Latyn әlipbiyine kóshu «bizding qogham ýshin tiyimdi» deydi mәdeniyet ministri Qúl-Múhammed. Al sheteldik ghalym әlipby auystyru «Nazarbaevtyng sayasy oiyny» ekenin aitady.

Latyn әlipbiyine kóshu «bizding qogham ýshin tiyimdi» deydi mәdeniyet ministri Qúl-Múhammed. Al sheteldik ghalym әlipby auystyru «Nazarbaevtyng sayasy oiyny» ekenin aitady.

Qazaqstan parlamenti mәjilisindegi «ýkimet saghatynda» mәdeniyet ministri Múhtar Qúl-Múhammed: «Respublikanyng latyn әlipbiyine kóshui - zaman talaby. Eger Qazaqstannyng ghylymiy-pedagogikalyq qoghamy shynynda da osy iydeyany qoldaytyn bolsa, onda latyn әlipbiyine kóshu kerek. Búl bizding qogham ýshin tiyimdi» - dep mәlimdedi.

«Eger jogharghy jaq sheshim qabyldaytyn bolsa, biz - atqarushy biylik - ony oryndaugha dayynbyz» deydi mәdeniyet ministri Qúl-Múhammed.

Qazaqstan biyligining latyn әlipbiyine kóshu turaly sayasy sheshim qabyldauyna zamannyng talaby yqpal etui mýmkin be, әlde ýlken sayasattyng mýddesi jeteley me? Latyn әlipbiyine kóshu turaly naqty sheshim qabyldanatyn bolsa, týrkitildes elder Ózbekstan men Ázirbayjannyng tәjiriybesi eskerile me? Qazaqstannyng latyn әlipbiyine kóshuin kópúltty memlekettik ózge últtar ókilderi qalay qabyldauy mýmkin?

Azattyq radiosynyng dóngelek ýsteli osy taqyrypqa arnalady.

Dóngelek ýstelge qatysqandar: Sherubay Qúrmanbayúly - filologiya ghylymdarynyng doktory, professor, A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng diyrektory (Almaty); Ikram Hasimjanov - «Januby )Qozogistan» gazeti redaktorynyng orynbasary әri Ontýstik Qazaqstan oblysy ózbek mәdeny qoghamynyng tóraghasy (Shymkent); Aydos Sarym - A.Sәrsenbayúly qorynyng preziydenti (Almaty); iyliya Markova -  Soltýstik Qazaqstan oblysynda 3 tilde shyghatyn. «Birge» balalar gazeti bas redaktorynyng orynbasary (Petropavl).

Týrkitanushy professor, Ázirbayjannyng búrynghy bilim ministri әri parlamentting búrynghy deputaty, latyn әlipbesi boyynsha memlekettik komissiyanyng búrynghy tóraghasy Firudin Jalilov (Ázirbayjan, Baku) jәne tarih ghylymdarynyng doktory, professor, Ózbekstannyng enbek sinirgen qayratkeri Goga Hidoyatov (Tashkent, Ózbekstan) pikirsayysqa syrttay qatysty.

«LATYN ÁLIPBIYINE KÓShU - NAZARBAEVTYNG SAYaSY OIYNY»

Jýrgizushi:

- Qazaqstannyng jogharghy biyligining eldi latyn әlipbiyine kóshiru turaly sayasy sheshim qabyldauyna zamannyng talaby yqpal etui mýmkin be әlde ýlken sayasattyng mýddesi jeteleui mýmkin be?

Goga Hidoyatov:

- Qazaqstannyng qazir latyn әlipbiyine kóshu turaly әngime shygharghany - Nazarbaevtyng sayasy oiyny ghana. Ol qazir týrki әlemining jetekshisi bolu ýshin ayanyp jýrgen joq. Týrik akademiyasyn, Týriksoy kenesin qúrdy. Onyng bәri Astanada. Ol akademiyanyng preziydenti (nemese tóraghasy) - qazaq ghalymy, Kókshetau uniyversiytetining búrynghy rektory Shәkir Ibraev. Qazir latynshagha kóshuge bastamashy bolyp jýrgenning biri - sol. Qazaqtar óz tilderin әli ýirenip bolghan joq. Latyn әlipbiyine kóshse, tilderin óshiredi. Búlary qayyrly bolmas.

