Dәl osydan 12 jyl búryn «Qazaq әdebiyeti» gazetinde biz «Au, zemlyakiy...» ol kimdi nege shaqyryp «úlidy?» degen maqala jazyp, jurnalist Krinisiyanovtyng Qazaqstan tәuelsizdigi men onyng kindik últy  qazaqtyng tiline baylanysty oi-pikirlerin bildirgen maqalasyna óz narazylyghymyzdy bildirgen bolatynbyz. Mine, sol Yuriy myrza bayaghy jarapazanynan janylmay, taghy da bir dauly mәselening basyn kóterip otyr.

Dәl osydan 12 jyl búryn «Qazaq әdebiyeti» gazetinde biz «Au, zemlyakiy...» ol kimdi nege shaqyryp «úlidy?» degen maqala jazyp, jurnalist Krinisiyanovtyng Qazaqstan tәuelsizdigi men onyng kindik últy  qazaqtyng tiline baylanysty oi-pikirlerin bildirgen maqalasyna óz narazylyghymyzdy bildirgen bolatynbyz. Mine, sol Yuriy myrza bayaghy jarapazanynan janylmay, taghy da bir dauly mәselening basyn kóterip otyr.

Ol oghan júqqan dert siyaqty. Búl joly ol myrza bayaghy jarapazanyna ózin filosof, aqyn, mәdeniyettanushy sanaytyn Áuezhan Qodardy tartqan. Eki bilgir ózderining súhbattaryn «Davay pogovorim s toboi, brat» dep atapty. Súhbat «Argumenty y fakty» gazetinde jariyalanghan. Shynynda da, 2 betti aiqara alyp jatqan әngime aghayyndy ekeuding jýrekjardy syrlary ekeninde dau joq. Bir-birin qoldap, maqúldasqan kónilder jap-jaqsy-aq tabysqan. Aldymen, osydan 12 jyl búryn biz Krinisiyanov turaly ne jazghan edik, soghan toqtalayyq. Óitkeni, býgingi tilge tiyek etip otyrghan taqyrybymyz onsyz tolyqqandy maqala bolmaydy. Sonymen, biz jogharydaghy keltirgen «Au, zemlyakiy...» ol kimdi nege shaqyryp «úlidy?» atty maqalamyzda: «...v takoy strane u podrastayshego pokoleniya net budushego. (Qazaqstandaghy memlekettik tilding jaqsy jolgha qoyyluyna qarsy aitqan oiy- A.Á.) Yuriy Kirinisiyanov, sobstvennyy korrespondent «Rossiyskoy gazety». Urojenes g. Semipalatinska Projil v gorode 14 let s 1949 po 1963 gg. (451⁰ po Farengeytu, № 8. 1999 g.), ...vryad ly sushestvuet kakaya-to osobaya kazahskaya ekonomika. Kak net kazahskoy geometriy y algebry... On kak-to pozabyl pro massovuy emigrasii. Strana, kotoraya poteryala poltora milliona ne samyh glupyh, ne samyh bezdarnyh sootechestvennikov, na chto ona mojet rasschityvati, krome kak na to, chto iymeet. ...Uveren, nashlisi by y v Kazahstane liydery, kotorye povely by narod pod panislamistskimi, ulitraradikalinymy lozungamy - protiv russkiyh, protiv «inoversev». Yuriy Kirinisiyanov, sobstvennyy korrespondent «Rossiyskoy gazety» dlya «451⁰ po Farengeytu». № 11, 1999 g.

... Kazahstanskie vlasty sdelaly tak malo, chtob priostanoviti russkui emigrasii. Poltora milliona byvshih kazahstansev - eto,

bezuslovno, minus dlya respubliki. iriy Kirinisiyanov. «Trud», 3 fevrali, 2000 g.

Taghy da Kirinisiyanov.

