Orys orfografiyasymen jazylghan song kompiuter orystyng sózi. Aghylshynshasy computer. Transkripsiyasy [kəmˈpjuːtə]. Fransuzdar ony ordinateur deydi. Al búl sózding týrikshesi bilgisayar. Biz ony jana emlede kompýter dep qazaqshalaghansydyq. Búl – qate. Qazaqshalaymyz degen niyetimiz dúrys. Biraq qazaqshalau tәsilimiz dúrys emes. Biz de ózge elder siyaqty syrttan keletin bar sózdi audaryp óz sózimizben atauymyz kerek, ne ózimizding dybys zandarymyzgha baghyndyryp aluymyz kerek. Biraq k jәne o dybystarynyng tirkesimi qazaq tilining tabighatyna jat. Sondyqtan búl sóz konfetti kәmpit degen siyaqty kәmpýitir bolyp iygeriledi. Kirme sóz tútasymen qazaq tilining ýndesim zanyna baghynyp túruy tiyis. Key ghalymdar tipti kәmpýitýr dep sonyna deyin erin ýndesimin saqtap jazudy úsynady.

IYә, qazaq tilinde ýndesimning (singarmonizmnin) eki týri bar: til (lingvaldy) (juan – jinishke) jәne erin (labialdy) (erindik – ezulik). Qazaq tilinde erin ýndesimi jazuda saqtalmaydy. A.Baytúrsynúly enbekterinen bastap qosymshalardyng erindik týrleri jýiege engizilmegen. Tildi jýielegen tiltanushy ghalymdar ózara kelisip, solay dep sheshken. Eger biz erin ýndesimin de jazuda belgileytin bolsaq, onda kóptik jalghaudyng jәne basqa da qosymshalardyng týri altau emes, on eki bolar edi (-lor/-lór, -dor/-dór, -tor/-tór).

Ústazymyz S.Myrzabekov: «Sender qazaqtyng әuezin búzyp sóileysinder, týlki emes, týlký, týlkýlór dep sóileu kerek deytin edi. Qazaq tilining orfoepiyasy men orfografiyasynyng aiyrylatyn túsy da osy ghana. Sondyqtan erin ýndestigimen sóileudi orfoepiyanyng enshisine qaldyryp, qosymsha jalghau jenil bolu ýshin «...týr» emes «...tir» kýiinde jazghan dúrys dep esepteymiz. Onday tiptik ýlgi kirme sózderdi iygerude bar: diyrektor – derektir, redaktor – redaktyr, rektor – rektyr, korrektor – kәrektir.

Jana emle kirme sózderdi qazaq tilining ishki zandaryna baghyndyrugha negizdelmegen. Ondaghy 23 baptyng (69-91 b.b) barlyghy «yo әrpi ó әrpimen tanbalanady»; «sh әrpi sh  әrpimen jazylady» dep qazirgi jana әlipbiyde joq tanbalardy týsindiruden bastalady. Búl – qate. Orys nemese erteng biz tikeley sóz almasatyn aghylshyn jәne basqa tilderdegi qazaq tiline jat dybystar men dybys tirkesimderin qualay bersek, bizding kirme sózderge arnalghan erejelerimiz búnymen toqtamay, kóbeye beredi. Biz 1956 jyly qabyldanghan orys tilining orfografiya jәne punktuasiya erejelerin («Pravila russkoy orfografiy y punktuasiiy») qarap shyqtyq. Onda kirme sózderge arnalghan birde bir ereje joq. Alayda shetten eng kóp sóz alatyn osy orys tili. Olar barlyq sózdi ózderining dybystyq zandaryna baghyndyryp qoyghan. Erejelerinde bizdegi siyaqty shetelshe jazylghan әr sózge ony biz bylay jazayyq degen iymenshek ereje joq.

Bijomart Qapalbek

Abai.kz