Altay tau silemderi atam zamannan beri týrkilerding kiyeli besigi, shúrayly qonysy bolyp kelgen. Sol qonystyng iyesi, týrkining qara shanyraghynyng úitqysy bolyp qalghan qazaqtar songhy eki ghasyr tarihynda ýlken qiynshylyqtardy basynan keshirgenimen kiyeli Altaydan aiyrylmady, «Aghajay Altayday jer qayda!», «Tauy da, tasy da altyn Altayyn» erlikting jyry men órlikting kiyesi etip asqaqtatyp keldi. Olay deytinimiz býginder tórt memleketting aumaghynda telimdelip qalghan Ór, Kendi, Tauly, Monghol Altay silemderinde qazaqtar meken etip keledi. (Suret, Últaraq baydyng qabyry). Olar tek kýn keship qana qoymay, nebir qiyn-qystau kezde bir-birine sýieu, qinalghan kezde tireu bolyp kelgendigin bireu bilse de, bireu baghamdamay keldi. Sebebi onyng tarihy manyzyn saralaytyn zerde, nazar salar niyet te az desek artyq aitqandyq bolmaydy, tyiym da bolmay qalghan joq. Tek Altay qazaqtary ghana emes, Omby-Tómen, Astarhan, Syr qazaqtary, Ile qazaqtarynyng shekaranyng eki jaghynda aidyng amanynda zorlyqpen ajyrap, shermende kýy keshkenimen aradaghy birlik pen yntymaqty meylinshe saqtap, qal - qadiri jetkenshe úrpaqqa amanat etudi ústanghandyghy mәlim.

Altay tau silemderi atam zamannan beri týrkilerding kiyeli besigi, shúrayly qonysy bolyp kelgen. Sol qonystyng iyesi, týrkining qara shanyraghynyng úitqysy bolyp qalghan qazaqtar songhy eki ghasyr tarihynda ýlken qiynshylyqtardy basynan keshirgenimen kiyeli Altaydan aiyrylmady, «Aghajay Altayday jer qayda!», «Tauy da, tasy da altyn Altayyn» erlikting jyry men órlikting kiyesi etip asqaqtatyp keldi. Olay deytinimiz býginder tórt memleketting aumaghynda telimdelip qalghan Ór, Kendi, Tauly, Monghol Altay silemderinde qazaqtar meken etip keledi. (Suret, Últaraq baydyng qabyry). Olar tek kýn keship qana qoymay, nebir qiyn-qystau kezde bir-birine sýieu, qinalghan kezde tireu bolyp kelgendigin bireu bilse de, bireu baghamdamay keldi. Sebebi onyng tarihy manyzyn saralaytyn zerde, nazar salar niyet te az desek artyq aitqandyq bolmaydy, tyiym da bolmay qalghan joq. Tek Altay qazaqtary ghana emes, Omby-Tómen, Astarhan, Syr qazaqtary, Ile qazaqtarynyng shekaranyng eki jaghynda aidyng amanynda zorlyqpen ajyrap, shermende kýy keshkenimen aradaghy birlik pen yntymaqty meylinshe saqtap, qal - qadiri jetkenshe úrpaqqa amanat etudi ústanghandyghy mәlim. Qazaq tarihy men mentaliytetining últtyq iydeya men eldik múraty jolynda asa ýlken manyzgha ie osynau bir kókeytesti zamanauy úghymdy zerttep zerdeleuge Álem qazaqtar qauymdastyghy men onyng resmy organdary belsendilik tanytyp kele jatqandyghy quantady.
Tómende osynday erlik, eldikting úitqysy bolghan el auzynda, tarih hatynda qalghan qazaqtyng qazynaly qarttarynyng biri, qadirli elaghasy turaly azdy-kem sóz qozghamaqpyz.