Qazir Týrkiyamen әldebir erekshe baylanystary bar. Byltyry kóktemde, Astanada Nazarbaev pen Týrkiya preziydenti Gýl kezdesken kezde Qazaqstannyng latyn әlipbiyine kóshu mәselesi sheshilgen. Búl kimge kerek? Kimge paydaly? Qazaq halqyna paydasy joq.

Aydos Sarym:

- Búnyng artynda ýlken sayasat jәne ýlken ekonomika jatyr. Ýlken sayasat deytinimiz, Qazaqstan erte me, kesh pe, detotalitarizasiya jәne dekolonizasiya ýderisterin ózining basynan ótkizui kerek. Ruhany qúldyqtan shyghudyn, Reseyding yqpalynan shyghudyng birden-bir joly, jalpy týrik halyqtarymen birge boludyng bir ýlken joly - ortaq әlipbiyde jýru.

Qazaq tilining latyn әrpine kóshui - aldymen qazaqtyng sharuasy. Orys tiline, orystyng mektebine, basqasyna búnyng eshqanday qatysy joq. Sondyqtan búl mәseleni tym sayasilandyrmay, shyn ózimizding últtyq mýddemizden tuyndaytyn osynday qadamdar jasauymyz kerek.

Mening týsinigimde, Ózbekstan tәjiriybesi asa mәz emes. Kem degende Ázirbayjan siyaqty memleketterding osynday ýlken qadam jasaghanyn eskeru kerek. Biz de  HH ghasyrdyng ózinde 2-3 ret әlipbiydi auystyrdyq. Sol tәjiriybening bәrin zertteytin ýlken ortalyq ashyp, sonda 2-3 jyl boyy barlyghyn saralap, býgingi zamangha layyqty әlipbiyding núsqasyn jasap, jýieli týrde ýlken sayasy sheshimmen, jigermen iske asyratyn bolsaq, qazaq últy ol túrghydan útylmaydy. Kerisinshe, útady.

Qazaqtyng latyn әrpine kóshui - kem degende býkil últty bir kýnde partagha otyrghyza alatyn jaghday. Yaghni, bәrimiz qayta jaza bastaymyz, qayta ýirenemiz. Sol arqyly tildi bilmegen azamattardyng ózi de qatargha qosylyp, bizben birge ýlken jetistikke de jetuge bolady. Ózge últtardyng da qazaq tilin oqugha, zertteuge degen súranysyn tughyzuy әbden mýmkin.

ngliya Markova:

- Mening pikirimshe, kóshuding artyqshylyqtary da bar, kemshilikteri de bar. Artyqshylyqtary turaly aitsaq, búl - zaman talaby. Biz HHI ghasyrda ómir sýrip jatyrmyz, al dýniyedegi adamdardyng kóbi latyn әlipbiyin qoldanady. Bәrimiz internetti paydalanghanda da búl mәselemen kezdesemiz. Tól әripteri bar qazaq әlipbii jii oqylmaydy. Soghan baylanysty qiynshylyqtar da payda bolady. Sondyqtan latyn әlipbii búl jerde paydaly bolatyn shyghar.

Al ekinshi jaghynan oghan, mýmkin, dayyn emespiz. Óitkeni latyn әlipbiyine kóshudi mektep jasynan, bala baqsha jasynan bastauymyz qajet. Óitkeni eresek adamdargha asa qiyngha soghady.

Sherubay Qúrmanbayúly:

- Jalpy, jazu, әlipby auystyrudyng ýlken sayasy mәni bar mәsele. Ony ashyq aitu kerek. Ekinshi jaghynan búl tek qana sayasat emes, búl - tilding taza lingvistikalyq mәselelerdi sheshu ýshin qajetti jaghday. Eng aldymen, otarsyzdanu baghytyn dúrys jýrgizu ýshin búl jazu auystyrudyn, әlipby auystyrudyng manyzy óte zor. Ony aityp otyrghanymyz bizding kóptegen tildegi emle, erejelerimiz, tilge qabyldaghan әlipbiyimizdegi tanbalar kirill әlipbiyinen alynghan.

