Ángime
Adam adamgha, jan denege qonaq.  Halyq naqyly
Jastayynan atyn estip, shygharma­laryn jata-jastana oqyp ósken jazushy aghasy keyingi kezderi kýndiz esinen, týnde týsinen shyqpaytyn boldy. Ekeui bir auyldan. Ol orta mektepti bitiri­simen arman quyp Almatygha attanyp, oqugha týsip, ony ýzdik tәmamdaghannan keyin bildey bir baspagha redaktorlyq qyzmetke orna­lasyp, dәm-túz búiyryp, astanada túraqtap qalyp qoyghan.
Synaptay syrghyghan uaqytpen birge jasy da úlghayyp, qyzmeti de ósip, mәrtebesi jogharylay berdi. Sodan ómi­rining sonyna deyin osy әsem shaharda tirshilik etip, mәndi de maghy­naly ghúmyr keshti. Yryzdyq-nesibesin ese­lep, peshenesine jazylghan dýniye­ning bar qyzyq-shyjyghyn basynan ótkerdi.
Shanyraq kóterdi, bala sýi­di, nemere kórdi. Jalyndy shygharmalaryn da osynda jaz­dy. Aq-adal enbegining arqa­synda ataqtyng da bal dәmin tatyp, danq túghyryna kóterildi. Mem­le­kettik syilyq aldy, halyq jazu­shysy atandy. Keshegi bir tal shybyqty at qyp mingen auyldyng qaradomalaq balasy aragha jyldar salyp eline eleuli, halqyna qalauly, qaytalanbas dara túlghagha ainaldy.

Ángime
Adam adamgha, jan denege qonaq.  Halyq naqyly
Jastayynan atyn estip, shygharma­laryn jata-jastana oqyp ósken jazushy aghasy keyingi kezderi kýndiz esinen, týnde týsinen shyqpaytyn boldy. Ekeui bir auyldan. Ol orta mektepti bitiri­simen arman quyp Almatygha attanyp, oqugha týsip, ony ýzdik tәmamdaghannan keyin bildey bir baspagha redaktorlyq qyzmetke orna­lasyp, dәm-túz búiyryp, astanada túraqtap qalyp qoyghan.
Synaptay syrghyghan uaqytpen birge jasy da úlghayyp, qyzmeti de ósip, mәrtebesi jogharylay berdi. Sodan ómi­rining sonyna deyin osy әsem shaharda tirshilik etip, mәndi de maghy­naly ghúmyr keshti. Yryzdyq-nesibesin ese­lep, peshenesine jazylghan dýniye­ning bar qyzyq-shyjyghyn basynan ótkerdi.
Shanyraq kóterdi, bala sýi­di, nemere kórdi. Jalyndy shygharmalaryn da osynda jaz­dy. Aq-adal enbegining arqa­synda ataqtyng da bal dәmin tatyp, danq túghyryna kóterildi. Mem­le­kettik syilyq aldy, halyq jazu­shysy atandy. Keshegi bir tal shybyqty at qyp mingen auyldyng qaradomalaq balasy aragha jyldar salyp eline eleuli, halqyna qalauly, qaytalanbas dara túlghagha ainaldy.
Bir tanghalarlyghy, qarymdy qalam­ger qaytys bolarynan az-aq kýn búryn búnyng әke-she­shesining týsine kirip, bir keskin-keyipte kórinipti. Mandayynda kýndey jarqyraghan altyn júldyz bar eken deydi. Sony óz qolymen júlyp alyp, búlardyng alaqanyna salyp ketipti. Ýlkender jaghy ony jaqsylyq­qa joryp, әrdayym maqtanyshpen aityp otyratyn. Sodan jyldar boyy bala kótere almay jýrgen sheshesining ayaghy auyrlap, toghyz ai, toghyz kýnnen keyin dýniyege búl kelipti. Ata-anasy sol bir jaqsy týsti esterine alysyp, “€mirde júldyzy jansyn!” degen yrymmen esimin Júldyzjan qoyypty.
