Songhy kezderi elimizdegi zorlau faktilerine qatysty sot ýkimderi qoghamdy dýr silkindirdi. Jabyq esik jaghdayynda qaralghan ister boyynsha pikir bildiru – qiynnyng qiyny. Biraq soghan qaramastan әleumettik jelide osy ister boyynsha mәn-jaydy san-saqqa jýgirtip, óz «ýkimin» aityp, «sudiyalyq» róldi iyelenushiler de tabyldy. Osyndayda dana halqymyz: «Biylik aitu – onay, bilip aitu – qiyn» dep, beker aitpasa kerek! Qoghamda rezonans tudyrghan ýkimder boyynsha sol isterdi qaraghan sudiyalardyng ózinen súrap bilgen abzal. Sebebi zang boyynsha múnday jaghdayda olardan basqa eshkimnin, tipti Jogharghy Sot tóraghasy Jaqyp ASANOVTYNG da pikir aitugha qúqyghy joq. 

Týrkistan oblysy Saryaghash audanynda jas balagha seksualdyq sipattaghy zorlyq-zombylyq әreketterin jasady dep aiyp taghylghan jasóspirimdi aqtaghan sot ýkimi rezonans tudyrdy. Qoghamnyng zor qyzyghushylyghyn eskere otyryp, biz «Vremya» gazetinde shyqqan súhbatty qazaq tiline audaryp berudi jón kórdik.

Alqabiylerding qatysuymen shygharylghan sot ýkimi boyynsha Týrkistan oblysynyng qylmystyq ister boyynsha mamandandyrylghan audanaralyq sotynyng sudiyasy Samidin TEMIRALIYEV týsinikteme berdi.

- Samidin Orazbayúly, alty  epizod (!) boyynsha aiyp taghylghan adamnyng aqtalghanyn qalay týsindiresiz?

- Adamgha myng týrli aiyp taghyluy mýmkin. Biraq naqty dәlelder bolmasa, olar sot prosesi barysynda qúmgha singen suday kózge kórinbeydi. Al búl aqtau ýkimin shygharugha negiz bolady. Búlay boluy dúrys ta, sebebi búl konstitusiyadaghy kinәsizdik prezumpsiyasynyng talaby!

- Demek, siz prokuratura ózining aiyptau ústanymyn qorghay almady deginiz kele me?

- IYә, Saryaghash audanynyng mektep-internatynyng oqushysyna qatysty is boyynsha osyny aitqym keledi. Prokuror proseste aiyptaugha jetkilikti dәleldemeler úsyna almady. Kóptegen sot jәne genetikalyq saraptamalardyng nәtiyjeleri kýdiktining taghylyp otyrghan әreketterge qatysy joq ekenin rastaghan. Nәtiyjesinde 10 alqaby 16 jastaghy oqushyny qylmystyng jasaluyna kinәsiz dep tanyp, aqtap shyqty.

Rezonansty taghy bir is – ótken jyldyng kýzinde poyyzdardyng birinde eki jolserikting jolaushy әieldi zorlaghany turaly oqighany әleumettik jelide talqylamaghan adam qalmady. Atyshuly ýkimdi ony shygharghan Qostanay sotynyng sudiyasy Satybaldy ORAZBAY týsindirdi.

- Satybaldy Túrlyghazyúly, nege búl isti saralauda «toppen zorlau» bóligin alyp tastadynyz?

- IYә, Taligonyng eki jolserigi jas әieldi zorlaghany ýshin kinәli dep tanyldy jәne әrqaysysy 2 jyl 6 aigha bas bostandyghynan aiyrugha ýkim shygharyldy.

Sotqa deyingi tergep-tekseru qorytyndysy boyynsha jasalatyn aiyptau aktisi týbirimen qarama-qayshylyqqa toly bolyp shyqty! Onda sottalushylargha toppen zorlaghany ýshin aiyp tagha otyryp, sonymen birge kerisinshe – әr jolserikting jeke qylmysy turaly, yaghny bir-birinen mýlde bólek jasaghan әreketter turaly bayandalady. Al aiyptau aktisine negiz bolghan eng basty saralaushy belgi – qylmystyng «adamdar tobymen» jasalghandyghyn aighaqtaytyn dәlelder kórsetilmegen. Yaghny ýlken aiyp taghylghanymen, onyng dәleli joq bolyp shyqty.

Sot otyrysyndaghy mәn-jaylar әr sottalushynyng jәbirlenushige qatysty jeke-jeke әreket jasaghanyn kórsetti. Ayyptau tarapy olardyng bir-birine kómekteskenine dәleldeme úsyna almady. Atalghan qylmys boyynsha eki epizodtyng arasynda 30 minut uaqyt ótken. Yaghni, sottalushylardyng «toppen әreket etkeni» dәleldenbegen.

Eger qylmys top jaghdayynda jasalsa, onyng qúramyndaghy adamdardyng birlese әreket etui naqty aiqyndaluy tiyis. Kerisinshe, sottalushylardyng advokattary múnday birlesken әreketting bolmaghandyghyn dәleldey aldy. Sonymen birge olar sottalushylardyng kinәsizdigin aityp, aqtau qajet degen ústanymdarynan taymady.