Kenestik kezende solay alynghandyqtan bizding qazaq tilining tól dybystaryn tanbalamaytyn basy artyq tanbalar tilimizde qalyp qoydy. Osy sózderde, endi biz qazaqtyng ózining dybystyq jýiesine, aitu mәnerine say jazamyz deytin bolatyn bolsaq, búrynghy kirill әlipbiyin paydalanyp qalghan adamdar ony qabylday qoymaydy.

Al latyngha kóshken jaghdayda, sózder jana latyn әlipbiymen jazylghanda júrttyng bәri ony janadan qabyldaydy. Jana sóz retinde, jazyluyn orfografiyalyq norma retinde qabyldap kózi de ýirenedi. Búl, әsirese, tildegi basy artyq dybystardyn, sózderdin, dúrys jazyluyn, qazaqsha dybystaluyn qamtamasyz etu ýshin, tilding óz tabighaty ýshin kerek.

Jazu auystyrudyng plusi de bar, minusy da bar. Plusi - tildik ereksheligimizdi saqtau, әlemdik integrasiya, aqparat alu mýmkindigimizding artuy. Óitkeni latyn jazuy aghylshyn tili siyaqty әlemge keng taraghan әlipby ekenine dau joq. Sol arqyly biz qazirgi internet jelisinde aqparat aluda ghylym, bilim salasynda osy kenistikke kóbirek kirip, jastarymyz da tanugha, tez oqugha, aqparat alugha mýmkindigi artady. Ekinshi jaghynan, búl - týrik әlemi men Qazaqstannyng birigui. Týrkiya, Ázerbayjan, Ózbekstan siyaqty elderding jazuymen bir bolghany - bizding elimiz ýshin tiyimdi.

Áriyne, minus jaghy da bar ekenin ashyq aituymyz kerek. Tәuelsizdikting 20 jyldyghynyng ózinde qazaq mektepterinde, jogharghy oqu oryndaryna kóptegen oqulyqtarmen qamtamasyz etilmey jatqan jaghdaylary bar. Al erteng jazu auystyrylghan kýnning ózinde qazirgi latyn tilinde jazylghan bastauysh mekteptin, orta mekteptin, odan keyingi jogharghy oqu oryndaryndaghy oqu qúraldaryn, kórkem әdebiyetti bir kýnde audaryp tastau óte qiyngha soghady. 

Ikram Hasimjanov:

- Búl jerde últtyq mýddeni de kózdeuimiz kerek. Mynau týrki әlemi halyqtaryn barlyghy latyn әlipbiyine kóship, olardy bir-birine týsinikti etu ýshin ýlken yqpal jasalatyn mýdde.

Sonymen birge biz, qazaqstandyqtar - kópúltty memleketpiz. Búl jerde barlyq qoghamdyq úiymdar, ýkimettik emes úiymdar, solarmen birge instituttar zertteu jasap, onyng tiyimdi joldaryn da aityp ótu qajet.

Bәrin tarazygha qoyyp, bizden búryn latyn әlipbiyine ótken memleketterding qanday kemshilikteri boldy, qanday qamtylmaghan mәseleleri boldy - olardyng barlyghyn zerttep, baghdarlama dayyndauymyz kerek.

TÝRKITILDES ELDER TÁJIRIYBESI

Jýrgizushi:

- 20 jylday qúr sóz bolyp kelgen latyn әlipbiyine kóshu turaly naqty sheshim qabyldanatyn bolsa, týrkitildes Ózbekstannyn, Ázirbayjan men Týrkiyanyng tәjiriybeleri eskerile me?

Firudin Jalilov:

- Jana әlipbiyge birden kóshude kedergige jolyghasyzdar. Búghan lingvist ghalymdar ghana emes, sayasy jiger, parlamenttin, memleket basshysynyng erigi de kerek. Biz de kirilden latyn әlipbiyine kóshkende qarsy adamdar kóp bolghan. Biz latynshagha kóshkende alghashqy jyly mektep oqulyqtaryn qayta basamyz, ekinshi jyly gazetterdi auystyramyz, ýshinshi jyly habarlandyru, kóshedegi jazulardy latynshalaymyz dep jospar jasaghanbyz. Bes jylda latyn әlipbiyine erkin kóshuding baghdaryn syzghanbyz.