IYә, taghy da sol - Yuriy Kirinisiyanov. Búl jogharydaghy sózder qazaq, qazaqstandyqtardyng basyna qúiylar juyndy men bizding memleketimizding basty qúndylyghy - tynyshtyghymyzdyng betine shirkeu, atyna jaghylar kýiening júghyndysy ghana. Irgeles Resey sayasatynyng qazirgi shym-shytyryq qayshylyghy - tyrnaq astynan kir izdep, onyng kartasyn aralastyrushylar ýshin taptyrmas ilik. Osy tústaghy olardyng maqsaty - kindik últ pen onyng ainalasyndaghy airanday úiyghan úlystar dostyghyna iritki salu. Osy tústa Nobeli syilyghynyng laureaty, Ispan jazushysy Kamilo Hose Selanyng «jurnalistika - kókten týsken nemese adamdy qynyr-qisyq etip kórsetetin múrajaydaghy qúbyjyq bólmesi emes» dey kelip, «jurnalister ózderining oqigha iyiriminde «oynaghan» әrtister emes ekendigin úmytpauy kerek» degenin atap ótsek, artyq bolmas.

Búl әrbir tәuelsizdik terisin jamylghan әldekimderge tәueldi basylymdargha da, onyng beldi-beldi kyzmetkerlerine de sabaq bolsa iygi.

Mine, taghy bir toqtalmay ketuge bolmaytyn jay, bizdegi orys publisisterinin, keybir basylymdardyng basty kemshiligi - syrtqa qarap úlularyn bylay qoyghanda, óz betterinde Yuriy Kirinisiyanov sekildi jaldamaly jurnalisterding syrt kózge úshpa pikirlerimen sanasyp, sol arqyly qoghamdyq pikir qalyptastyruy.

Ol sosyn «K prazdnikam - Dnu respublikiy. Dnu nezavisimostiy -gazety publikuit dlinnye spisky nagrajdennyh. Russkih familiy zdesi, praktichesky net» dep kólgirsiydi. Au, Yuriy myrza, sonda qazaq jurnalisterinen de búryn Preziydent syilyghyn alghan óz qandasynyz, әri әriptesiniz jurnalist Ustugovty qayda qoyasyz? Múnday mysaldardy jýzdep keltiruge bolady. Búryn bir ghana Almaty qalasynyng әkimi Hrapunovtyng qolynan syi-siyapat kórip jatqan orys, taghy da basqa últ ókilderi qanshama edi?

Jalpy, qazaqstandyqtar, sonan song Qazaqstannyng últtyq qauipsizdigi ýshin qazirgi basty qater, әri sindrom - ol qoghamdyq tynyshtyqty qozdyryp, qasiyetti qúndylyghymyz - halyqtyng ruhyn azdyru ýshin jýrgizilip jatqan ishki-syrtqy aqparattyq ekspansiya. Olar qazaqstandyqtardyng eng әlsiz, qorghausyz da qorghansyz sezimderimen oinaydy. Sonyng biri, biri bolghanda biregeyi - «ayryqsha jaghday jasalyp jatqan qazaq», «shekten tys qysym kórip jatqan orys» mәselesi. Ne ekenin qaydam, osy aqparattardyng dabyraytyp kórsetilip, tipti, jalghan aitylatyndyghyna qazaq basylymdary men qazaq jurnalisterining basy auruy kerek te, al, orys jurnalisteri men basylymdary ýshin búl mәsele sheshilip qoyghan sekildi. Búl mәselede olar kirinisiyanovtardy qoldaghanday ýnsiz qalady. Sondyqtan da, qoghamdy aqparattandyru men aqparattyq tehnologiyanyng damuyna baylanysty, biz qazir syrttan keletin sol taqylettes kýshterding mýmkindikterimen barynsha sanasugha tiyispiz. Jәne oghan qarsy túra alatyn sol sekildi is-әreketter men  sharalardyng kózin keneytpesek taghy bolmaydy. Ol әli de az emes. Mysaly, bizden qanshama ilgeri ketken AQSh-tyng ózi songhy 15 jyldyng ishinde aqparattyq kenistikti iygeru ýshin soghan asa qajetti qúral-jabdyqtardy  alugha, ony damytugha bólinetin qarjyny tórt ese ósirgen. Qazir syrttan keletin, sonday-aq syrttan telinip  ózimizde etek alghan basylymdar men teleradio arnalary bizding aqparattyq kenistigimizde ózderining sayasiy-әleumettik qúrylymyn, nesiye-qarjylyq jýiesin qalyptastyryp, bizding mәdeniy-ónegeliligimiz ben ar-ojdan, últtyq    qúndylyqtarymyzdyng qasiyetterin ketirude.