Júldyzjan jazushynyng kózin kórgen joq. Búl shyr etip jaryq jal­ghan­nyng esigin ashqan jyly syrshyl suretker o dýniyege attanyp kete bar­ghan. Biraq auyldastarynan esimin jii estip, kitaptaryn qúnygha oqydy. Qalam­ger jayly neshe týrli әngimelerge jasynan qanyghyp, kóp jaytty kóniline toqyp ósti. Kórkem shygharmalarynda bayandalatyn keybir oqighalar osy manda ótkendikten, ondaghy surette­letin keyipkerlerding basym kópshiligi sol auyldyng kózi tiri túrghyndary bolatyn. Sol sebepti de jaryq kórgen әr tuyndysy auyldastar arasynda qyzu tal­qygha týsip, ýnemi talas-tartys tudyryp jatatyn. “Ja­zu­shy bolsam!” degen ansar-armanyn oyatqan da sol aghasynyng әdeby enbek­teri edi. “Auylda tuyp ta osynday әigili jazushy bolugha bolady eken-au!” – dep alghash oy týigen. Sol bir bala kezden keudesine úya salghan qiyal qúsynyng jetegimen mektepti bitire sala Almatygha jol tartqan. Qúday qoldap, sapary sәtti boldy. Aghanyng salghan izi adastyrghan joq, alghashqy asuynan alqynbay asty. Qabyldau synaqtary­nan sýrinbey ótip, student atandy.
Oqugha týse sala sol ózi pir tútqan suretkerding múrajay-ýiine barugha asyqqan. Túrghan pәterin, tútynghan zattaryn kórgisi kelgen. Sabaqtan qoly bosamay, kesheuildete bergen. Sonyng sәti býgin týsken siyaqty.
Qalanyng qaq ortasyndaghy bes qabatty sary ýiding aldyna kelgende azyraq ayaldap, jan-jaghyna baghdarlay kóz tastady. Túnghysh ret joly týsip túrsa da, búryn kórgen, talay kelgen jeri siyaqty. Ýy de kózine ottay basyldy. Tipti eshkimnen súra­may-aq ýshinshi qabattaghy mú­rajay ornalasqan pәterdi de dәl tauyp kirdi. Erkinen tys bir tylsym kýsh jetelep әkel­gendey. Tabaldyryqtan atta­ghany sol edi, aldynan aqsha bet, aqqu moyyn súlu biykesh sylandap shygha keldi.
– Sәlemetsiz be? – IYmenshik­tey basyp ishke kirdi.
– Amansyz ba? – dedi qyz jyly jýzben. – Múrajaydy tamasha­laugha keldiniz be?
– IYә, – dedi súlugha súqtana qarap. – Ádemi ekensiz!
– Oi, raqmet! – Kózi kýlimdep ketti. – Jýriniz!
Ol ayaghyn aqyryn basyp, ar­tynan ilesti.
– Mynalar jazushy ómirinen syr sherter suretter, – dedi qyz kire beristegi qabyrghagha ilingen fotosu­retterdi kórsetip. – Mine, mynau – jazushynyng tughan ýii...
– Bilem!
– Búryn kelip pe ediniz?
– Joq, alghash ret.
– Onda qaydan bilesiz?
– Men sol auylda tuyp-óskem. Búl ýide bertinge deyin jazushy­nyng inisi túrghan. Keyinnen búzyp tastady.
– Kim?
– Auyldaghy bir kәsipker bir jyl­qygha satyp aldy da, jermen-jeksen qylyp qiratyp, kerek-jaraqtaryn bas­qa bir qúrylysqa paydalandy. Al inisi kórshi auylgha kóship ketti.
– Jazushy jayly jaqsy biletin siyaq­tysyz ghoy?!
– IYә, bir kisidey bilemin! – Boyyn maqtanysh sezimi biyledi.
– Olay bolsa sizge aityp týsindiruding qajeti joq shyghar? Mýmkin óziniz kóre berersiz?!
– Joq, men múnda birinshi ret kelip túrmyn. Sondyqtan keybir jaylardy aityp týsindirgeniniz artyq bolmas. Ári jauabyn taba almay jýrgen saual­darym da bar.
– Onda jaqsy. Mynau – as ýi, – dedi alghashqy bólmege kire berip, – osyndaghy dýniye-mýlikting bәri bәz-bayaghy qalpynda túr. Eshtene ózgertilgen, janartylghan joq!