Sherubay Qúrmanbayúly:

- Jalpy, búl latyn tiline kóshu mәselesi býgin kóterilip otyrghan mәsele emes ekenin ózderiniz aityp jatyrsyzdar ghoy. Osyghan deyin bizde bilim jәne ghylym ministrligining tikeley úiymdastyruymen ghalymdardan túratyn tilshi, tarihshy, әdebiyetshi jәne sosiolog mamandardan túratyn osynday top qúralghan bolatyn. Búl top Ázirbayjannyn, Ózbekstannyn, Týrkiyanyng tәjiriybesin zerttep qaytqan bolatyn. Osynyng negizinde, latyn grafikasynyng negizderinde «Qazaq әlipbiyining tarihy, taghylymy jәne bolashaghy» degen taqyrybyna ýlken kitap ta shyghardy osy institut.

Latyn әlipbiyine kóshe qalghan jaghdayda erteng qanday әlipbiydi tútynuymyz kerek, qansha ol әlipbiylik jýiemizde qansha tanba bolatyna sheyin kóptegen jobalar úsynyldy. Mamandardyng tarapynan, basqa qalanyng mamandardyn tarapynan, til mamandarynyng tarapynan solardyng ishinen negizgi tórt joba tandalyp aldy. Búl bizding osy instituttyng ghalymdardyng talqysynan ótip dayyn túr. Endi tek qana sol sayasy sheshim qabyldanyp jatqan jaghdayda, biz ony tiyisti janadan qúrylatyn memlekettik komissiya bolsa, sonyng qúramyna shygharugha dayynbyz.

QAZAQ TILINING MÁRTEBESI

Jýrgizushi:

- Rahmet, Sherubay myrza! Yuliya hanym, Konstitusiyada kórsetilgen memlekettik til mәrtebesine jete almay kele jatqan qazaq tiline endi latyn tiline kóshu kesirin tiygizbey me?

yliya Markova:

- Áriyne, búl qazaq tilining memlekettik mәrtebesine zor yqpal tiygizedi. Onyng mәrtebesi kóteriledi, óitkeni tilimiz basqa memlekettermen bir qatarda túrady. Basqa memlekettermen qarym-qatynasymyz onayyraq bolady.

Ikram Hasimjanov:

- Ózbekstan, Ázirbayjan, Týrkimenstannyng tәjiriybelerin ýirenu kerek. Bizding qazaq әdebiyetimiz kirillisada jazylghan, onyng bәri qayta jazyla ma, әitpese sol kýiinde qala ma? Qazir da qarsy shyghatyndar bolady, biraq biz sayasy sheshimdi qabyldaudan búryn halyqtyng pikirimen aqyldasyp, solarmen birge kelisken song qabyldauymyz qajet.

Aydos Sarym:

- Eger býgingi halyqqa salatyn bolsanyz, tipti referendum ótkizseniz, halyqtyng kóbi ózining bayaghy konservativtik daghdysynan «osy menen keyin bolsynshy» degen әngimeni aitady da, búghan qarsy shyghatyny anyq. Sondyqtan sayasy elita, sayasy basshymyz, deputattar osyghan eng aldymen dayyn bolu kerek.

Latyn әlipbiyine kóshu qazaq tilining mәrtebesine dem beredi. Sebebi barlyq kitaptardy janadan shygharu kerek bolady. Býgingidey eki myng nemese bir myng taralymday emes, kәdimgidey on myndap, jýz myndap, býkil mektepke, býkil audandyq kitaphanagha, bәrine jetetindey etip shygharu mәselesi shyghady.

Yaghni, búl birneshe salanyng ekonomikalyq damuyna da ýlken yqpalyn tiygizedi, jәne osyghan deyin kóp jyldar boyy shyqpay qalghan qanshama әdebiyet bar, qanshama tarih kitaptary bar, basqasy bar - osynyng bәrin janartyp, qaytadan ruhany ainalymgha týsui, qaytadan oqyla bastaluy ýlken yqpalyn tiygizedi.

ÓZGE ÚLT ÓKILDERI ÁLIPBY AUYSTYRUGhA QALAY QARAYDY?