iyriy Kirinisiyanov myrza sol atalghan maqalasynda til mәselesin de shet qaldyrmaghan. Ol: «Uveren, chto bez «obyazalovki» dety bystree stanut govoriti na dvuh yazykah», - deydi. Sonda  jergilikti kindik últtyng memlekettik tilin ýiren, oqy degende ne «obyazalovka» túr? Bizde    Qazaqstanda qay últtyng bolmasyn din, til mәselesi Konstitusiya boyynsha qorghalmay ma?

Endeshe, atalghan maqaladaghy Galina Zaevanyn: «Kazahy hotyat postroit svoe gosudarstvo, ne nado im meshati...» degenine bәrimiz qol qoyyp, qazaq, orys, ukraiyn, úighyr, kәris, taghy basqa últtar birgelikte órkeniyetti de qúqyqtyq memleket qúrayyq. Eskeretin jay, qazirgi jaghdayda Yuriy Kirinisiyanov sekildi jazghyshtardyn      «publisistikalyk-rekettik» shara-shamalarynyng «sayasiy-rekettik» is-әreketterge ainalyp ketpeuin qazaqstandyqtar tútas  qadaghalap, tiyisti  jauap berip otyru - mindetimiz», - dep jazghan edik búryn. Krivinisiyanov myrza biz tilge tiyek etip otyrghan súhbatynda da osy pikirin qaytalaydy jәne ony sózbe-sóz aitatynyn qaytersiz. Mysaly, Yuriy myrza Áuezhan Qodarmen súhbatynda: «V dny bolishih gosudarstvennyh prazdnikov nagrajdait osobo otlichivshihsya grajdan. Vo vnushiytelinom spiske, kak pravilo, odno-dve slavyanskie familii. A to y ny odnoy. Kak govorily ranishe v ocheredyah: vas tut ne stoyalo...» deydi. 2000 jylghy maqalasynda da ol dәl osy ókpesin aitqan edi. Osyghan qaraghanda, kelesi jylghy meyramdardyng birinde Krivinisiyanovke syilyq berip qútylamyz-au, sirә. Til mәselesine kelgende ekeui de kósile jóneledi de, memlekettik tilding qazirgi shala-jansar kýiin elep-eskermey, ony nasihattauda «birjaqtylyq» barlyghyn algha tartady. Búl mәselege kelgende Áueshan Qodar Kirinisiyanovtyng súraghyna oray: «Da, po Konstitusiy my yavlyaemsya demokraticheskim gosudastvom, vse grajdane v nem obladait ravnymy pravami. No esly govoriti chestno, to kazahy okazalisi v bolee priviligirovannom polojenii. Poshel prosess, kotoryy ya nazyvay «nasiyestroiytelistvo». Predstaviyteley drugih etnosov ne to chtoby diskriminirovali. Ih prosto vesima tehnichno ottesnily na zadvorky y politicheskoy obshestvennoy y kuliturnoy jizni. Russkih krayne malo v «koridorah vlastiy». Kolichestvo shkol s prepodavaniyem na russkom yazyke postoyanno sokrashaetsya. Dva milliona migrantov, v osnovnom russkiyh, pokinuvshih stranu vserediyne devyanostyh, - eto nevospolnimaya poterya», - deydi. Osyndaghy sóilem sonyndaghy ókinishting esh jóni joq-aq. Eshkim eshkimdi zorlap ústap túra almaydy. Qashanda da syrtqa alandap túrghandar, әri jaghdayy barlar óz erikterimen ózderining ata-qonystaryna kóship jatsa, onda túrghan ne ersilik bar? Óz erikterimen ketti. Qodar myrzanyng ókinetindey jóni joq. Jeme-jemge kelgende qazir Qazaqstanda kirme últtardyng emes, jergilikti qazaqtyng jaghdayy әldeqayda qiyn. Bir ghana mysal, qazirgi «Shanyraq» pen «Baqay» siyaqty gettolarda túryp jatqandar qazaqtar emes pe? Ensesi týsip, etegi ashylghan auyldardan qalagha kóship, júmyssyz jýrgenderding úzyn-yrghasy kimder, әriyne, qazaqtar. Senbeseniz, Seyfullin kóshesining boyyna shyghyp kóriniz. Manghystau men Aqtóbedegi múnay jәne ken oryndarynda qara júmys istep, jalaqygha jarymay jýrgender kimder? Taghy da sol qazaqtar. Almaty qalasynda 181 orta mektep bar desek, sonyng 48-i ghana qazaq mektebi eken. Tildik qysym kórip jatqan sonda kim? Qazaq pa, orys pa? Jurnalist myrza bolsa, habarlandyrular men keybir mekemelerdegi aty-jónderding qazaqsha jazylatyndyghyn algha tartady. Ol orys tilining shetke ysyrylghany sonshalyqty, tipti Qazaqtyng Últtyq uniyversiytetindegi studentter oryssha sóiley almaydy deydi. Ne degen bilmestik?