Kenet as ýsteline zer sala qaray berip edi, kóz aldyna ony jaghalay jayghasa tamaq iship otyrghan jazushynyng otbasy elestep ketti. €zi, jú­bayy, úly men qyzy emen-jarqyn shýiirke­lesip otyr. Búl kórinis jarq-júrq etken nayzaghaydyng jarqylynan payda bolghanday qasqaghym sәtte eles berdi de, joq boldy. Júl­dyzjan ne bolghanyn ózi de týsine almady, biraq eshtene sezdirgisi kelmedi.
– Siz eshtene bayqaghan joqsyz ba? – dedi synay qarap.
– Neni? – dedi qyz tandanghan pishinmen.
Júldyzjan týsine qoydy da:
– Jazushynyng bir úl, bir qyzy ghana bolghan ghoy! – Týk bolma­ghanday әngimesin jalghastyryp әketti.
– IYә, dúrys aitasyz! Úly qazir ýlken qyzmette otyr. Búl mú­rajaydy úiymdastyrghan sol kisi. Qyzy qarapayym múghalim, osyn­daghy 47- mektepte sabaq be­redi. Bәibishesi erterek qaytys bolghan.
– Bilem.
– Siz ózi bәrin biledi ekensiz ghoy!
– Bәrin bolmasa da, shet-jaghalap bilemin. Búl kisining taghy bir kónildes kelinshegi bolghan ghoy! Sodan da bir úly bar ekenin biletin shygharsyz?
– Joq, onday әngime estigen emespin!
– Qalaysha?! Siz osy múra­jaydyng qyzmetkeri emessiz be?
– Búl ósek-ayang jinaytyn oryn emes.
– Múrajay bir jaghynan ghy­lymy ortalyq qoy!
– Ghylymy ortalyq ekeni ras. Biraq onday úsaq-týiekke bola bas qatyrmaymyz!
– Ol úsaq-týiek emes qoy, jazushy ómirining ajyramas bir bólshegi, talayly taghdyry emes pe?! Odan nege qashqaqtay­syzdar?
– Dәleliniz bar ma, ózi?
– Bar. Tipti ol әielding kim ekenin de jaqsy bilemin. Kerek bol­sa úlyn da tanimyn, agha­myzdyng atyna jazylghan. Ony men ghana emes, bizding auyldyng bәri biledi. Sizder qalay bilmey­sizder?!
– Siz ózi qyzyq adam eken­siz! Búl jazushynyng abyroy-bedeline kólenke týsiru ýshin keybi­reulerding әdeyi oidan shygharyp alyp jýrgen ósek-ayany. Siz oghan sene bermeniz!
– Búdan jazushynyng abyroy-bedeline qanday kólenke týspek? Ata-babalarymyz ýsh-tórt әiel alghan ghoy!
– Búryn bolsa bolghan shyghar. Qazir onday joq qoy!
– Nege, qazir de toqal alyp, jyr­ghap jatqandar jeterlik. Siz kórmey jýr ekensiz!
– Siz ózi búnda ne ýshin keldi­niz? – dedi qyz týsin suytynqyrap.
– Múrajaydy kóru ýshin.
– Endeshe artyq-auyz әngimeni ne qylasyz, odan da múrajaydy tamasha­lamaysyz ba?
– Jaqsy, keshiriniz! – dedi sa­byrly qalpyn saqtap.
– Mynau – jazushynyng kabiy­neti, – dedi boyjetken ekinshi bólmege kire bere, – Anau – jazu ýsteli, ýstindegi qaghaz-qaryn­dashyna deyin kózi tirisinde ózi tútynghan zattar.
Kenet taghy da qalamgerding jazu jazyp otyrghan aishyqty sәti eles berdi. Qauyrsyn qanat qalamyn aq paraqtyng betine asyghys-ýsigis sýikep jatyr. Búny eles dep te aitugha bolmas, kәdimgi kýnde kórip jýrgen júmyr basty pendening tiri beynesin anyq kórdi.
– Siz... siz... – dep kele ja­tyr edi, lezde kózden ghayyp boldy.
– Keshiriniz, siz kimge sóilep túrsyz? – dedi qyz ýrpie qarap.
– Men... men... – Ne aitaryn bilmey tútygha berdi. – Men...
