Senbi, 23 Qarasha 2024
Ýshbu hat 9008 26 pikir 18 Shilde, 2019 saghat 11:16

Qabdesh aghagha hat

Ótkende Qazaqstannyng Halyq jazushysy Qabdesh Júmadilov QR Mәdeniyet jәne sport ministri Aqtoty Rayymqúlovagha ashyq hat jazghan edi. Jazushynyng haty "Qazaq әdebiyeti" gәzetinde (№ 26. 28 mausym - 4 shildedegi sanynda) jariya boldy.

Jazushynyng ýni ministrding qúlaghyna jetipti. Arada apta ótkende Aqtoty hanym Rayymqúlova Halyq jazushysyna jauap jazypty. Ministrding "Qabdesh aghagha hat" atty maqalasy "Qazaq әdebiyeti" gәzetinde basylyp shyqty. Biz óz kezegimizde ministr hanymnyng gәzet betinde jariyalaghan ýshbu hatyn qaz qalpynda sizderding nazarlarynyzgha úsynghandy jón kórdik. 


Qúrmetti Qabdesh agha!

El mәdeniyeti men ruhaniyatynyng damuyna tyng serpin beru, ónerding asyly men jasyghynyng arasyn ajyratu, shynayy shygharmashylyq pen arzan sózdi eksheuge qatysty әkelik meyirimmen jazghan tilektestik niyettegi lebiziniz ýshin alghysym sheksiz. Ákemdi, anamdy biletin kóz kórgen, ózinizdey abyz aqsaqalymyzdyng talay qazaqtyng marqasqa túlghalary basshylyq jasaghan, úly jazushylar shygharmalary men әdeby syndardy jariya etken, qazaqtyng qasiyetti qara shanyraghy «Qazaq әdebiyeti» gazetinde bayaghy úlylar salghan ýrdispen joldaghan hatynyzdy ózime berilgen bata dep qabyldadym.

Siz nazar audartyp otyrghan týitkildi mәselelerge kelsek, eng aldymen ónerding tazalyghy túrghysynda ózinizben pikirles ekenimdi ashyq aitqym keledi. Búl orayda kýni keshe men fonogrammasyz óner kórsetu turaly pikirimdi bildirdim. Óitkeni, qazir dauysty tehnikanyng mýmkindigimen әrleytin, «jasandy» әnshiler qatary kóbeygeni ras. Búl tyndarmannyng qúqyghyn búzady, adamdardyng estetikalyq talghamdaryna keri әser etedi. Jas úrpaq óner degen osy eken dep kóringen nәrseni tyndap, talghamsyzdyqqa úrynady. Sondyqtan, búghan deyin baspasóz betinde aitqanymday, fonogrammagha qatysty kózqaras ózgeredi. Ony retteu ýshin arnayy zang qabyldanuy kerek. Europada fonogrammany qabyldamaydy.

Óziniz aitqanday keng jazira dalamyzda qazaqtyng ónerin, muzykasyn damytyp, jana beleske kótergen sal-seriler, әnshi-kýishiler mektebi bolghany belgili. Búl – shyn mәninde saf óner edi. Olardyng tabighy jýrekjardy tuyndylary ghasyrdan ghasyrgha kóship últtyq qúndylyqqa ainaldy. Onyng qasynda býgin aitylyp erteng úmyt bolatyn әnder men fonogrammagha sýiengen jalghan danghazany ónerge balau kýlkili ekeni anyq.

Qazaq ónerin zerttegen Sh. Uәlihanov, G.Potaniyn, A.Alentorov, A. Vasiliev, M.J. Kópeev, Á.Divaev, S.Seyfulliyn, M.Áuezov, S.Múqanov, Á.Marghúlan, B.Bekjanov, M.Gabdulliyn, S.Sadyrbaev, S. Qasqabasov, T. Álemqúlov t.b. úly túlghalar qazaq ónerining qaytalanbas ereksheligi turaly keremet enbekter jazghany belgili. Qarapayym dala qazaghy arasynan shyghyp, tabighy dauysymen әlemdi auyzyna qaratqan Ámire Qashaubaevtar men olardyng býgingi izbasarlary Dimash Qúdaybergenov, muzyka maytalmandary Jәniya Áubәkirova men Ayman Músaqojaeva, Mayra Múhammedqyzy taghy basqalar qazaq ónerining damu kójiyegine baghdar bola alady.