Altaydyng Qobda betinde HIH gh. ekinshi jartysynda «Kereyding asqan bayy Últaraghy, qonaghyna soyady qysyrdyng tayyn» dep el auzynda jomarttyghy men mәrttigimen ýlgi bolyp qalghan auqatty jan Últaraq bay ómir sýrgen. Últaraq bay Abaq kereyding Sherushisining Ojyq ruynan taraydy. Orasan mol dәulet bitken auqatty jan ónirde «atpen ýy tiktirgen bay» bolghan. Shanyraghynyng ýlkendigi sonday, týiege artugha kelmeytindikten kóshken kezde 7-8 jigit shanyraqty úzyn syrghauylmen zuzalyp alyp jýredi eken, tikken kezde 3-4 jigitting qarmauyn qajet etedi eken. Al kiyiz ýiding keregesining biyiktigi sonday boyy súnghaq jigitterding ózi keregining 4-5 kógine ayaghymen shyghyp uyqty baylaydy degen әngime qalghan. Rasynda da, baydyng ýiin tikken júrtynyng irgesin morlaghan izi qazirgi Bayan-Ólgiyding Dayyn ónirinde Jalanash, Tastybúlaq, Oighyrdyng Jalpaq ólkesinde úshyrasady.
Ataq danqy alysqa ketken Últaraqpen qúda-jekjat bolugha yntyqqandar qatarynda qaramen qúda bolmaytyn tóre Jәngir de bolghan. Altayda el biylegen tórening toqalynan tughan úly Biyekege Últaraqtyng ortanshy qyzy Diashty aittyrghan. Al Altayda atyghy men bilim parasaty asqan Ábdikerim bolys Últaraq baygha hat jazyp, elshi jibergen eken. Aytpaghy mynau bolghangha úqsaydy: «Kereyding naghyz bayy bolsa qalyng malyn tólep bizden qyz alsyn, oghan shydamasa qyzyn bersin. Biraq, qoyar shartymyz bar, myng jamby nemese jýz qarakók (týsti) at bersin, ony bere almasa qyzynyng qalyng malynyng kólemin aitsyn degen eken». Ábdikerim bolysqa jauap retinde Últaraq jaysannyng aitqany «Men jamby ústaytyn sart pen noghaydyng saudageri emespin, mal ústaghan kerey saltynanmyn. Qoyghan talaby boyynsha 5-6 jasar 1000 qarakók atyn alyp, qúdalyqqa kelissin», - dese kerek. Osylaysha, qarghybauyn berip, óli-tirisin soyyp, jýz atan, qarakók jylqylaryn aidatyp qúdandalasqan. Últaraqtyng úly Bekey Ábdikerim bolystyng qyzy Núrghyzarmen nekelesuge toqtasqan kezde ayaq asty Últaraq bay mezgilsiz qaytys bolady.
Biraq, qazaqtyng ata jolyn bekem ústanatyn bay men bolys emes pe, uәdede túryp baydyng jyly ótken song Núrghyzardy úzatady. Erulikke qarulyq, eldikting sәn-saltanatyn pash etetin, qojyraghan kóne salt pen ata jolyn janghyrtatyn әdetimen bolys jaghy da ýlken dayyndyqpen qyzdaryn attandyrady. Otaulatyp úzatqan qyzgha arnap, on taylaqqa qonyrau taghyp, 15 atangha bastyryp jasau mýkammal tiyep, 18 qúda-qúdaghiy dayyndalady. Tolyq jasaudaghy qysqash-kóseuge deyin kýmispen aptatyp, keregening bastaryn altyndatqan eken. Búl jalpy qazaqtyng jolyna sayghanymen, sәn saltanattyng qojyryp kórpege qaray yqshamdalatyn kezding basy edi. Osy tústa ýlken bir dau tuady. Gәp, qúdalar jaghynyng bas qúdagha arnap tikkizgen aqbas qúndyz ishigine baylanysty tuyndaydy. Últaraq bay dýnie salghan song ony búzdyryp, alpys