– Sizge ne boldy?
– Eshtene... – dedi basyn shayqap.
–             Endeshe bylay qaray jý­ri­­niz. Mynau – qonaq bólme. Osynda ataqty adamdardyng kóbi bolghan, jengemizding qolynan dәm tatqan.
Taghy da kóz aldynda tiri beyneler payda boldy. Ýlken as ýsteldi jaghalay jayghasyp, et jep, qymyz iship, mәz-mәiram bolyp otyr. Bәri de syrttay tanityn tanymal óner adamdary. Kileng kil jýirikter. Ishinde qalamgerlermen qosa ghalym, artist, sazger, әnshi-kýishiler de bar.
Jalma-jan qasyndaghy qyzgha kóz qiyghyn qadady. Ol auzy-auzyna júq­pay әldenelerdi aityp týsindirip jatyr. Biraq qúlaghyna eshtene kirip-shyghar emes. Shuyl kýsheyip barady. Qos qolymen qúlaghyn tas qyp jaba kilt búryldy.
– Sizge ne boldy, ózi? – dedi qyz tanyrqay.
– Jaysyzdanyp túrghanym...
– Bәse, súrynyz qashyp ketti ghoy! Sizge demalu kerek shyghar?! Ýiinizge tezirek jetip alynyz. Keyin taghy kelersiz.
– Endi kelsem, tek siz ýshin kelermin! – dedi sonda da syr aldyrghysy kelmey. – Sizdi kóru ýshin ghana!
– Keliniz! – dedi qyz da qarap qalmay. – Saghyndyrmay kelip túrynyz!
– Týsiniginiz mol eken!
– Qazaqtyng qyzy emespiz be, әzil-qaljyndy týsinemiz ghoy!
– Búl qaljyng emes, shynym.
– Shyndyqty aita bilgenge ne jetsin! – Qyz synghyrlay kýldi. – Áyteuir ótirikti shynday qyl­masanyz boldy da.
– Onday jaman әdetim joq, tek súlu kórsem jýrisimnen janylyp qalatynym ras. Tanysudy da tars esimnen shygharyppyn-au! Keshirersiz, esiminiz kim?
– Ayjan.
– O, atynyz zatynyzgha say eken!..
Kenet tereze jaqqa kózi týsip ketken. Auladaghy ýlken bir jalghyz terekting janynan garaj payda bola ketti. Onyng aldynghy jaghynan jazushynyng súlbasy kórindi. €zi suretten talay kórgen aq jeydesi men ala shalbaryn kiyip alypty. Basynda aq qalpaq. Tap bir tiri kezindegidey ayaghyn alshang basyp baryp, garajdyng esigin aiqara ashty da, aq volgasyn aidap syrtqa shyghardy.  
– Sonsha nege tesile qaldy­nyz? – Qyz da terezege kóz saldy. – Ne kórip túrsyz?
– A, jay әsheyin, oiyma bir­dene týsip ketip... – Eshtene bildirmeuge tyrysyp, týk bol­maghanday qyzgha qarady. Súludyng kózi jypylyq qaghady. Týkke týsine almay túrghany sostighan súrynan-aq kórinip túr. Alang kónilmen qaytadan tereze jaqqa kóz qiyghyn sala berip, tan-tamasha qaldy. Jana­ghy kórinis kózden búl-búl úshyp, izim-qayym jo­ghalghan. Jalghyz terek qana jaymen terbelip túr.
– Ana terekti kórip túrsyz ba?
– IYә, ne boldy?
– Sonyng janynda garaj bolyp pa edi?
– Shynymdy aitsam, bilmey­min. Biraq osynda kópten beri qyzmet isteytin bir adam bar. €zi de tanymal qalamger. Bir bilse, sol kisi biler!
– Jolyghugha bola ma?
– Nege bolmasyn, jýriniz!