Býgingi kýnde diplomatiyada «júmsaq kýshter» dep atalatyn óner men sport tek ruhany azyq ghana emes, eldi әlemge mәdeniyeti damyghan, talantty, daryndy últ retinde tanytudyn, Qazaqstannyng beybitshil sayasatyn nasihattaudyng da danghyl joly.

Sondyqtan Mәdeniyet ministrligi Abay, Ýkili Ybyray, Jayau Músa, Múhiyt, Estay, Aqan Seri, Birjan Sal, Segiz Serilerdin, odan arydaghy jәne beridegi iz qaldyrghan túlghalarynyng ónerin qaytadan jýrekterge sinirip, tipti qazirgi qazaq ónerining ózinde de últtyq renk boluyna kýsh salu maqsaty túr. Shynayy halyqtyq óner ghana ómirshen. Ol halyq jadynda ghasyrlar boyy saqtalady. Jýregin terbeydi. Mәselen bir ghana Aqan serining "Aqtoqty", "Altybasar", "Ter qatqan", "Maqpal", "Balqadisha", "Syrymbet", "Mayda qonyr", t.b. әnderi osy kýnge deyin halqymyzdyng altyn qoryna ainalghan ruhany qazynasy. Qúrmanghazy, Dәuletkerey, Tәttimbet, Sýgir, Qojeke tektes kýishiler men kýishilik ónerding oryny bir basqa.

Sol tәrizdi tek últtyq muzyka shenberinde shektelmey, kez-kelgen elmen terezemiz teng túru ýshin «Súnqar kópten shyghady, túlpar toptan shyghady» demekshi, el ishindegi óskeleng úrpaqty klassikalyq muzykagha da ýiretu, óz elimizding Mosarty men Bethovenin, Bahtaryn tәrbiyeleu, әlemge tanytudy erekshe nazarda ústaymyz.

Búl opera men baletke de qatysty. Áriyne, qazaq últy jahandanu zamanynda ómir sýrip jatqandyqtan, shet elderde әrtýrli jana muzykalyq aghymdar payda boluy, olardyng tez tarap, jastardy baurap alatyny, soghan elikteushi әnshiler men toptardyng payda boluy da uaqyt enshisindegi aqiqat. Qazir tehnika men tehnologiya kóz ilespes jyldamdyqpen damyp jatqan, әleumettik jeliler zamanynda múnday tolqyndardan syrt qala almaytynymyz anyq. Degenmen, mýmkindiginshe el mentaliytetine layyq dýniyelerdi eksheytinimizdi aitqym keledi.

Qanday óner týri bolsa da halyq jinalatyn jerde, kiyeli sahnalarda oryndalghanda zangha, etika, estetikagha, últ mentaliyteti men mýddesine qayshy kelmeuge tiyis. Búl - qadaghalanatyn bolady.

Jalpy, aldaghy uaqytta Aqparat ministrligimen kelise otyryp, sahnalarda oryndalatyn, telearnalar arqyly kórsetiletin konserttik baghdarlamalar men oryndaulardyng arnayy kórkemdik kenesten ótken, barlyq talaptargha say boluyn qadaghalaudy jolgha qoy kózdelude. Búl auqymdy júmys - óziniz aitqan túshymsyz arzan kýlkige de qatysty. Ázil-syqaq teatrlarynyng qoyylymdaryn әdepten ozbaytyn, barynsha talapqa say jәne taqyryptyq ayasy keng bolghany lәzim. Árkim qalaghan jerde konsert úiymdastyryp, әu degenning bәri sahnagha shyghyp, syqaqshy retinde qabyldanbauy ýshin búl salany arnayy zandarmen retteu úsynylmaqshy.

Qúrmetti Qabdesh agha!

Óziniz kózin kórgen әkem «Túlpar shaba jetiledi, súnqar úsha jetiledi» dep otyrushy edi. Siz halyq jazushysy bolghandyqtan ýlken isting bastauynda túrghan maghan әkelik izetpen aitqan aqyl-kenesinizdi halyqtyng atynan aitqan amanat dep qabyldap, el mәdeniyetine jana lep әkeluge kýsh salamyn.

Qúrmetpen, Aqtoty Rayymqúlova

QR Mәdeniyet jәne sport ministri

Abai.kz

26 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5522