Osyny bilip-kórip jýrgen Áuezhan Qodar bolsa: «U nas poyavilasi y prosvetaet kogorta professionalinyh «plakalishikov» o kazahskom yazyke», - deydi. Ol myrza bilse, Reseydegi orystardyng ózi «tilimiz qúryp bara jatyr» dep jylap, preziydent Medvedevke ashyq hattar jazyp jatqan joq pa? Onyng qasynda bizding «plakalishikter» aynalayyn ghoy. Tilin joqtap, tughan jerining mýddesin kózdegenderdi «jylauyqtar» deu qaybir azamattyqqa tәn qasiyet deysin.

Qúzyrly mekemelerde, memlekettik qyzmet oryndarynda orys tilinde is-qaghazdarynyng jýrui býgingi kýnge deyin azaymay otyr. Ony kýndelikti tele-radio arnalarynan kórip te, estip te jýrmiz. Tipti, kýndelikti tirshilikte Almatydaghy kez kelgen memlekettik mekemege barynyzshy, sizge tek orys tilinde ghana qyzmet isteydi. Sonda Krivinisiyanov aityp otyrghan «stahanovshyldyq» qayda qalghan? Al, Áuezhan Qodar bolsa: «Kazahskiy yazyk staly vnedryati «stahanovskimi» metodami, chto ne moglo ne vyzvati gluhogo nepriyatiya osnovnoy massy russkoyazychnyh sootechestvennikov», - deydi. Múnday orysshyldyqty alghash kórip-bilip otyrghandyghymyz osy. Áytpese, ol qazirgi qazaq tilining taghdyryn bilmeydi deysiz be, bilgende qanday? Búl jaghympazdyqtyng bir týri ghana. Sodan song filosof myrza aitqanday, eshkim de, esh qazaq orys tilinen bas tartqan emes. Jalpy, Orta Aziyadaghy orys tilinde taza sóileytin últtar qataryna bizder qazaqtar jatsaq kerek. Endeshe, ol myrzanyn: «Otkazyvayasi ot russkogo yazyka, my vozdvigaem kakiye-to nelepye y iskusstvennye peregorodkiy»... dey kelip: «No kichitisya svoey nasionalinoy prinadlejnostiu - glupo. Tak je nelepo kak gorditisya tem, chto ty brunet ily u tebya svetlye volosy» - deuine ne joryq. Ózining últyn maqtanysh etken adamdy Áuezhan Qodar jek kórse, onda Pushkin men Turgenevti jek kórsin. Olar ózderining orys bop tughanyn maqtanysh etken. Bizding Júban Moldaghaiyev pen Quandyq Shanghytbaev «Men qazaqpyn» dep masattanady. Endeshe, óz últyn maqtanysh etu eshqanday da ersi emes eken. Al, Áuezhan Qodar bolsa, ony kerisinshe týsinedi. Qaytemiz, onyng peshenesine jazylghany sol da.