jaghaly kiyimge júryn, jagha etkenin estigen Kereyler jaghy narazy bolsa kerek. Búl qúlaghyna jetken Sherushining úlyghy Sýkirbay da «Bay ólse de ýsh jyl aza tútatynyny bilmey me, әkelip túl qylyp japsa bolmay ma, artyndaghy eline kórsetpe bolmay ma?!»,- dep nazalanady. Ony jigitter ózinshe payymdap, aruaqty elep-eskermegen qúdalardyng jolyn tosyp, kelindi ghana alyp, qúdalardy keri qaytarmaqqa niyettenedi. Búl oqigha dereu qúlaghyna jetken Últaraqtyng jesiri Altyn bәibishe Sherushini basqarghan Sýkirbay gýndi shaqyrtady. Sherushining eng ýlken shanyraghyndaghy (rudyng eng kishisi qarashanyraq iyesi bolatyn zandylyq boyynsha) bәibishe shaqyrtqan song kelgen úlyqqa ol óz uәjin aitady. «Bayym ólip, aqty bir salyp, qarany bir salyp kýiik tartyp otyrghanda kóreyin degen qyzyghmdy qaytarushy bolma. Mening qúda-qúdaghiymdy soqqygha Sherushining jigitteri jyqsa men omyrauymdy kókke sauam» (yaghny qarghys jamandyq tileymin barshana degeni) degende ata jolyna jyghylghan Sýkirbay tentek jigitterdi tynyshtndyrghan eken. Osylaysha qúda-qúdaghilar beybit kelip-ketedi, bay men bolys qúda bolady.
Múny estigen Altay qazaqtary úzaq uaqyt boyy aitar әngime, alar ónege retinde úzaqqa saqtaghan sonshalyq keyin auyzdan auyzgha jetip, 1994 jyly Últaraq baydyng nemeresi Seysenbaydyng auzynan birikken qazaq-monghol etnografiyalyq ekspedisiyasy barysynda jazyp aludyng sәti týsti.
Shynymen-aq, ataq danqy asqan Últaraqqa qisapsyz mal bitken: jylqysy on myn, siyry bes myn, birneshe soqyr, qisapsyz qoy-eshki. Zeketke jyl sayyn myndaghan mal shygharghan. Jylqysynyng sanyn anyqtau mýmkin bolmaghyndyghy sonshalyq, belgilengen saygha iyiritkende say anghary tolyp túrsa kónili tolady eken. Sonshama dәuletti iygeruge qolastynda jýzdegen otbasy malshy-qosshysy týgili ýiining kiyizin pishetin miseker sheber ústaghan, er-toqym, at әbzelderine jauap beretin arnayy adamy bolghan.
El arasyndaghy bedeli biylik aitu, el basqarudy ýlken úly Dýtbaygha erte amanttaghan bay jomarttyghyghy men meyirimdiligi arqasynda mәrtebesi asqaqtap otyrghan. Jalshy qyzmetkerlerine ólshep-tamap emes, tirshiligining qajetine say as-su, kiyim-keshek, at-kólik berip otyrghan. Ataghy men ónegeli әngime aitatyn, ózi atqúmar elding jiyny men berekesin úlyqtaghan baydyng auyly týseldi, qonaq qúrghamaytyn tipten elding mәselesin talqylaytyn mәjilis ótetin ortalyghy bolghan. Sondyqtan da soghymgha jýzedegen jylqy, myndaghan úsaq mal soyatyn deydi el auzyndaghy әngime.
Qobda betinde mal jayylymy tapshy, úranqaylarmen aradaghy dýrdarazdyqqa qaramay Últaraq baydyng óris-qonysy úlanghayyr jer bergen. Bay ózi Jalpaq, Kókmoynaqty qystap, jaz jaylauy Aqsu, Ýshbúta (búl tórt Altaydyng týiiser túsynda), Jalanash, Syrghaly, kýzeui Jylandy, Qaraayyryq tәrizdi eki-ýsh jýz shaqyrymgha iyelik etken.