Taghy da bir jayt: prosess barysynda prokuror eki ret auysty jәne ekeuining de dayyndyqsyz kelgeni jәne aiyptaudy qoldaugha asa qúlshynyp túrmaghandary bayqaldy. Prokurorlardyng selqostyghy meni tang qaldyrdy: olar súraq qoymaq týgili, qorghau tarapynyng dәlelderine qarsy uәj keltire almady! Búl rette qorghau tarapy belsendilik tanytty: birqatar ótinishhattaryn mәlimdedi, әr dәlelge qarsy dәiekterin úsyndy.

Al zangha sәikes sudiya taraptardyng jaryspalylyghyn qamtamasyz ete otyryp, týbegeyli beytarap bolugha tiyis. Taraptardyng eshqaysysyna artyqtyqshylyq bermey, olardyng dәlelderin asyqpay, emosiyasyz tyndauy kerek. Nәtiyjesinde, búl proseste sottalushylardyng «әreketti birlese otyryp» jasaghan-jasamaghanyn ózimning anyqtauyma tura keldi.

- Degenmen, toppen bolmasa da, zorlau әreketi boldy ghoy. Osynsha pasyq әreketke sonshalyqty jenil jaza taghayyndaudyng sebebi nede?

- Endi men sizge súraq qoyayynshy. Sizder, jurnalister, sottardyng ýkimderi men sheshimderin synaghanda eng aldymen neni basshylyqqa alasyzdar?

- Áriyne, aqyl-oydy.

- Al sudiya sheshim shyghararda zandy basshylyqqa alugha mindetti. Kelisemin, zannyng aqylgha qonbaytyn kezderi de bolady. Múnday jaghday bizde ghana emes, basqa da, tipti damyghan elderde de kezdesedi. Aytpaqshy, avtobúzaqy Ýsenovke qatysty oqigha esinizde shyghar?! Sol jaghdaydan keyin zang ózgerdi. Eger de Ýsenov sol kezdegi qiytúrqy әreketterin býgin jasaghanda – ol mindetti týrde úzaq uaqytqa qamaugha alynar edi.

Zang qatal deymiz, biraq zannyng aty – zan. Qylmystyq kodeksting 55-babynyng 2-bóliginde bylay delingen:  jenildetetin mәn-jay bolghan jәne auyrlatatyn mәn-jaylar bolmaghan kezde, sot jazanyng eng joghary merzimning (búl jaghdayda bes jyl) jartysynan, yaghny 2,5 jyldan kóp bere almaydy.

Ayyptau tarapy bir ghana auyrlatatyn mәn-jaydy – sottalushylardyng birining mas boldy degen uәjdi aitqysy keldi. Alayda onyng ózi dәleldenbegen. Kerisinshe, iste әlgi jolserikting mýldem mas bolmaghany turaly medisinalyq anyqtama bar. Yaghni, qújat boyynsha jazany auyrlatatyn mәn-jay joq bolyp túr. Al aiyptau tarapy osy kýnge deyin úsynbaghan auyrlatatyn mәn-jaylardy sudiyanyng óz bastamasymen izdeuge, tabugha jәne úsynugha qúqyghy joq.

Búghan qosa, biz istegi jazany jenildetetin mәn-jaylardy: sottalushylardyng kәmeletke tolmaghan balalarynyng boluy, búryn sottalmaghany jәne júmys oryndarynan berilgen ong minezdemelerdi nazardan tys qaldyra almaymyz.

Aqiqaty sol: sot sheshim shyghararda úsynylghan dәleldemelerdi ghana basshylyqqa alady. Al olardyng ornyna tek boljamdar bolsa – onda aiyp etpeniz! Zang kýmәn tudyratyn mәn-jaylardyn  barlyghyn sottalushynyng paydasyna týsindirudi talap etedi. Sol sebepti men kinәlilerding әreketterin kýsh qoldana otyryp jәne jәbirlenushining dәrmensiz hәlin paydala otyryp zorlau dep saraladym.

- Búl ýkimdi qayta qaraugha bola ma jәne qashan?

- Ýkim 26 shildede shyqty jәne ol әli kýshine engen joq, sottalushylar kýzetpen ústaluda. Ayyptau jәne qorghau tarapy 10 tamyzgha deyin oghan shaghym keltiruge qúqyly.  Sodan keyin  is apellyasiyalyq satygha, yaghny oblystyq sottyng qarauyna beriledi.

Eger emosiyagha salynbay, búl eki sot isine zangerding kózimen qaraytyn bolsaq, atalghan faktiler sotta prokurorlar men advokattardyng qazirgi jaghdayda júmys isteuge qanshalyqty dayyn ekendigin anyqtap beredi. Osy mәsele boyynsha biz Jogharghy Sottyng qylmystyq ister jónindegi sot alqasynyng janadan taghayyndalghan tóraghasy Ábdirashid JÝKENOVTING pikirin súraghan edik.