Endi birde, atalghan súhbatta jurnalist Krivinisiyaov qyzdy-qyzdymen: «Ya gluboko uvajai preziydenta. On mnogo sdelal dlya strany. No ne ponimai ego, kogda on vydvigaet diyrektivu: k 2020 godu 95 prosentov naseleniya strany doljny govoriti po-kazahski. Kak-to vse eto napopinaet kommunizm k 1980 godu...»  - dep jibergen. Onda túrghan ne bar? Jaqynda Resey preziydenti Medvedev Resey orystardyng jeri, onda orys tili jetekshi ról atqaruy kerek degenge sayatyn oy aita kelip, orys tilining bolashaghy núrly bolatyndyghyn algha tartty emes pe? Sosyn, eger de Qazaqstandaghy ózge últ diasporalary qazaqsha sóilep jatsa jaman ba? Ol qayta adamnyng mәdeniyettiligi men ózi túryp jatqan jerdi syilaudan tughan patriotizmning kórinisi emes pe? Kirinisiyanovqa ol da jaqpaydy. Eger Yuriy myrzagha qazaq tili jaqpasa, onda tildik qarym-qatynastaghy mindeti jappay artyp túrghan, derbestikke  ie Reseyge kóship ketse eshkim de oghan renjimeydi. Ony keudesinen qaghyp, ket dep jatqan da eshkim joq. Onyng «zastenchivym nasionalizmom» dep otyrghandyghy qay últshyldyq?

Bizdinshe, Áuezhan Qodar qazaqstandyq halyqtyng jappay memlekettik tilde sóilep ketuinen qorqady. Sóitip, 90-shy jyldardaghy 2 million orystyng otanyna ketkendigin algha tartyp, ókinish bildiredi. Kóshi-qon tirshiligi әrkimning óz erkindegi mәsele. Oghan Áuezhannyng da, mening de qol súghugha qúqyghymyz joq. Búl mәselede Áuezhandyki jalghan namysyn jyrtushylyq. Ony orystar «pokazuha» deydi. Bir ókinishtisi, Qodardyn: «No kogda vesi mir govorit «aeroport», stoit ly pridumyvati «Áuejay»?  - deuine ne joryq? Eger de, audarylugha kelip, onyng audarmasy kópshilik kónilinen shyghyp jatsa, nege audarmasqa? Ol jergilikti halyqtyng óz erkindegi tildik qarym-qatynastyng bir kórinisi, әri tildi bayytyp-damytudyng jaqsy nyshany. «Morojennoeny» «balmúzdaq» dep audarghanda, qazaq tili útpasa, útylghan joq. «Sayajay» she, qanday keremet, súlu atau emes pe? Eger әrbir audarmashymyz solardy audarghan Islam Jarylghapov bolyp jatsa kәnekiy.

Sonymen, elge bereri shamaly, orys pen qazaq arasyndaghy qarym-qatynasqa selkeu týsiretin Krivinisiyanov pen Áuezhan Qodar siyaqty «aghaly-inilinin» súhbattary óte sәtsiz shyqqan.  Ekeuining de orys pen qazaqqa degen jalghan janashyrlyghy auyl arasyndaghy pysh-pysh әngimeden ary asa almay qalghan. Eger de, múnday pikir-tújyrymdarmen elimizdegi últtar men úlys diasporalary sanasyp, olardyng úshpa sózderine jelikse, onda kóp jyldardan beri kele jatqan halyqtar dostyghyna shy jýgiredi. Al, bizge ol qajet emes.

«Zan» gazeti