<!--pagebreak-->
Qyz tufliyin tyq-tyq etkizip, qazdanday basyp jýre berdi. Júldyzjan salpaqtap sonynan erdi. Eki-ýsh bólmeni qiyp ótip, týpki jaqtaghy bir esikti ashyp qalyp edi, irkes-tirkes qoyylghan jazu ýstelderine jaghalay jay­­ghasqan eki-ýsh kisi ózara shýl­dirlesip otyr eken. Ángimelerin qoya salyp, búlargha jalt qarasty. Qyz birden shetteu otyrghan aq­basty aqsaqalgha jaqyndap baryp:
– Myna jigit sizden birdene súrasam deydi, – dedi de, ol kisining jauabyn da kýtpesten keri búryla berdi.
– Sәlemetsiz be? – dedi Júl­dyzjan sypayy sәlemdesip.
– Amansyng ba, ainalayyn! – dedi aqsaqal da jyly shyray tanytyp. – Kel, otyra ghoy!
Ol oryndyqqa jayghasyp otyrghan son:
– IYә, balaqay, búiymtayyn­dy aita ber, – dedi taghy da sózdi ózi bastap, – Ne súrayyn dep edin?
– Mening bileyin degenim, ana auladaghy kók terekting týbinde garaj bolyp pa edi? – dedi tereze jaqqa jaltaqtap.
– IYә, bolghan. Sen ony qaydan bi­lesin?
–             Estip edim. – €tirik soghyp qal­dy. – Aghamyzdyng aq volgasy bolyp pa edi?
– IYә, bolghan. Mening qúr­dasym shayqap ómir sýrdi ghoy! Bәri boldy onda!.. Saghan onyng ne keregi bar?
– Jazushynyng ómiri men shy­gharmashylyghyn zertteumen ainalysayyn dep edim! – Taghy da amalsyzdan ótirik aitty.
– A, onda jaqsy eken! Tala­byna núr jausyn, qargham! IYә, taghy qanday súraghyng bar?
Júldyzjan “súrasam ba, súramasam ba eken” degen eki­úshtylau oimen sәl kidirip qaldy da, “sheshingen sudan tayynbas” degendey:
–             Jazushynyng zandy eki ba­la­synan basqa taghy bir úly bar ghoy. Siz ony biletin shygharsyz? – dep qoyyp qaldy.
– Saghan onyng ne qajeti bar? – Aqsaqaldyng qas-qabaghy týiilip, týsi búzylyp ketti. – Men onday qiytúrqy súraqtargha jauap ber­meymin! Sen ózi jurnalist emessing be?
– Joq, әli studentpin!
– Seni múnda kim jiberdi?
– Eshkim jibergen joq, ózim keldim!
– Bilem, bilem... kimderding jibergenin... Eshtene bilmeytin anqau qazaqty tapqan ekensin! Solar ghoy, seni әdeyi jiberip otyrghan... Kózi tirisinde de týrtpektep maza bermep edi, ólgennen song da tynysh jatqyzar emes!.. Endi qoysa bolar edi ghoy!.. Selkildep-qaltyldap jýrse de, jan-jaghyna zәr shashuyn tyyar emes... Áy, sen bala, olargha ilespe! Aytaghyna erip, aidauyna jýrme! Olar býlingen, búzylghan, kirlengen adamdar... Ar-iman joq, seni de bir kýni boqqa batyrady! Sondyqtan onday itterden aulaq jýr!..
– Olar kimder? – degen sa­ualdyng auzynan qalay shyghyp ketkenin ózi de bayqamay qaldy.
– Bәse, olar kimder? – Aq­saqaldyng әjimdi jýzi odan sayyn súrlanyp, kózi aqshiyp ketti. Qoly dir-dir etedi. – Týk bilmey qaluyn qarashy-ey, múnyn! Shyq búl jerden, joghalt kózindi! Ana aitaqshylaryna aita bar, men endi olargha qarsy jana shabuyl bastaymyn. Ajalda­rynan búryn óltirip, kózderine kók shybyn ýimeletemin! Áy, sen bala, estip túrsyng ba, solay ait, aita bar ana qausaghan qara býldir­gilerge... – dedi týkirigi shashyrap.
Júldyzjannyng zәresi úshyp ketti. Eshtenening bayybyna bara almasa da, ornynan atyp túryp, shyghar esikke qaray túra jýgirdi. Shyghyp bara jatyp ta:
– IYә, solar ghoy, búl sý­me­lekti jibergen, kórlerinde ókirgir itting balalary... – degen sóz­derdi qúlaghy shalyp qaldy.
