(Tabyl tragediyasy turaly tolghanys)

Erterekte Tuma qúm jaqta Amanghaly esimdi seri ótken... Erte deytin erte de emes... Jiyrmasynshy ghasyrdyng basyndaghy «aq qashty, qyzyl qudy» almaghayyp kezende kenes jendetterining qolynan qapyda qaza tapqan qayran er... «Qolymda bir qamshym bar sәlingirdey» dep bastalatyn Amanghalidyng әnin bizding elding keudesinde sәulesi bar ónerpazdary sýiip oryndaydy. «Bir tentek el ishinde jýrmey me eken, Sonyma nege týsting bәring birdey» dep nazalanghan namysty serining artynda qalghan alyp-qashty әngime kóp. Kópshiligi «Erding týbine eregis jetiptige» sayady. Sol Amanghalidyng әdebiyettegi tragediyalyq túlghasyn jasaghan serimen taghdyrlas ta múndas Tabyl edi...

Halqynyng sәby sanasy óliara kezende shalyqtap túrghanda sharasyzdyq uyn ishken en dalanyng erkesi Amanghaly men órkeniyet qaqpasy aldynda túrghan qoghamda ómir sýrgen eren talant Tabyldyng arasynda jýrekting qylynday bir nәzik baylanys bar sekildi kórinedi de túrady. Ol erkindikting ansary edi... Meninshe solay... Túlghanyng baqytty boluy ol ómir sýrip otyrghan zamannyng әleueti men mәdeniyetine baylanysty emes. Onyng baqyty ishki jan dýniyesining qanaghattanuynda... Ruhany qajetin óteuinde... Qalghany dalbasa! Jyltyraq kiyim de, jýiitkigen kólik te týkke túrmaydy onyng qasynda... Jannyng mәngi bostandyghynyng janynda...

Men esimdi bilgeli Tabyl elde edi... Aru Almatydan «tughan jer degen týrmege» kóship kelgen jyldary bolsa kerek. Keyinirek ong men solymdy aiyra bastaghan, ólenning dertine shaldyqqan uaqyttarymda men oghan anyqtap qaray bastadym. Aytpaqshy, mýlde kishkentay kezimde teledidardan (ol jaryqtyq sol kezde aq-qara týsti edi-au) student Tabyldyng әdemi qyzben qosylyp gitaramen әn shyrqaghanyn әke-sheshemmen otyryp kórgenim bar. Ol Tabyl men tanyghan Tabyldan mýlde basqasha bolatyn. Ol Tabyl qazirgi jalghyz túyaghy Abyl sekildi albyrt ta alansyz sekildi kóringen. Songhy Tabyldyng jýzinde ózgeshe tanba bar edi. Birtýrli búl dýniyelik emes qasiretting taby seziletin. Ol ainalasyna birtýrli múnly asqaqtyqpen qaraytyn. Bәrin bilip, bәrin kórip jerigen jannyng nemqúraylylyghymen erine kóz tastaytyn... Denderding tar kóshelerinde manghaz basyp kele jatyp ne oilaytyny bir qúdaydyng ózine ayan. Qoldaryn birining ýstine birin qoyyp manqiyp otyrghan sәtterining ózinde jannyng tynyshtyghy sezilmeytin.

IYә, iyә, dәl solay... Keyde sol qyrsyq qalpyna bir týrli eregispen qaraytyn edim. Óitkeni, men alansyz aqymaq edim. Onyng janarynda Shәkәrimning teoremasy jatushy edi... «Maqtap jýrgen ómiring osy bolsa, Ýsh-aq auyz ólenmen boldy tamam»... Qazir osy joldardy jazyp otyrghanda Tabylday alyppen bir topyraqty basyp jýrip kóbirek syrlasa almaghanyma ókindim... Sosyn kópten jylamaghanymdy týsindim. Shynynda, Tabyldyng sol múnly tәkapparlyghyn kórgende jýregim qatty syghymdalatyn. Qatty riza bolyp ketkende «Adaydyng jiyeni ghoy!» dep maqtanyp, mandayymnan sýietin. Keyde maghan «Eyy, bayghús bala, kóresheging aldynda ghoy...» deytindey birtýrli ayaushylyqpen qaraytyn. Men ony qazir týsinip jýrmin...

