Aytar oiyn el shekerasynan shalghaygha aparyp, aspan biyiginen, «Men nedәuir úsha alamyn!», dep eskertip, aitpaghyn   sol «qonaqtardyn» qorjyn qaltasyna bildirtpey salyp otyr!.. Endi sol «qaltany» aqtaryp kór! Múndayda qazaq atamnyn, «ózindi ózing silasan, jat janynan týniler!» degen aruaqty sózi eske oralady. «Men», degen ymmen aitylghan eldik sózdi búdan ózge qalay aitugha?! «Áy sender neni aitasyndar, biz-qazaqtar da biraz jerge úsha alamyz!», dep, ózgelerge qarsy kele bersek, eldik sipatymyzdyng ne bolghany?!.

Naghyz ólendi oqyp, odan lәzzat alu ýshin adam balasyna qys úiqydaghy aidyng tynyshtyghy kerek. Eki qúlaghyna uaqyt aghysynan ózge eshtene estilmey, dýniyening tynyshtyghyna bólenuing shart. Sonda ghana sen alansyz, oy terenine boylap, oy týbinen «altyn shabaq» ilesin.   Simfoniya jangha rahat bolsa, naghyz poeziya aqyl oigha azyq bolatyny sodan ghoy! Demek, әuelgisi-fәniylik, songhysy-mәngilik. Janyng janatqa (Hashiyr) úshsa da, aqyl oiyng keyingige mәngi qalady. Serik osyny ón boyyna tereng sinirip, aqyl aspanynda sharlaghan aqyn eken. Ol «nedәuir úsha alady», biraq «úshyp jýrmin», dep ózgege aiqay salmaydy. Úshyp jýrgenimdi kórip al, deydi!..

«Abay-aqparat»