Ábdirashid Jýkenov: «Taghylghan aiyp dәleldenbese, aiyptau ýkimin shygharu mýmkin emes»

- Ábdirashid Tólegenúly, jaqynda Jaqyp Asanov qylmystyq proseste aiyptau men qorghau taraptarynyng shynayy tendigin qamtamasyz etu qajet dedi. Búl turaly ne aitasyz?

- Sot isin jýrgizuding múnday modeli sot prosesterin shyn mәninde jaryspaly etetindigine senimdimin. Búl jaghdayda prokuror bireudi aiyptaghanda qorghaushynyng dәlelderine uәj keltire otyryp «tótep bere aluy» tiyis, sonymen qatar úsynghan dәleldemeleri qisyndy әri dәiekti boluy qajet.

Prosess barysynda sudiya taraptar úsynghan әrbir dәleldi, aighaqty jәne kuәni әdildik tarazysyna salyp, mikroskoppen qaraghanday zertteydi. Prosess barysynda  prokuror da, advokat ta ózderi úsynghan dәlelderining dúrystyghyna sudiyany sendire aluy tiyis. Osy jaghdayda ghana aiyptau men qorghau tarapy teng qúqyly jaryspaly proseske qatysty dep aita alamyz.

- Sizdinshe, taraptar proseste jaryspalylyqqa shyn mәninde dayyn ba?

- Ókinishke oray, taraptardyng proseske dayyndyqsyz keletinin jii bayqaymyn. Prokuror selqos: onyng aiyptau aktisi qarama-qayshylyqqa toly, mýldem jinaqy emes, sózi týsiniksiz,  aiyptaudy qoldau ýshin naqty dәlelder keltire almaydy. Keyde qorghaushylar da óz gonorarlaryn óteu ýshin ghana kelip, әlsizdikterin kórsetedi jәne búltartpas dәlelderin úsynbaydy.

Sot sottalushynyng kinәsin dәleldeytin aighaqtardy ózi izdemeydi. Sudiya búl mәseleni taghylghan aiyp pen dәleldemelerding shenberinde ghana sheshedi. Basqasha aitqanda, prosess kezinde prokuror men advokattyng qaysysy myqty bolsa, sol isti jenedi! Búl sudiyaniki dúrys, ne búrys degen sóz emes, taraptar óz ústanymdarynyng dúrystyghyn dәleldey aldy, ne dәleldey almady degen sóz. Dәl solay! Mine, búl taraptardyng jaryspalylyghy dep atalady. Sotta aiyptau jәne qorghau tarapy ten. Búl jaghday –qylmystyq prosestegi adam qúqyghynyng qorghalu kepili.

 - Al poyyzdaghy atyshuly zorlau  oqighasy turaly ne aitasyz?

- Búl qylmystyq iske týsinikteme bere almaymyn. Qúqyghym joq. Sot tóreligin jýzege asyru boyynsha sot qyzmetine qanday da bir aralasugha jol berilmeydi jәne zang boyynsha jauaptylyqqa әkep soghady. Naqty ister boyynsha sudiyalar esep bermeydi. Eger búl is boyynsha ýkimge shaghym keltirilse nemese kassasiyalyq tәrtippen Jogharghy Sotqa narazylyq týsken jaghdayda ghana men ózimning prosestik ústanymymdy aita alamyn.

Ázirge aitarym: qylmystyq zangha ózgertu engizu jәne Qylmystyq kodeksting zorlaugha jauaptylyqty kózdeytin sanksiyasyn zang arqyly kýsheytu turaly qoghamdaghy pikirlermen kelisemin. Búdan bólek, qylmystyq zanda Qylmystyq kodeksting 55-baby erejelerining jynystyq tiyispeushilikke qarsy qylmystardy, sybaylas jemqorlyq jәne birqatar qoghamgha qauipti qylmysty jasaghan adamdargha qoldanylmaytynday etip qayta qaraghan jón.

Býgingi tanda memlekettik organdar Memleket basyshysynyng saylaualdy baghdarlamasy shenberinde dәl osy júmystardy jýrgizip jatyr.

“Eger barlyq dausyz jәne aiqyn isterdi alyp tastasaq, onda aqtau ýkimderi 2016 j. – 0,6%, 2017j. – 1,4%, 2018 jyldyng 1-jartjyldyghynda – 2,5%, 2018 jyldyng 2-jartyjyldyghynda –  5,5%, al 2019 j 1-jartyjyldyghynda – 6% qúraghan”.

J.Asanovtyng jartyjyldyq qorytyndysy boyynsha 10 shildede ótken jinalystaghy bayandamasynan.

“Ýkimge kónili tolmaghandar birden sudiyany kinәlaydy, al prokurorlar men advokattar búltartpas dәleldeme úsyna aldy ma, olardyng sot prosesindegi sózderi qanshalyqty uәjdi әri dәleldi boldy?”degen súraqty eshkim qoymaydy»

J.Asanovtyng jartyjyldyq qorytyndysy boyynsha 10 shildede ótken jinalystaghy bayandamasynan.

Gýlmira Múhanbetjanova

Abai.kz