Eriksiz ezuine kýlki ýiirildi. Basyn shayqay berdi. “Aqsaqal nege sonsha ashulandy eken? – dep oilady. – Olar kimder, kimderdi menzep otyr? Áy, kim bolsa, ol bolsyn, mening qanday qatysym bar? Ata saqaly auzyna týsken adam, jazushy degen darday aty taghy bar. Sonshama kәrin tókkeni nesi?! Mening ne jazyghym bar? Olardy tanymaq týgil, kim ekenderin de bilmeymin ghoy! Múnysy nesi eken, ә?! Jazushy bolamyn deymin, mynanday bolsa, jazushy bolu da onay emes qoy! Birin-biri kóre almay, bir-birining jaghasyna jarmasyp, eteginen tartyp, aitysyp-tartysyp ja­tady dep estushi edim. Sol shyn bolghany ma?! Áytpese, joq jerden jau izdep ne kerek? Sonda men jazushy boludy ne ýshin armandadym?! Osy ýshin be? Jo... joq!.. Men bәribir jazushy bolamyn! Alghan betimnen qayt­paymyn, baghytym­nan ainymay­myn! Múnday dau-sharlargha mýlde aralaspaymyn, jazumen ghana ainalysamyn! Týptin-týbinde úly jazushy bolyp, maqsatyma jetemin!”
Ol syrtqa shyghyp, auladaghy kók terekting týbindegi oryndyqqa kelip otyrdy. Baghanaghy ózi kórgen garajdyng ornyna qadala úzaq qarady. “Mening kózime garaj qalay elestedi. Elestegen joq, men ony anyq kórdim ghoy! – dedi tereng oigha batyp. – Tipti jazushyny da... onyng aq volgasyn da... Búl ne sonda? Týk týsinsem búiyrmasyn! IYә, anyq kórdim. Búl týsim emes, ónim ghoy! Endeshe búl qalay boldy? Búl ne? Nening belgisi, jaqsylyqtyng ba, joq әlde jamandyqtyng ba?”
Tónirek typ-tynysh. Jangha jayly salqyn samal esedi. Manayda qybyr etken pende joq. Kók kepterler ghana úshyp-qonyp jýr. Kenet bir aq kógershin úshyp kelip, qarsy aldyna qondy da, ainalshyqtay berdi. Shegir kózining súghyn qadap, iship-jep barady. Qanatyn qaghyp-qaghyp, moynyn sozyp-sozyp qoyady. Guug-guug etip guildeydi. Birdene aitqysy keletin siyaqty. Biraq Júldyzjan qústyng tilin qaydan úqsyn?! Auzyn ashyp, kózin júma berdi. Aq kógershinning eshtenege qaray­laytyn týri joq, ónmeninen óter­dey súqtana qaraydy. Kenet kózine kózi týsip ketti. Qasqaghym sәtte qarsy aldynda әiel payda boldy. Qolang shashyn jayyp jibergen, ashang jýzinen núr tógi­lip, tal boyynan shuaq shashy­raydy.  
–             Siz kimsiz? – dedi búl sas­qalaqtap.
Aqmandayly aru til qatar emes. Jauaptyng ornyna ótkir janarynan otty jalyn jarq ete qalghanday boldy. Júldyzjan kózin tas júmyp, alaqanymen betin býrkey berdi. Biraq bәlendey oqys eshtene bola qoyghan joq. Jasqanshaqtay kózin qayta ashty. Áyel úshty-kýili joq, qarsy aldynda aq kógershin mólie qarap әli túr. Jәuten-jәuteng etedi. Kenet sekirip oryndyqqa shyqty. Onda da túraqtay almay, qolyna qondy. Typyrshyp tynysh túra alar emes. Júldyzjan da jatsynbay kógershinning jotasynan jaymen sipalady. Sol jaq qanaty sәl mayyrylyp qalypty. Ýsti-basy jyp-jyltyr, jyp-jylmaghay. Ásirese moyyn túsy qyzylqonyr týske boyalyp, kýn kózine shaghylysa jalt-júlt etedi. Qimyl-qozghalysy sonday shiraq. Bir kezde qanatyn qagha sekirip, iyghyna qondy. Qayta-qayta moynyn soza qarap qoyady.