Últaraqqa bitken qisapsyz mal men dәuletting qúty onyng Jaryqqaryn aty Qaraburasynda bolgha desedi yrymshyl júrt. Jaryqqaryn at jeke dara jýretin sayaq, qys qystau, jaz jaylaugha júrttan kýni-búryn baryp alady eken, al qysta ýngir tasqa jalghyz bekinip, qorghanatyn bolghan. Al, Qaraburasy shabygha kezde elge әlek salatyn, oghan bәibishe men úly ghana juityn kórinedi. IYesi ólgen song bura da, at ta tastan qúlap, ólgen eken.
Últaraq bay kóz júmghan song Jylandy ólkesine jerlep, basyna aghashtan zirat túrghyzghan. Qytay ústalaryn shaqyrtyp, Janiya degen óz aghayynyn bas etip saylaghan. Ýlken dónbek, syrghauyldar tandalyp, sәl keptirgen song jylqynyng mayyna salyp qaynatqan. Dónbekter segiz búryshty kiyiz ýy formasynda adam boyynday etip kóterilgen song tóbesi kýmbez tәrizdi doghalanyp kelip bitken. Eshbir temir materialdy juytpay, aghash shegemen bekitken. Osynshama aghashty may singenshe qaynatugha qyruar jylqy mayy qajet ekendigi belgili. Oghan baydyng qisapsyz jylqysynan ústalarynyng enbekaqysyna bes jýz jylqy ýlestirgen eken. Seksen jyl ótse de býlinip tozbaghan baydyng ziratyn 1988 jyly nemeresi Seysenbay balalary janghyrtyp jóndegen.
Baydyng bedeli men mәrttigine tәnti bolghan jergilikti júrt ony úzaq úmytpaghany sonday, aq orys pen qyzyl orys qashqan-qughan tústa Últaraqtyng may singen aghash beyitin órtemek bolghan orystargha sol ólkedegi bir tuva-monshaq bayy arasha týsip, bir ýiir jorghasyn berip aman alyp qalghan deydi tarihy zerde.
Últaraqqa as berudi ýsh jyl búryn belgilip, Altaydyng tórt betine sauyn aitqan. 1909 jyly jazdyng sonynda Dayyn ólkesinde Tastybúlaqta ótken asqa toghyz tanbaly Nayman, on eki Abaq týgel qatysqan. Asta bәigege bes jýzdey at shapqan onyng jetpis payyzy kómebege deyin shauyp kelgen. Kómbege deyin eng songhy bolyp jetken atqa qazaq dәstýri boyynsha «kók tayynsha» syiyna toghyz tayynsha bergen (1992 jylghy qazaqtardyng alghashqy Qúryltayynda Degerestegegi bәigede eng kómbege deyin shauyp eng sony bolyp kelgen 17-shi atqa avtriyalyq qazaq Zúqa shóberesi Qyzyrqan altyn saghytyn sheship syilaghany osynday kóne salttyng úshqyny, tughaly kóremese de qanynda oinaghan kónelikting janghyryghy ekendigi aqiqat). Bas bәigege toghyz jamby tigilgen. Bәigege jinalghan júrt shyqqan tóbening «Ayghay tóbe» aty sonan keyin payda bolghan desedi.
Asqa jýzdegen jylqy, myndaghan qoy soyylyp, olardyng bas-siraq, ishek-qarynyn jarly-jaqybaylargha ýlestirip tauysa almaghandyqtan , diny salt boyynsha sugha aghyzyp jibergen eken. Asqa soylatynyn baydyng jylqysyn aidap kelip, ýlkenderding aqylyna toqatamay, ýiirding ishinen tandamastan arqangha ilikenin ústap soya bergen. Solaysha nebir jýirik, jas biye, jorghalar pyshaqqa iligip kete bergen.
Asta oshaqtyng orny bolghan oryn «Últaraqtyng asynyng oshaghy» Týkpir kólde. Býginder baydyng aty jer-sudyng atynda hattalyp úmytylmaghan: Baydyng biyebauy ýshin arnayy tartylghan Jalanash ólkesinde Qarabúira jaghyna tartylghan «Últaraqtyng búrma búlaghy».