Jýrgizushi:

- Qazaqstannyng latyn әlipbiyine kóshuin kóp últty memlekettegi ózge últ ókilderi qalay qabyldauy mýmkin?

Ikram Hasimjanov:

- Mening oiymsha, Qazaqstandaghy ómir sýrip jatqan ózbekter búghan ong kózqaraspen qaraydy. Esterinizde bolsa, tәuelsizdigimizdi alghannan keyin bes jyl kóleminde biz sol latyn grafikasynda oqyp ketkenbiz. Biraq 1995 jyldan bastap Ózbekstan bizding balalarymyzdy oqugha qabyldamay qoyghannan keyin qaytadan kirillgha ótkenbiz. Latyn grafikasyna ótudi bizding halyq qoldaydy degen ýmittemin.

yliya Markova:

- Mening oiymsha, basqa últ ókilderine búl jenilirek bolady. Óitkeni kóptegen basqa últ ókilderi tól әripterdi qiyn qabyldaydy. Al latyn әlipbii óte tanymal. Kóptegen adamdar shet el tilderin - aghylshyn, nemis tilderin sýiispenshilikpen oqidy, ýirenedi. Qazaq tili da latyn әripterimen jazylsa, ol da jaqsy bolady, jenilirek bolady.

Sherubay Qúrmanbayúly:

- Qazaqstanda qazaqtardan ózge basqa da últ ókilderi túryp jatyr ghoy. Osy últ ókilderining kópshiligi, әsirese, týrik tildes aghayyndardyng barlyghy da esh qarsylyqsyz birden qabyldaytynyna kýmәn joq. Slavyan tektes ukraiyn, orys siyaqty aghayyndar shet tilin oqyp jýrgendikten, latyn grafikasy bylay eshkimge jat emes, tansyq emes - negizinen dúrys qabyldaydy dep oilaymyn.

Al, jalpy, osy jazudy auystyrudy qabyldamaytyn top bolatyn bolsa, olar slavyan últy ókilderining ishinen boluy mýmkin. Óitkeni qalay bolghanda da reseyshil, orysshyl aghayyndardyng tól jazuy dep, sol jaghyna qaray býiregi búratyndar bolatynyn mindetti týrde eskeruimiz kerek. Tipti osy qazaq últynyng orys mektebinde, basqa jerde oqyp jýrgende jazudy auystyrudyng tiyimsizdigin qoldaytyndar da bar ekendigin joqqa shygharmauymyz kerek.

Búl onday ýlken faktor bolmaugha tiyis. Óitkeni latyn jazuy - qazaqtyng tól jazuy emes. Biz kóne týrki jazuyna, runa jazuyna kóship jatqan joqpyz. Álem qabyldap otyrghan, әlem tútynyp otyrghan, әlem tanityn tandaugha kóship otyrghandyqtan sonday bir kózge jat kórinetindey bolmauy mýmkin.

Aydos Sarym:

- Qazaqtyng latyn grafikasyna kóshui - tikeley qazaqtyng ózining sharuasy. Ol orys tildi azamattardyng nemese basqa últtardyng qúqyghyn taptap jatqan joq.

Ekinshiden, qazaq tilin ýirengisi kelmegender jetpis jyl boyy kirillisadaghy núsqasyn da ýirenbegen. Latyn grafikasyna ótip ketkennen keyin, bәlkim, osyghan bir nazar audaratyn shyghar «osy ne dep jazyp jatyr eken» dep eng bolmaghanda.

Áriyne, birinshi qabyldaghan kezde júrt shulaydy, әngime qylady. Orystyng gazetteri jazar, aitar. Biraq Ázerbayjan da dәl osyndaydy basynan ótkizdi, Ózbekstan da ótkizdi. Yaghny «it ýredi - keruen kóshed» degenning әngimesi ghoy. Árkim óz taghdyryn ózi tandaydy. Bireuding aqylymen, bireuding jazghanymen jýre beru endi bizge qiyanat bolatyn shyghar!

Jýrgizushi:

- Qúrmetti qonaqtar, Azattyq radiosy osymen ózining dóngelek ýstelin ayaqtaydy. Redaksiya pikirtalasqa qatysqandarynyz ýshin sizderge alghys aitady.

«Azattyq» radiosy