Júldyzjan janaghy kórinisting әserinen aryla almay, men-zeng kýide mәngirip otyryp, taghy da oy tenizine shomyp ketti: “Býgin maghan ne boldy ózi?! Kózime ne kórindi?! Adam ba, әlde jyn-shaytan ba? Búl neghylghan aru? €zi sonday súlu eken! Perining qyzy emes pe?! Jazushynyng әieli bayaghyda ólip qalmap pa edi? IYә, endi esime týsti. Búl shyny­men sol aghamnyng ýiindegi jengey ghoy! Birge týsken suretterin talay kórgem. IYә, búl sol, jazushynyng bәibishesi. Ol mening kózime ne ýshin kórindi? Múnda qanday qúpiya-syr bar? Álde meni shynymen jyn-shay­tandar iyektep alghany ma?! Búl bir sәtsiz kýn boldy-au! Myna kógershinge ne joq?! Iyghyma shyghyp alyp, tayrandap túrghanyn qarashy! Tap bir mening asyrandy totyqúsym siyaqty, qorqu, ýrku, jatsynu joq. Áy, biraq, men bilsem, búl tegin kógershin emes. Boyynan birtýrli bir jylylyqty sezinip túrmyn. Kózining ózi kóp syr aityp túr. Qasiyetinnen aina­layyn, adaldyqtyng aq perishtesi, ne aitqyng kelip túr, sarnashy bir kósilip. Tyndayyn bir zeyin qoyyp. Aytshy, kәne, ne deysin?”
Ol nazaryn kógershinge qayta audardy. O toba, qústyng kózi jasaurap túr. Oilanyp ta ýlgermey jatyp, kógershinning mólt-mólt etken janarynan bir tamshy jas ýzilip týsti. Taghy bir tamshy... Janary jasqa tolyp ketti. Móp-móldir moyynshaqtar birin-biri qualay, synaptay syrghyp barady.
Júldyzjan qústyng jylaghanyn al­ghash ret kórdi. Biraq oghan tandanyp, tanday qagha qoyghan joq. €ytkeni ol da bir boyynda jan, tamyrynda qan bar tirshilik iyesi ghoy. Onyng da adam sekildi jýregi, bauyry, býiregi bar. Sóz joq, jany qinalady, jýregi syzdaydy, bauyry eziledi, býiregi býlkildeydi.
Kógershinning kózinen pora-pora jas parlap túr. Eki-ýsh tamshy jas alaqanyna tamdy. Jaylap jalap kórip edi, dәmi ashylau tatydy. “Qústyng da jasy ashy bolady eken-au! – dep oilady. – Kózinen sorasyn aghyzyp, nemenege egilip túr?! Osyghan ne jetpeydi eken?! Áy, biraq qús ekesh qústyng da biz bile bermeytin óz ómiri, taghdyr-talayy bolady ghoy! Qayghy jamylyp, qasiret arqalap jýr me eken?! Synarynan aiyryldy ma, joq әlde bauyr eti – bala­pandaryn joghaltty ma?! Kim bilsin! Áyteuir, bir múng bar-au! Búlardyng da birge tughan et-jaqyndary bolady emes pe?! Álde basyna bir is týsip jýr me eken?! Oi, ózi men ne qiyaldap kettim? Eger osy oiymdy bireu-mireu oqyp qoysa, artyn ashyp kýler edi-au!.. Ásirese qu tildi Quan bilmey-aq qoysyn! Ol estise, býkil elge jayyp, mas­qaramdy shygharady-au!.. Nege ekenin bilmeymin, sol-aq meni andidy da jýredi. Áy, qoyshy sony, it te bolsa dosym ghoy!..”
Aq kógershin sekirip basyna shyqty. Tóbe-qúiqasy shymyrlap qoya berdi. Biraq mysqalday da auyrlyghy biliner emes. Tek qozghalghan sayyn tyrnaqtary batynqyrap, jybyrlatyp әketip barady. Janynan qiys ótip bara jatqan bir aqqúba qyz búghan qarap myrs etip kýlip jiberdi. Búl da jyly jymiyp, kózin qysyp qaldy. “Sasqan ýirek artymen jýzedi” demekshi, ne ýshin kóz qysqanyn ózi de anyq ajyratyp jatpady. Qysylynqyrap qalghan boyjetken jýzin jyldam búryp әketti de, lәm-mim dep til qatpastan, ayaghyn asygha basyp, jónine jóney berdi.
