Áneugýni bas arnalardyng basshylary auysqanyn aitqan edik. Auys-týiis barysynda «31» telearnasynyng diyrektory Núrjan Múhamedjanova «Qazaqstan» últtyq telearnasynyng basshylyghyna taghayyndalghan bolatyn. Endi kóziqaraqty kórermendi aksiyasynyng belgili bir bóligi Reseyding STS arnasy satylyp ketken «31»-nshi arnany basqarugha kim keledi degen saual tolghandyryp otyr. Soghan oray bir top belgili azamattardyng oi-pikirlerin úsynyp otyrmyz.

«Abay-aqparat»

Múhtar Shahanov, aqyn, «Memlekettik til» qozghalysynyng tóraghasy:

Áneugýni bas arnalardyng basshylary auysqanyn aitqan edik. Auys-týiis barysynda «31» telearnasynyng diyrektory Núrjan Múhamedjanova «Qazaqstan» últtyq telearnasynyng basshylyghyna taghayyndalghan bolatyn. Endi kóziqaraqty kórermendi aksiyasynyng belgili bir bóligi Reseyding STS arnasy satylyp ketken «31»-nshi arnany basqarugha kim keledi degen saual tolghandyryp otyr. Soghan oray bir top belgili azamattardyng oi-pikirlerin úsynyp otyrmyz.

«Abay-aqparat»

Múhtar Shahanov, aqyn, «Memlekettik til» qozghalysynyng tóraghasy:

- Telearnalardyng basqa memleketting kompaniyalaryna satyluy aqylgha qonbaytyn nәrse. Óitkeni ol zat emes. Kez kelgen telearna - halyqqa ruhany tәrbie beretin, qoghamdyq oidyng qalyptasuyna jәne onyng qajetti baghytqa búryluyna yqpal etetin óte manyzdy memlekettik, qoghamdyq tetik bolyp tabylady. Qazaqstan arnasynyng basshylyghyna taghayyndalghan  - Núrjan Jalauqyzy últjandy adam. Birneshe ret eldin, últtyng mәseleleri tónireginde әngime ótken kezde jәne jeke de әngimelesken kezderde osyny bayqadym. Ol «31» arnada óte iygilikti sharalar atqardy. Keybir últtyq mәselelerdi memlekettik mýddesi túrghysynan qysylmay, qymtyrylmay aita bildi. Núrjan Jalauqyzynyng «Qazaqstan» telearnasyna keluinen ýmit kýtuge bolady. «Qazaqstan» men «Habar» telearnalary tang atqannan kesh batqansha isteytin júmysy tufly jalau bolyp ketti. Últtyq mýdde túrghysynan júmghan auyzdaryn ashpaydy.

«31» telearna Reseylik kompaniyagha tiyesili bolsa da, Núrjan Múhamedjanovanyng ornyna qazaq kórermenderimen sanasatyn basshy kelui kerek. Álbette, memleket qúrushy últtyng aqparattyq mýddesin ayaq asty etken arnanyng bolashaghy búlynghyr jәne qazaq qoghamy tarapynan úday narazylyqqa úshyraytyny anyq.

Dulat Isabekov, jazushy, "Mәdeniyet" jurnalynyng bas redaktory:

- Telearnalardyng basshysy jekemenshikting qanday formasyna jatpasyn ol Reseyge satylady ma, Ol Amerikagha satylady ma, onyng basynda bәribir qazaq tildi azamat túruy shart. Áytpese, ózge elding soyylyn soghyp ketui mýmkin. Jalpy telearnany basqa memleketke satu degendi týsinbeymin. Al, endi aqyry satylghan eken. Biraq qalay bolghanda da arnanyng basshylyghyna qazaq últynyng azamaty bekitilui tiyis. Mysaly, Tәjikstan, Gruziya, Týrkmenstan siyaqty elderding barlyghynyng telearnalary men teatr basshylary óz últynyng ókili. Tipti sol eldegi orys teatrlarynyng da basshylary da Gruziyada - gruziyn, Tәjikstanda - tәjik. Bizde ghana jalpaqshesheylik. Ózge bireuding qas-qabaghyna qarap, jalqtaqtau. Sondyqtan qazaq telearnalaryn  sonyng ishinde «31» arnasy sekildi Reseyge belgili bir bóligi tiyesili arnalardy memlekettik tildi mengergen, qazaq auditoriyasyna qanday habarlar qajet ekenin biletin, qazaq mýddesine júmys isteytin qazaq azamaty basqaruy kerek.

Serik Sarybaev, «Almaty» telearnasy bas diyrektorynyng birinshi orynbasary:

- Mәsele «31» arnagha kim kelgeninde emes, ol jerge últshyl adam kelsin, basqa kelsin dәl qazirgi kezde «31»-de qúday bolyp otyrghan mәskeulikter qazaqqa tiyisti eshnәrse jasatpaydy. Qazaq telearnalary turaly aitqan kezde bir mәselege nazar audaruymyz kerek: qazir Qazaqstandaghy telearnalardyng basym bóligi Reseyge satylyp ketti. Bizdi Reseymen odaqtastyrudyng bir joly - «Qazaqstan» men «Habardan» basqa telearnalardyng aksiyalarynyng barlyghy Reseyding azamattary men Resey kompaniyalarynyn  qolynda. Al «31» osy kóshting eng bir aldynda túrghan telearna. Ol eng alghashqy satylghan arna. Arna aksiyasynyng 20 payyzy ghana STS arnasyna tiyesili delingenmen, negizgi tizgindi ústap otyrghan reseylikter. Meninshe, «búl arnanyng basyna últqa jany ashityn azamattar kelip, «31» qazaqqa qyzmet ete bastaydy» degendi óz basym oryndalmaydy dep oilaymyn. Ol ýshin arnany tolyghymen Qazaqstangha qaytaruy kerek. Al, Ukrainadaghy sarghylt tónkerilis kezinde dәl osy STS siyaqty kompaniyalar Reseyding mýddesin qorghap, elding arasynda dýrbeleng tudyrghan bolatyn. Atalghan arnada ózim qyzmet istegen 2007-nshi jyldary «qansha qazaq orys tildi baghdarlamalardy kórdi?» degen esepke arnayy aqsha bólip, zertteu jýrgizgenin bilemin. Qazaqty orystandyru sayasaty qazir elimizde qatty ýdep túr. Kez kelgen telearnany keshki saghat toghyz, onnan bastap qossanyz, barlyghynyng jýrgizip otyrghan sayasaty bir kezderdegi Sovet ókimeti siyaqty saghat toghyzdan bastap janalyqtary orys tilinde beredi de, artynan bir kino kórsetedi. Bizde Qazaqstannyng ónimderin qoyyp jatqan telearna «Qazaqstan» arnasynyng ózi  «Qazaqfilimnin» emes, Reseyding eski filimderin alyp kórsetkende men jaghamdy ústadym. Búl jaghdaydy «KTK» arnasynan da bayqap qaldym. Bizde tolyq orystandyru sayasatyna telearnalar kirisip ketti. Keshke jaqyn «7» arnada 2003-2004 jyldary óz ótilimin ótep bitken Petrosyannyng «Smeho panaramasy»  siyaqty habarlar ketip jatyr. «NTK» telearnasy týnimen resey әnshilerining shouyn kórsetedi. «ORT Euraziyadan» «Dostayanie respublikiy» dep qoyady da Sovet ókimetining jәne onyng zandy múrageri Reseyding әnderin nasihattaydy. Bizde qazaq kórermenderine úsynatyn týk joq.  Barlyghymyzdy túnshyqtyryp tastady. Qazaqty Reseyge aparyp qosudyng ýlken sayasatyn kórip otyrmyz. Biylik 2002-nshi jyldardan beri birikken ekonomikalyq kenistik qúru, ortaq valuta siyaqty iydeyalar aityp kelgen edi. Songhy onshaqty jylda biylikting osy sayasatynyng naqty jemisin kórip otyrmyz. Eger kez kelgen telearnanyng basyna últshyl azamat keletin bolsa, biylik oghan júmys istetkizbeydi. Sondyqtan da «31» arna bolsyn, basqa telearna bolsyn, onyng basyna últjandy azamat kelmeydi.

Aydos Sarym, sayasattanushy:

- Óz basym songhy kezde oryn alghan respublikalyq telearnalardaghy ózgeristerdi jaqsylyqqa joryghym keledi. Ásirese, Núrjan Múhamedjanova siyaqty bilikti de bilgir mamannyn  últtyq telearnagha basshy bolyp baruy da ondy qadam dep sanaymyn. Núrjan hanymnyng bas arnada   últtyq minez-mentaliytetpen qatar naryqtyq iydeologiyany, tehnologiyany da teng alyp jýruin qalaymyn. Ol kisi «31-shi arnany» basqaryp otyrghan kezde qazaqtildi baghdarlamalardyng sapasyn arttyru túrghysynda enbektenip, orystyng STS arnasynan kelgen menedjerlerine qazaqtildi kontentting manyzy men maghynasyn týsindire bildi. Birte-birte qazaqtildi baghdarlamalardyng sapasynyng artuyna, zamanauy tehnologiyalargha say boluyna sep boldy.

Osy orayda, sózsiz, aldaghy uaqytta «31-shi arnagha» kim jetekshilik etedi, qanday adam keledi degen qisyndy súraq tuyndaydy. Mening oiymsha, kim kelse de býgingi jolmen qazaqtildi habarlardyng sany men sapasyn úlghaytu túrghysynda tabandy júmys istey alatyn adam kelui qajet. Áriyne, bizder naryq zamanynda ómir sýrip jatyrmyz, jekemenshik arnanyng basshylyghyna sózimiz óte qoymas. Sóite túra qarapayym kórermen, kishkene de bolsa júrtqa sózimiz ótetin adam retindegi talabymyz - osy. Aytqanymyzgha naqty naryqtyq dәlel de bar. Býgingi kýngi qazaq basylymdarynyn, sayttarynyng ósui jay ghana dýnie emes. Qazaqtyng sanynyn, onyng halyq ishindegi ósken ýlesining naqty kórinisi. Búl ýderis aldaghy uaqytta odan әri kýsheye týspek. Janalyqtardy, baghdarlamalardy, serialdardy tek qana qazaq tilinde, óz ana tilinde kórgisi keletinderding sany artyp jatyr. Búny kez-kelgen biznesmen, menedjer eskerui tiyis. Onsyz kórermenderding kónilinen shyqpay, jaqsy reyting jinau ekitalay. Olay bolatyn bolsa, «31-shi arnagha» tek qazaqy habarlargha, qazaqy kontentting artuyna qarsy shyqpaytyn azamattyng kelgeni abzal.

«Abay-aqparat»