20 mausym kýni Manghystau audanynyng әkimi Qarmys Bohanovpen jergilikti halyq әleumettik jaghdaylarynyng tómendigin, kýnen-kýnge azyq-týliktin, eng qajetti tauarlardyng qymbattap jatqandyghyn, ereuildep jatqan múnayshylardyng talaptarynyng oryndaluyn, auyldaghy sement zauytyn qytaylar alyp, júmysqa jergilikti halyqty emes, zansyz kelgen qytaylyqtardy alyp jatqanyn, jergilikti túrghyndardan tek qana jas qyzdardy alamyz dep basynghandyqtaryn aityp kezdesken. 22 kýni is-saparmen keletin oblys әkimi Qyrymbek Kósherbaevpen kezdestiruin súraghan, ol oblys әkimining halyqpen kezdese almaytynyn aitqan.

Halyq oblys әkimi Qyrymbek Kósherbaev bizben kezdesedi degen ýmitpen әkimshilik aldyna 22 mausym kýni jinalghan edi, ol Shetpe poselkisinde salynghan auruhana men balabaqshany saltanatty týrde ashyp 4 minut sóz sóilep, sosyn artqy esikten shyghyp halyqpen kezdespey ketti.  Búl neni? Halyqty mensinbeu me, әlde qoryqqany ma?

20 mausym kýni Manghystau audanynyng әkimi Qarmys Bohanovpen jergilikti halyq әleumettik jaghdaylarynyng tómendigin, kýnen-kýnge azyq-týliktin, eng qajetti tauarlardyng qymbattap jatqandyghyn, ereuildep jatqan múnayshylardyng talaptarynyng oryndaluyn, auyldaghy sement zauytyn qytaylar alyp, júmysqa jergilikti halyqty emes, zansyz kelgen qytaylyqtardy alyp jatqanyn, jergilikti túrghyndardan tek qana jas qyzdardy alamyz dep basynghandyqtaryn aityp kezdesken. 22 kýni is-saparmen keletin oblys әkimi Qyrymbek Kósherbaevpen kezdestiruin súraghan, ol oblys әkimining halyqpen kezdese almaytynyn aitqan.

Halyq oblys әkimi Qyrymbek Kósherbaev bizben kezdesedi degen ýmitpen әkimshilik aldyna 22 mausym kýni jinalghan edi, ol Shetpe poselkisinde salynghan auruhana men balabaqshany saltanatty týrde ashyp 4 minut sóz sóilep, sosyn artqy esikten shyghyp halyqpen kezdespey ketti.  Búl neni? Halyqty mensinbeu me, әlde qoryqqany ma?

Esesine júrtshylyq jinalyp túrghan jerge bir avtobus arnayy jasaq sarbazdaryn әkelip, strebiyteli úshaghyn halyqtyng ýstine 200 metrge deyin jaqyndatyp úshyrdy. Soghys bastalyp ketti me dep ýidegi qarttar qorqyp, besiktegi bala shoshyghan, úshaqtyng gýrilinen ýilerding sylaghy qúlap týsken. Osylaysha biylik ashynyp otyrghan Manghystaudyng halqyn  onan sayyn ashyndyryp otyr. Búl qylyqtaryn teledidarda Asqar Qonysbaev degen «oyyn, jattyghu» dep týsindirdi. Sonda halyqpen osylaysha oiyn oinaghany ma? Osydan keyin Qyrymbek Kósherbaev qalay oblys әkimi bolady? Ol orynyn bosatuy kerek.

Manghystau audanynyng ortalyghy Shetpe poselkisinde «Kaspiy» sement zauytynyng qúrylysy jýrip jatyr. Ony qytaylyq «Sinoma Cpi» qúrylys kompaniyasy shamamen ýsh ay búryn bastap, ylghy qytaylardy әkelip júmys istetken. Qytaylardyng óktemsip ketkenine ashulanghan halyq mausymnyng ortasynan bastap tolquda bolyp, ony polisiya kýshpen basyp otyrdy. Aqyry shildening basynda halyqtyng talaby boyynsha kóshi-qon polisiyasy qytay kompaniyasyna tekseru jýrgizgen. Tekseru barysynda júmysshylardyng kópshiligi qonaqtyq vizamen kelgen jәne vizalarynyng uaqyty ótip ketkeni anyqtalghan. Olardyng aldy elderine qaytaryla bastady, biraq ornyna basqa qytaylyqtar kelmesine eshkim kepildik bere almaydy. Qytaylar oblysqa jasyryn jolmen kelip jatyr, keybir derek kózderine qaraghanda, olar jabyq avtokólikpen «jýk» bolyp keletin kórinedi. Osynyng barlyghyn nege qúzyrly oryndar teksermeydi, búl bizge mýldem týsiniksiz. Áyteuir halyq kóterilgen song qimyldaghan týr kórsetip jatyr.

P.S.

Osydan 1 ay búryn Janaózen qalasyna baru ýshin sumka kótergen eki qytay taksy jaldaydy. Jolda kólikti qayta-qayta toqtatyp, sumkalaryn alyp shyghyp kýbirlesip-kýbirlesip qayta otyrady. Jýrgizushi bayqap qarasa ekeui jol boyyna uystap kene shashady eken. Jýrgizushi búl turaly organdargha habarlaghan, olardy polisiya alyp ketti degen habar boldy, arty ne boldy belgisiz. Ómir boyy týieli mekende túryp jatqan halyq keneden auru júghady degendi bilmeushi edi. Songhy kezde әr aimaqta kene shaqqannan bolyp júqpaly auru tary bastauynyng kiltipany qytaylar emes pe degen oy keledi. Áyteuir Manghystau kiyeli de qasiyetti meken bolghandyqtan bir Allanyng ózi jar bolghan shyghar, auru shyqpady, halyq soghan da  shýkirshilik aityp otyr.

www.masa.kz internet gazeti