Sonau sekseninshi jyldary aru Almatydan anyz-dastany bastalyp, kýlli qazaqty selt etkizgen ruhty poeziya men muzykanyng ghajayyp sinhronyn jasaghan Tabyl fenomeni kýni býginge deyin basynan birneshe kezendi ótkizdi. Soldat saghynyshy, asau bozbalanyng albyrt mahabbaty, «Men qazaqpyn» dep shiryqqan shymyr tolghaularynan balyqshy kópes Guriy Nazarovqa arnaghan әigili nayzaghay jyrlaryna deyin ol shygharmashylyq shabyttyng naghyz lәzzatty shaqtaryn basynan ótkizdi. Ol Tabyldyng aidarynan jel esken armansyz kezderi shyghar, bәlkim... Onyng taghdyr-talayy soqtyqpaly-soqpaqsyz joldarda ótti. Qayran talanttyng qamyqqan da maghynasyzdyqtan jalyqqan sәtteri kóbirek boldy ma deymin...

Sóitip jýrip tughan elding joghyn týgendedi. «Azaldan bizding babalar shirkin, Bolghan-au, sirә, qyrkezbe» dep Denderding oi-jotasyn, júmbaq syryn týgendedi. Sonau Mahambet, Malaysarydan bastap, Balamaysan kýishisi bar, eskerusiz-eleusiz aqyn-jyrshysy bar, tughan jerding talanttaryn jaryqqa shygharugha esepsiz enbek etti. Ol qart Denderding erikti tútqyny edi... Bәribir jýregining týkpirinde beligisiz inkәr saghynysh jatatyn. «Bireu kelse eken» deytin jalghyzdyqtyn, kóp ishindegi jalghyzdyqtyng derti jenip kete beretin. Ásirese ómirining songhy jyldarynda osy sheksiz ansar týpsiz ýreyge úlasqanday bop kórinedi maghan. Áytpese, myna joldardy jazar ma edi?...
Alyp ket meni auyldan, agha,
Seni ansap biraz shet jýrdik.
Men ómir sýrgen qauymgha qara,
Aynalysqany boq tirlik.

Janymdy salma zarlatyp otqa,
Bolmysym seni kýtti әr kýn.
Alyp ket meni Almaty jaqqa,
Azaptan sýitip qútqarghyn.

Rәsuasy bolyp essiz ghalamnyn,
Denderim-tughan jerimde.
Mahambet qúsap bassyz qalarmyn,
Qaroydyng qara kórinde.

Aqynnyng alyp jýregi qyryq bes jasynda toqtady. Janqiyar dostan jalpy júrtshylyqqa deyin aza tútty. Tipti Tabyldyng myna jaryq jalghanda bar ekeninen beyhabar, biraq әnine ghashyq qansha qazaq kóz jasyn tókti. Júldyzy sonau kókke jayghasty da, tәni Denderding jalpaq jotasynda mәngi tynys tapty. «Men ólemin, myltyq pen dombyramdy, Qúm tóbening basyna qadap ketem» dep ayar tirshilikke aibat shegip ketti. Dýniyening túraqsyzdyghyn, alapat daryngha jer ýstining tarlyghyn taghy bir mәrte dәleldep ketti. Tabyldy mәngilik saparyna shygharyp salghan azaly jiynda tabytty kótere jónelgen sәtte «Jalghan dýniyesi» zarlap qoya berdi. Qaraly júrttyng esin alyp qara nóser tókken edi-au... Odan beri de segiz jyl jyljyghan eken.

Myna sәikestikti qaranyzshy... Marghasqa Mahambetting aqtyq demi jiyrmasynshy qazanda ýzilgen eken. Tabyl bolsa on toghyzynshy qazanda kóz júmdy. Ekeui de tughan jerding tynymsyz qyzghyshy edi... «Alashtan asqan alpauyt bireu bolmasa, Jolymdy mening kespeui kerek endi eshkim. Men kettim!» dep Amanghalidyng auzyna salghany Tabyldyng ózining de taghdyryna ainaldy.

Bizding elding abadan úldary ajalyn da qasqiyp qarsy alyp, aspangha qarap kýlip qalghan sekildi kórinetini nesi eken?.. Solay shyghar... Óitkeni, olardyng ólmeytin ghúmyry endi bastaldy ghoy...

Áliya Dәuletbaevanyng facebook paraqshasynan

Abai.kz