Qazaq tilining qoldanylu ayasy kenimey, qajetimizdi ótemey, myng jerden aiqaylap attandasaq ta, onyng mәrtebesi artpaydy. Uaqytynda qogham qayratkeri Amankeldi Aytaly «Qazaq tili mal tabatyn tilge ainalmay, kósegesi kógermeydi» degen edi. Ókinishke qaray, osyny bile túra bizding naqty sózden iske kósher týrimiz kórinbeydi.  Sonyng saldarynan qazaq tilining jayy óz jerinde ógey balanyng kýiin keship otyr. Múnday kýidegi tilimizdi aqparattyq tehnologiyanyn  jatsynyp syrtqa tebedi eken.

Ótken senbi-jeksenbide Elordada Týrki tildes jurnalister qorynyng úiymdastyruymen  sala mamandaryna arnalghan seminar-trening ótken edi. Qatysushylardan aqy-púl súramay demeushilerding grantymen úiymdastyrylghan sharada alghan jaqsy maghlúmatymyz jәne iygergen mashyghymyzdyng biri mobildik qosymshylardy júmys babyna paydalanu boldy.

Búghan bir jaghynan quansam, bir jaghynan qatty qapalandym. Quanghanym, diktofon taspasyna týsken jazbalardy úyaly telefonyma ListNote qosymshasyn  jýktep alyp, mәtinin birden týsirip alatynym. Audio taspagha týsken jazbalardy týgeldey qayta tyndap, keregin qaghazgha týsiru, tәpsirleuding qiyndyghyn, múnyng adamdy óte yghyr etetin qiyn júmys ekeninin әsirese merzimdik basylymdar jurnalisteri jaqsy biledi. Osydan qútyldym- au, dep jýregim jaryla jazdaghan.

Sóitsek, búl qosymsha arqyly tek oryssha sózder ghana tanylady eken. Al, qazaqsha onda mýlde úghynylmaytyn bolyp shyqty. Biz qosymshanyng mýmkindigin  tekseru ýshin әje degen sózdi aityp kórgenbiz. Sóisek, әje degen últ anasynyng úlyq esimi әlgi jerde kópe-kórneu kelekege ainalyp, massaj dep tanyldy. Ózegimiz órtendi. Endi she, qayda da mazaq bolatyn qazaq tili. Treningti ótkizgen IT-mamany Aybar Hasenovtyng aituynsha, qosymshanyng qazaqshany tanymauy mobilidik jýiege qazaq tilindegi sózdik qordyng engizilmeuining saldary eken.

Elimiz tәuelsizdik alghannan beri memlekettik tilding mәrtebesin kóteru maqsatynda ne jasalynbady? Zang da qabyldandy, arnayy dayyndalghan baghdarlama da iske asyryldy, qaptaghan komitteter de qúryldy. Býginde erinbegenning bәri til mәselesin kóterumen keledi. Qazaqsha sóileytinderding aldyna baryp qazaqsha sóilender aqyrghandardy da kóz kórdi.

Alayda, odan ne payda eger qazaq tili mal tabatyn tilimizge ainalmasa, әlemdi úrshyqsha iyirip túrghan aqparattyq tehnologiyamen bite qaynasyp, últtyng iygiligine qyzmet etpese? Elektrondy ýkimet, sifrly tehnologiya deymiz...Qazir barlyq salanyng bólinbes bólshegine ainalghan osy sharada zaman talabyna say memlekettik tilding qoldanylu ayasyn keneytu nelikten eskerilmey otyr degen zandy súraq tuady? Búl bizdegi mamandardyng biliksizdigi me, әlde qúlyqsyzdyq pa?

Aysha Qúrmanghaliy

Abai.kz