Kenet tóbesi sulanyp ket­kendey boldy. Ol qústyng basyna sanghyp jibergenin sezdi de, qolymen qattyraq qaghyp jiberip, ornynan atyp túrdy. Kógershin ananday jerge úshyp baryp top ete týsti. Jalma-jan qaltasynan qol oramalyn suyryp alyp, tóbesin sýrte bastady. Algha­shynda ashugha minse de, artynsha-aq balasha quandy: “Qústyng tóbene sanghyghanyn jaqsy yrymgha balap jatushy edi ghoy kónekóz qariyalar. “Basyna baq qonyp, dәuleting artady, yrys-qútyng molayady” demeushi me edi! Búl jaqsylyqtyng nyshany shyghar?! Qúday birdene berer! Mýmkin, ayaq-astynan bayyp ketermin! Áy, biraq kim biledi?! Qoy, qúr bosqa qiyalday bergenshe, jataqhanama baryp, ertengi sabaqqa dayyn­dalayyn. Aldymen tezdetip baryp juynyp alayyn, quayaq Quan basymdaghy boqty kórse, ómir boyy auzynan tastamay jyr ghyp aityp jýrer! Oibay, ol bilmey-aq qoysyn!”
Ol ilby basyp, ayaldamagha qaray ayandady. Jan-jaghyna kóz tastap qoyady. Adam ayaghy az, kóshe boylap aghylghan mashinalar zu-zu etip, zuyldap ótip jatyr. Ayaldamagha kelip, bos túrghan oryndyqqa otyra bergeni sol edi, aq kógershin sekendep janyna jetip keldi: “€y, mynau mening artymnan quyp kelgen be?!” – dep tan-tamasha qaldy. Áy-shay joq, qaytadan qolyna kelip qondy.
Ayaldamadaghy adamdar bú­largha qaray moyyn búrghan. €zinen-ózi qysylyp-qymtyryla bastady. Abyroy bolghanda tap osy kezde kýtken avtobusy da kele qaldy. Atyp túryp, jýgirip kirdi. Avtobus kóp ayaldamastan jýrip ketti. Art jaghyna kóz tastap edi, aq kógershin qalmay úshyp keledi eken. Kelesi ayaldamagha toqtaghan kezde, búl túrghan tereze jaqqa taqap kelip, qanatyn sabalay berdi. Qoshtasyp túrghan siyaqty.
Avtobus qozghala berdi. Kógershin qalysar emes. Bir kezde avtobus solgha qaray kilt búryldy. Beybitshilik qúsy әdeyi istedi me, joq әlde ózin-ózi toqtata almay qaldy ma, úshqan boyy ekpindep kelip aldynghy terezege dýnk etip soghyldy da, jalp etip qúlady. Jýrgizushi avtobusty toqtata qoyghan joq, týk bolmaghanday taptap óte shyqty. Júldyzjan adamdardy qagha-magha avtobustyng art jaghyna qaray túra úmtyldy. Japalaqsha jarbiyp jatqan aq kógershin aghylghan kólikterding astynda myjylyp qala berdi. Tek shar siyaqty dóngelengen kókshil jalynnyng kókke kóterilip bara jatqanyn bayqap qaldy.
Kónili sendey búzylyp qoya berdi. Janaryna jas irkildi. Art jaqtaghy bos túrghan oryndyqqa sylq etip otyra ketti. Mandayy­nan suyq ter búrq ete qaldy.
Kóz aldyna baghanaghy әielding beynesi qayyra eles berdi. Qan-sól joq, súp-súr, súp-suyq. Quday quarghan jýzinen ólimning tabyn tanyghanday boldy.
Júldyzjan shoshyna selk ete týsti. Jýregi dýrsildep ketti.
– Bissimillә... bissimillә!.. – Ishtey kýbirlep, kózin júma berdi. – Qúdayym saqtay gór!.. Qúdayym saqtay gór!..

Duman RAMAZAN

http://zhasalash.kz/ruhaniyat/4971.html