Bir aptaghan sozylghan Últaraqtyng asyn berip, túlyn jyqqannan keyin kóp keshikpey bay әuletining berekesi qashyp, qúty ketip, dәuleti shayqala bastaydy. San-saqqa jýgirtken júrt ony baydyng óz basyna ghana bitken qútpen, qara bura, Jaryqqaryn atynyng mert boluymen, asaq jylqyny bey-bereket soyymen baylanystyrady. Qalay degenmen, keshikpey kýlli әlemdi dýrliktirgen aralasapyran bastalyp, aq pen qyzyldyng dýrbeleni, tónkeris, qashqan-qughan, tәrkileu, baylardy tap retinde joy, bay-kedey bolyp tәjikelesu, kýresu tәrizdi birinen song biri Altay qazaqtaryna tynym bermegen oqighalar Últaraq bay úrpaqtaryn torghay toz etip jiberdi deydi Qobda betindegi nemeresi Seksenbay aqsaqal. Olar Ór Altaygha Jalamagh aidaghan, Shýige aughan, Buyrshyn ólkesine ýrkip barghan tәrizdi sýrginnen keyin mal dәuleti ortayyp, jighan-tergen qazynasy týgeldey derlik qoldy bolyp kete barady. Aqyrynda qúdasy Jәngir tórening auylyn panalaydy. «Kedey bayysa qyryq jyl kedey taby ketpeydi, bay kedeylense bay taby qyryq jyl óshpeydi» degendey keshikpey Últaraq balalaryna ózine jeterlik dәulet-mal bitedi.
Últaraq baydyng bәibishesinen tughan úly taraghan Dýtbay zәngining balalarynan taraghan Shәkey, Túrysbek úrpaqtary Shynjanda Altay aimaghynyng Buyrshyn audanynda, Bayqazan úrpaqtary Jayyr tauy ólkesinde túrady. Al toqalyna tughan Ábish, Baqdәulet, Shyndәulet úrpaqtary jergilikti halyqtyng ataytyn Qobda betinde, yaghny Mongholiya aumaghynda qalghan (Últaraqtyng qyzdary Hadisha, Zeynep, Dinasyl, Janasyl, Áshetay). Onyng ózindik tarihiy-sayasy sebebi bar: Altaydyng Ór Altay men Qobda beti 1911 jylgha deyin Beyjinge tikeley qaraytyn erekshe mәrtebesi bar biregey әkimshilik birligi boluynda. Jәne sosializmning salatanat qúra almay әbiger bolyp, arpalysqan shaghynda, Qytayda kommunistik tónkeris jeniske jetip, ondaghy qazaqtardyng últ-azattyq qozghalysy Kenes Odaghy tarapynan mansúq etilgenge deyin, yaghny 1950 jyldargha deyin ondaghy qazaqtardyng aradaghy barys-kelis, ýrku-toqu, auu-kóshuining bir sәt tolastamauymen tikeley baylanysty boldy. Sondyqtan Qobda men Ór Altay betidegi qazaqtardyng Qos-aghash pen Kendi Altay (Zaysan-Marqakól dep te ataydy jdergilikti júrt) ónirine qaray qashyp-bosyp bas saughalamaghan aghayyn, jekjet, naghashy-jiyeni ma qanday bir tuysqany bolatyndyghy osydan.
Úlatarqtyng qara shanyraghyda otyrghan Seksenbay Shyndәuletúly Mongholiyanyng enbek sinirgen qayratkeri, úzaq jyldar boyy sauda-tútynushylar salasynda qyzmet etken jan, júbayy Kýmis Qarashqyzymen on bir bala tәrbiyelep ósirgen ýlgili otbasy, Bayan-Ólgiyding Altay súmynynda túrady.
Egemendikting tanymen Atamekenge jinalghan qazaqtar babalar ansaghan eldikti eseytuge, shermende ótken ata-apalarynyng amanaty oryndap tughan-tuysqandarymen keng jerde qauyshyp, beyqam ómir sýruge shartaraptan jamyrasyp tabysyp jatqandyghy tarihy baqyt, jan tebirenerlik oqigha.

Hinayat Babaqúmar

http://baiolke.com/?p=1843